Üks ja ainus sport, milleta me keegi hakkama ei saa, on kõndimine. Me teeme seda absoluutselt iga päev, kui me just ei ole mõne haiguse või õnnetuse tõttu füüsiliselt piiratud. Kahjuks aga ei liigu keskmine inimene piisavalt palju. Seda põhjustab istuv töö, mitte-aktiivne elustiil, mugavus ning võimalus saada kõik kätte kodust lahkumata. Elame internetiajastul, mil meile tuuakse toit koju kätte, kõik rahalised tehingud teeme kodust lahkumata ja isegi töö saab mugavalt arvuti tagant tehtud. Isegi inimestega suhtlemiseks pole vaja füüsilist kontakti, sest on olemas sotsiaalmeedia, telefon, videokõne jpm. Aga millal me siis üldse end liigutame? Kui sul on nõrgad liigesed, oled taastusravil või tahaksid lihtsalt oma kõndimist muuta efektiivsemaks, siis on kepikõnd midagi sinule! Kepikõnd on odav, lihtne ja jõukohane pea igaühele; samas on tegemist tavalisest kõnnist palju tõhusama treenimismeetodiga.
Kepikõnd
Olgem ausad, ma pole elus neid keppe käes hoidnud, veel vähem nendega kõndinud. Olen minagi vaadanud neile ülalt alla, mõeldes, et mis trenn see üldse on? Kuid samas olen väga avatud maailmavaatega – alati valmis õppima ja uusi asju asju proovima. Sest kas nii me mitte ei avastagi, mis meile just sobivaim on? Ega aasta tagasi ma ei pööranud pilku ka veganluse poole ning ei harrastanud jooksmist. Aga näe, need on saanud mu igapäevaks nüüd!
Miks on kepikõnd hea?
Nagu iga spordiga, on ka kepikõnnil märgatav kasu meie tervisele. Toon välja peamised viisid, kuidas kepikõnd meie kehale hea on:
- kepikõnd on arstlikult soovitatav inimestele, kel ühel või teisel põhjusel on intensiivne trenn vastunäidustatud või mitte-soovitatav. Näiteks mõõduka ülekaalulisuse, kergekujulise liigesekulumisehaiguse, lülisamba kroonilise valu, I ja II tüübi diabeedi, mõõduka raskusega kõrgvererõhuhaiguse, südame isheemiatõve, meeleoluhäirete ja haigusliku kurvameelsuse korral.
- kepikõnni puhul on liigestel lasuv koormus oluliselt väiksem kui joostes ja hüpates, mil koormus liigestele tõuseb 3–5 korda kehamassist suuremaks.
- lisaks alakeha lihastele rakendatakse tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased.
- tõstab tavalise käimisega võrreldes energiakulu, arendab vastupidavust ja suurendab organismi hapnikutarbimise võimet umbes 58% tavalisest käimisest rohkem. Kepikõnnil kulutatakse tavalise käimisega võrreldes kuni 46% rohkem energiat. Kui tunnipikkuse tavalise kõnni energiakulu hinnatakse ca 250 kcal, siis kepikõnnil on see umbes 400 kcal (70 kg massiga inimesel).
- süda ja veresooned saavad kepikõnnil hea treeningkoormuse, suureneb ka südame löögisagedus keskmiselt 17 löögi võrra minutis rahuliku liikumise puhul. Kepikõnni sportlikumas variandis on võimalik treenida ka submaksimaalse südame löögisageduse juures.
Kas kepikõnd sobib kaalulangetamiseks?
Muidugi sobib! Kaalulangetamiseks sobib mistahes spordiala ja liikumisviis, kuid küsimus on kui efektiivne mingi viis on. Kepikõnd põletab ligi poole rohkem kaloreid kui tavaline kõnd. Mida raskem inimene, seda suurem on kaloripõletus ja vastupidi.
Kaalulangetuse juures tuleb mõista natuke ka füsioloogiat. Inimestel on maksas glükogeenivaru, millest vabaneb energia saamiseks glükoos. Olenevalt kui täis me oma glükogeenivarud eelnevalt söönud oleme, jätkub seda varu umbes 45 minutiks alates treeningu algusest. Ehk siis organism hakkab energia saamiseks rasva põletama alles pärast 45-minutilist treeningut. Pooletunniline treening on küll hea üldise toonuse tõstmiseks, kuid rasvapõletust kui sellist ei toimu. Seetõttu võiks treeningu pikkuseks olla kenake 1,5 tundi.
Kaalulangetuseks on eriti efektiivne teha kepikõndi kui intervallitreeningut. Läbi teatud vahemaad kiiremini, osa aeglasemalt, vahepeal võimle ja viska sisse ka mõned hüpped ja kükid. Lihtne valem efektiivsemaks rasvapõletuseks ning keha võimeks jätkata rasvapõletust ka pärast treeningut.
Kellele on kepikõnd mõeldud?
Kepikõnnist saavad kasu nii noored kui vanad. Noored võivad vabalt proovida just ülalmainitud intervalltreeningut või isegi keppidega jooksmist. Küpsemas eas on mõistlikum jääda paraja tempoga kõndimise juurde. Kepikõnd sobib väga hästi ka ülekaalulistele, kellele võivad paljud spordialad ülekaalu tõttu olla raskendatud. Kepikõnd ei koorma põlvi ega teisi suuri liigeseid, nagu teeb seda jooksmine. Siiski on see kasulik igaühele – nii vähetreenitutele kui neile, kes soovivad harjutada suurema koormusega.
Missugust varustust kepikõnniks vaja on?
Treeninguks läheb vaja vaid paari käimiskeppe, mugavaid jalanõusid, sportlikku riietust ja muidugi armastust liikumise vastu. Kõndida saab igal pool ilma igasuguse hinnalise liikmestaatuseta: metsas, pargis, linnatänavail, maanteel, terviseradadel, rannas, mägedes ja rabas.
Riiete valikul tuleks jälgida, et alumine kiht keha vastas laseks niiskust läbi, jättes nii keha kuivaks. Parimad jalanõud kepikõnniks on pehme ja painduva tallaga. Kuid muidugi on kõige olulisem varustus siiski kvaliteetsed ja vastupidavad kõnnikepid!
BungyPump
Minu esimesele kepikõnni kogemusele aitas kaasa BungyPump, kust sain kogu nende kepivaliku proovimiseks. Kui ma varem arvasin, et kõik kepid on ühe puuga löödud, siis tegelikult on igaühel oma eesmärk treeningul. Kepid on saadaval erinevate mudelitena, mille takistus jääb 4 ja 10 kilogrammi vahele. Muidugi mida suurema takistusega kepid, seda raskem ka treening. Lisaks raskusastmele erinevad need jäikuse, vedrustuse, pikkuse ja värvi poolest. Just tänu unikaalsele vedrustusele, ei põruta BungyPumpi kepid liigeseid! Treeningkeppide pikkus on reguleeritav, sest nendel on 20 cm kokkusurumise käik. Kui vorm on juba tugevam, siis tasub teha treeningkepid pikemaks. Nii saab ka suurema koormuse.
Mina sain proovida:
- BungyPump Slimline, 4 kg – 4-kilogrammise takistusega treeningkepid. Tegemist on nende kõige lihtsama mudeliga, säilitades teiste mudelite kvaliteeti ja vedrustust. Sobilik nendele, kes alles alustavad treeningutega. Käepide on peenem ning reguleeritav.
- BungyPump Number One, 4 kg – 4-kilogrammise takistusega treeningkepid on sobilikud igapäevasteks treeninguteks ning mõeldud neile, kes soovivad alustada treenimist, hoida oma füüsilist vormi või teha taastusravi.
- BungyPump Pink Charity, 4 kg – samad treeningkepid, kuid roosat värvi.
- BungyPump Energy, 6 kg – 6-kilogrammise takistusega jõuliseks treeninguks mõeldud käimiskepid, mis on sobilikud neile, kes on juba tuttavad BungyPump-i tehnoloogiaga, treenivad aktiivselt ning otsivad väljakutset.
- BungyPump Power, 10 kg – 10-kilogrammise takistusega treeningkepid, mis on suunatud peamiselt neile, kes treenivad tihedalt ja otsivad tõelist väljakutset. Sobilikud tippsportlastele (näiteks hokimängijad, iluuisutajad, jalgpallurid, poksijad), kes vajavad suuremat väljakutset, kui BungyPump Energy kepid suudavad pakkuda. Tegemist on kõige tugevamate keppidega.
- BungyPump Walkathlon – kaks ühes, 4- ja 6-kilogrammise takistusega ja jäiga vedrustusega kepid, mis sobilikud nii sportimiseks, kui ka matkamiseks. Sisseehitatud takistus võimaldab efektiivselt, aga samas kergelt teha fitness- ja jõutreeningut. Samal ajal on fikseeritud asend sobilik matkamiseks mägedes, kaljusel maastikul või toetuseks libedatel pinnastel. Reguleeritava lukustusmehhanismiga saab kepi muuta kiirelt ja lihtsalt vetruvast jäigaks.
Kasutades sooduskoodi “paljasporgand” on kõik tooted BungyPump veebipoes lausa -25% soodsamad (kehtib kuni oktoobrikuu lõpuni)!
Esimene kord neid proovida oli küll üsna pull. Nagu õpiks esimest korda elus kõndima. Kuid juba 10 minuti möödudes, oli asi käpas! Järgmine kord kui lähen jalutama, päikeseloojangut nautima või lähedastega catch-upima, võtan kepid kaasa! Sest kasutades kõndimisel BungyPump raskustakistusega keppe, on võimalus saavutada 77% efektiivsem treening kui tavakõnniga ning 39% efektiivsem kui kasutades tavapäraseid käimiskeppe. Kui teistel on koer või lapsevanker käe otsas, siis mul kepid, hehe.
Kepikõnni tehnika
Ei, suusakepid ei ole sobilikud. Kepikõnni kepid peavad olema ikkagi lühemad, et keppi käes hoides moodustaks küünarvars maaga 90-kraadise nurga. Tehnika pole üldse raske – käed ja jalad töötavad nagu tavaliselt kõnnil, samm on pisut pikem ja kere veidi ette kallutatud, liikudes tuleb hoida õlad all ning selg sirge.
Kepp peaks asetuma maha alati koos vastasjala kannaga ning käetõuge peab lõppema puusa taga. Sageli eksivad algajad sellega, et viivad käe liialt kaugele ette, samm jääb liiga lühikeseks, kätt ei tõugata lõpuni taha ja keha on liiga püstises asendis. Kui kepikõndi õigesti teha, peaksid välja nägema igati elegantne mitte nagu ürgmees!
The post Kuidas kõndides kordi rohkem kulutada? appeared first on Paljas Porgand.