Ma pole mingi meditatsiooniguru ning ma ei praktiseeri joogat. Olen täiesti keskmine inimene, kes teab, et me pole vaid füüsiline keha, vaid see on koduks meie hingele. Kõik, mis on, on energia. See on teaduslik fakt. Ja et seda energeetilist vibratsiooni tõsta või hoida püsivalt kõrgemal, tuleb teha rahu iseendaga, puhastada oma mõtete koda ning elada momendis. Selleks parim ülemaailmselt praktiseeritud viis on mediteerimine.

Meditatsioon ei tähenda lootosepoosis käed põlvedel, peopesad ülespoole, istumist. Mediteerimiseks pole reegleid. Igaühele oma. Meditatsioon leiab aset, kui sa oled mõtetest tühi, su tähelepanu on ainult siin ja praegu ning sa suudad keskenduda ainult oma hingamisele. Selline meditatiivne seisund võib mõne puhul eksisteerida looduses (merekohina saatel, metsas looduse ilu tajudes või peenras käsi mulda lükates), saunas, vannis, joogat tehes, muusikat kuulates, orgasmi ajal jne. Pole ühtset reeglit. Selleks, et meditatsioonist aga reaalselt kasu oleks, ei piisa paarisekundilisest seisundist, mida häirivad mõtted pea koheselt. See on pidev keskendumisvõime praktiseerimine ja Kõrgema Minaga ühenduse loomine. See on kõige puhtam ja imetlusväärsem tunne, mis pakub kohest rahu- ja õnnetunnet.

Meditatsiooni 11 tervendavat mõju

Ma soovin kirjutada lähemalt, kuidas meditatsioon meile mõjub ning meid hinge- ja kehatasandil ravib. See oli minu ainus pääsetee depressiooni ajal, mis tõi mulle rahu, rõõmu, valgust ja armastust. Ja mis parim – see tunne ei sõltunud kellestki (kallim, sõbrad, pere) ega millestki (alkohol, toit, antidepressandid, rahustid) muust, see tunne tuli minu seest. Ja see tunne peakski alati meie endi seest tulema! Meditatsioon on parim abivahend, et leida ühendus iseendaga, pakkuda armastust iseendale ning teha rahu destruktiivsete mõtetega. Järgevalt toon välja teaduslikult tõestatud viisid, kuidas meditatsioon võib sind aidata!

1. Vähendab stressi

Nagu ma oma varasemas blogipostituses juba kirjutasin, on stress enamike haiguste ja tervisemurede põhjustaja. Stress on universaalne haigus, mis vaevab enim arenenud riikide elanikke. Stress on ka peamine põhjus, miks inimesed esmakordselt meditatsiooni poole pöörduvad. On tõestatud, et meditatsioon (kasvõi lihtne hingamispraktika) vähendab stressi KOHESELT!

2. Vähendab ärevust ja depressiooni

Stress on ärevuse peamine põhjus. Mida vähem on stressi, seda vähem on ärevust. Mida rohkem mediteerida, seda vähem on stressi, seda vähem on ärevust. Ühe 8-nädalase uuringu tulemusena, kus katsealused praktiseerisid mindful mediteerimist, vähenes katsealuste ärevustunne ning seeläbi ka muud ärevushäired nagu foobiad, sotsiaalne ärevus, paranoia, obsessiiv-kompulsiivsed häired ja paanikahood.

Põletikulised kemikaalid, mis vallanduvad stressi tulemusel, mõjutavad meie tuju negatiivselt, põhjustades nii pikema aja peale depressiooni. Mitmed uuringud on näidanud, et järjepidev mediteerimine vähendab nende kemikaalide vallandumist, seega ka depressiooni. Uuringud on leidnud, et meditatsiooni efektiivsusreiting depressioonile on 0.3. Täpselt sama on ka antidepressantidel!!! Viimane tuimestab sind täielikult – nii negatiivsete kui positiivsete tundmuste eest. Meditatsioon aga õpetab sind tundma ära positiivset ning ise vaigistama negatiivset. Ja noh, tasub mainimist, et meditatsioonil pole ka kõrvalnähte ja see ei tekita sõltuvust.

3. Positiivsem mõttemaailm ja emotsionaalne tasakaal

Mediteerimine teeb meid üleüldiselt positiivsemaks, parandades meie ellu, teistesse ja iseendasse suhtumist. See aitab meil leida vastuseid enda seest ja keskenduda sellele, mis on. Mitte süüdistada kõike enda ümber, lasta elul endaga lihtsalt juhtuda ja kahetseda olnut ning muretseda veel olemata asjade pärast. Meditatsioon aitab keskenduda rahule ja armastusele, mis on meie KÕIGI sees olemas KOGU AEG. Me ei oska seda lihtsalt leida ning seal tulebki appi mediteerimine. On leitud, et nendel inimestel, kes mediteerivad, töötab palju elavamalt ajuosa, mis vastutab positiivse mõtlemise ja optimismi eest, kui nendel, kes ei mediteeri.

Mõned meditatsioonitüübid (nt Metta) tõstavad otseselt kaastundevõimet ning armastusvõimekkust teistesse ning iseendasse. Selline meditatsioon aitab inimestel praktiseerida lahkust, kaastunnet, andestust ning vähendada sotsiaalset ärevust, konflikti, hirmu ning viha.

4. Tõstab eneseteadvust

Nagu eelnevalt mainitud, siis meditatsioon aitab saada ühendust oma Tõelise Minaga, peegeldada oma sisemaailma ning leida lahendusi enda seest, mitte väljast. Selle tulemusel õpime end rohkem tundma, armastama ja austama, mis teeb meist parema Mina. Parem läbisaamine iseendaga loob alati paremaid suhteid ka teistega.

Meditatsiooni abil õpime puhastama oma pead mõtetest ning vaatlema, mis mõtted meid põhiliselt valdavad. On need sõbralikud või enesehävituslikud. Nii õpime neid mõtteid kriitiliselt vaatama, kust nad on tekkinud, kas nad tulevad meile elus kasuks ning mis on nende mõju meile. Meditatsiooni tulemusel tajud sa paremini, millal ja missugused mõtted sind “ründavad” ning kuidas neist lahti lasta ning neid ära saata, luues nii rohkem end armastava mõttekeskkonna.

5. Vähendab üksildustunnet

Suurenenud eneseteadvus ja vähenenud üksildustunne käivad käsikäes. Inimene, kes tunnetab, teab ning armastab end tõeliselt, ei ole kunagi üksi. Ta on täielik ilma kellegi teise kohalolekuta ning iga suhe loob vaid lisaväärtust. Mida lähemale me oma Tõelisele Minale jõuame, seda terviklikumad me oleme. Kogu armastustunne lasub meie sees. Jah, me oleme sotsiaalsed loomad ja jääme ellu ikkagi kommuunides, kuid me oleme võimelised tajuma üksainsust ja universaalset energiat ka iseendaga olles. Mida eneseteadlikumad me oleme, seda vähem üksi me end tunneme, sest me tajume, et me pole kunagi üksi.

Mulle meeldib armastuse definitsioon, mille ma enda jaoks üle poole aasta tagasi üles kirjutasin: “Armastus on üksainsuse äratundmine maailmas, mis on dualistlik”. Ehk me armastame kõike, kus näeme iseennast.

6. Arendab tähelepanuvõimet

Mediteerimine pole lihtne. Olles seda praktiseerinud juba veidi üle 2 aasta, näen ma ikka veel vaeva, et mõtetes vaikust luua. Nad on nii valjud, kaootilised ja voolavad. Nad tulevad ja lähevad, vahel lausa mitmekesi. Mediteerimine arendab meie tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Keskendudes hingamisele, muusikale, kohinale või vaikusele – eesmärk on üks – luua ühendus oma sisehäälega.

Mida rohkem ja kauem me seda praktiseerime, seda suuremaks meie tähelepanu “lihas” kasvab. Uuringud on tõestanud, et inimesed, kes praktiseerivad mediteerimist, suudavad paremini keskenduda. Nende mõtted ei valgu nii pidevalt mujale nagu inimesel, kes ei mediteeri. Selle “lihase” kasvatamiseks on muidugi ka teisi mooduseid nagu keskendumisharjutused, aga meditatsioon on üks viis, kuidas seda praktiseerida. On isegi leitud, et meditatsioon võib ümber pöörata ajumustreid, mis viivad mõtete kõrvalekallete, muretsemise ja kehva tähelepanuvõimeni. Üks uuring leidis, et piisab juba neljast päevast mediteerimisest, et positiivset tulemust oleks märgata.

7. Aeglustab mälu kehvenemist

Vanadusega kannatab meie kõigi mälu. Meie rakud ei uuene enam nii kiiresti, meie vereringe aeglustub ning organid väsivad, mille tõttu kõik meie kehalised funktsioonid aeglustuvad. Kui oma aju pidevalt treenida, antud juhul meditatsiooniga, siis võib see mitte ainult arendada tähelepanu- ja keskendumisvõimet, vaid aeglustada ka vananemisega kaasnevat mälukaotust, aidata paremini asju meeles pidada ning meelde tuletada. See loob justkui kiirtee su mälusse, et oskaksid sealt paremini saada kätte vajalikku infot, mis lasub sügaval alateadvuses, kuhu me tihtipeale niisama ligi ei pääse. On leitud, et meditatsioon on eriti kasulik patsientidele, kellel esineb dementsust.

8. Aitab sõltuvusest vabaneda

Mitte üks sõltuvus ei ole meil niisama. Jah, meil võib olla geneetiline eelsoodumus jääda ainetest ja tegevustest sõltuvusse, kuid sõltuvus areneb siiski välja meie oma vabal tahtel. Meil kõigil on miski, mis sõltuvust triggerdab. Paljud inimesed võitlevad sõltuvustega iseenda vastu. Nad võtavad end kui vaenlast, keda tuleb keelata, karistada ning sundida antud sõltuvusest eemale hoidma. See on agressiivne lähenemine ja ei too paremaid tulemusi, kui lüüa last, kes tahab kommi võtta. Parem lähenemine oleks püüda last mõista, miks ta seda kommi nii väga tahab ning seejärel selgitada talle, miks see komm talle hea ei ole, ning võimalusel leida talle sobilik alternatiiv.

Nii võiksime käituda ka iseendaga. Parim viis enda sisse vaatamiseks ja vastuste leidmiseks on meditatsioon (või hüpnoos). Mediteerides võime seada ka eesmärke, näiteks leida vastus, miks ma olen alkoholist sõltuvuses, mida ma tegelikult otsin, mis mul puudu on, kuidas ma saaksin seda vajadust teisiti rahuldada. Selleks ei pruugi kuluda 25-minutit, võib minna hoopis nädal aega vaikuselaagris, et vastused tuleksid sinuni. Sa ei saa end sundida ka neid leidma, sest siis võtab juba üle mõistus. Oluline on mitte mõelda, vaid ainult kuulata.

Nii leidsin mina vastuse, miks mul oli söögisõltuvus, mil kõik, millest ma mõelda suutsin, oli mida ja millal ma söön ning hea toidu läheduses oli pea võimatu end pidama saada. Läbi rohkete meditatsioonide ja ka hüpnoosi, sain ma vastuse. Toit oli minu pääsetee emotsioonidest. Ma ei olnud lapsena õppinud emotsioone tundma, avaldama ja nende energiat maandama. Kui need esile kerkisid, siis parim viis saada sellele ängile minu sees lohutust, oli süüa midagi head, mis pani mind tundma hästi ehk aitas summutada valu mu sees, mis kerkis esile enda mitte aktsepteerimisega. Täna ma olen targem. Mitte üks emotsioon ei jää tähelepanuta. Kui emotsioon väljub kontrolli alt, ka siis ei ole mul mingit tahet haarata toidu järele, vaid see välja karjuda, treenida, joosta, patja peksta vms. Ma luban endal kogeda kõiki emotsioone ja toidusõltuvus oli seljatatud ilma end karistamata. Sisevaatluses peituvad KÕIK vastused. Me teame tegelikult kõike, meie teadvus on lihtsalt piiritletud ning me ei saa neid vastuseid mõeldes. Me peame sukelduma alateadvusesse.

9. Tagab parema une

Enamik inimesi kannatab mingil eluperioodil unehäirete käes. Kui mina olen stressis, siis on uni esimene asi, mis on häiritud. Mu pea on täis mõtteid, mis ei lase uinuda, mu uni on väga pinnapealne, õudusunenäod hirmudest, pidevad ärkamised ja varakult une kadumine, sest pingeline mõttetöö võtab üle. Minu puhul on aidanud 3 meetodit! Kõige esimene oligi meditatsioon (Austraalia aegadel). Ma kuulasin Youtube’ist “Guided Sleep Meditation”-eid. Ma leidsin oma lemmiku inimese, kes neid läbi viis ja ma sain alati magama sellega! Jah, melatoniin ja unerohi enam ei aidanud ja ma ei tahtnud nende vastu tolerantseks muutuda. Isegi kui ma ärkasin kell kolm öösel ja enam magama ei jäänud, siis kl 23 meditatsiooni abil magama jäämine ja 4h und oli minu jaoks juba hea.

Teine meetod, mis mind väga aitas oli lavendliõli. See on täiesti maagiline! Siinkohal soovitan kindlasti kasutada ainult suukaudselt manustamiseks ettenähtud õli, sest paljud müügilolevad õlid on liiga kanged kehaga kokkupuuteks. See oli minu pääsetee eelmine aasta, kui mu elu kokku varises ja ma kannatasin depressiooni käes. Ma olin selleks ajaks piisavalt tark, et mitte tugineda rahustitele, antidepressantidele ja unerohtudele. Ka kõige kangem unerohi kokkuvõttes ei taganud mulle und. Meditatsioon oli jällegi minu parim sõber. See kord kombineeritult lavendliõliga sain ma unehäiretest lahti nädalaga. Ma hakkasin magama nagu beebi ja see on kestnud tänaseni.

Kolmas asi, mida ma proovinud olen, on CBD õli. Seda nüüd hiljuti, kui pärmseen mu und hakkas häirima. Mitte väga, aga tajutavalt ikkagi. Õhtul enne magama minekut võtsin 3 tilka 30%-list CBD õli keele alla ja uni oli tõepoolest sügavam ja pikem. See on küll oluliselt kallim kui lavendliõli ja veel enam meditatsioon, aga proovimist väärt, kui muu ei aita. Selle kohta on ka palju tõestatud põhjuseid, miks see on kasulik depressiooni, ärevuse ja unehäirete korral – kiire ülevaate annab nt Netflixi dokk
Explained: Weed. Ma ei võta seda iga õhtu, vaid pigem harva, kui eelmisel ööl on kehvem uni olnud.

Uuringud on näidanud, et mediteerivad katsealused jäävad kiiremini magama ning magavad ka kauem, võrreldes mitte mediteeriva grupiga. Kuna mediteerimine aitab mõtteid vaigistada, siis tuleb see äärmiselt kasuks neile, kellel ei lase pidevad ning valjud mõtted magama jääda. Lisaks aitab meditatsioon meil kehast pingeid vabastada ning sügavamalt hingata, mis on unele soodsa seisundi loomiseks väga oluline. Tihtipeale on unetuse põhjuseks ka ärevus, depressioon või ülemõtlemine, mis on kõik mediteerimisega leevendatav.

11. Tagab üleldise parema tervise

Toitumine, stress, meeleseisund, tervis, elukvaliteet. Need kõik on omavahel väga mitmeti põimunud ning mõjutavad teineteist täies ulatuses. Kuna meditatsioon vähendab stressi, parandab und, teeb sind üleüldse positiivsemaks nind rõõmsamaks inimeseks, siis on ilmselge, et see tagab meile parema tervise. Lisaks aitab enda sisse vaatamine ja enda tundma ja hindama õppimine muuta meie toitumist primaarsel tasandil. Me mõistame, et meie keha on meie imelise hinge koda ning seda peab hoidma, mitte lammutama alkoholi, ebatervisliku toidu, ravimite ja muu taolisega. Seepärast nii paljud vaimsed inimesed panevad rõhku toitumisele, keha liigutamisele, vaimsele tervisele ning hoiduvad kõigest, mis meid hävitab. Seda on juba kaugelt näha, et need inimesed SÄRAVAD ja on keskmisest inimesest olulisemalt tervemad!

Kokkuvõtteks

Meditatsioon on miski, mis on meie kõigi võimuses. Tasub vaid alustada. Parimal juhul võiks leida igas päevas aja mediteerimiseks. Sea oma alarm kasvõi 10 minutit varasemaks ja alusta oma hommikut rahulikult sisse ja välja hingamisega. Päeva algus loob olulise vundamendi kogu päevale. Veendu, et sa paned rõhku sellele, et su päev oleks stressivaba, rahulik, positiivne ning aligned.

Mediteerimiseks ei ole vaja mitte ühtegi vahendit. Kui sa aga ei tunne end mugavalt alustades või mõtted võtavad võimust, siis soovitan väga audiomeditatsiooni. Ma poleks muidu mediteerimisest mõelnudki kirjutada, aga täna sai läbi minu 10-päevane Synctuitioni väljakutse mediteerida iga päev vähemalt 25 minutit. Ma muidu mediteerisin rohkem kord nädalas või veel harvem, kui selleks vajadus tekkis. Ja mul on hea meel, et see väljakutse pani mind seda rohkem tegema, sest sellel on ainult positiivne efekt meie heaolule. Kui ma varem mediteerisin vaikuses, looduses (puude, tuule või mere kohina saatel) või kõrge vibratsiooniga muusika saatel, siis Synctuitioni 3D loodusehelid ja vokaalid suutsid viia mind täiesti uude dimensiooni – justkui muinasjutumaale. Minu esimesed igapäeva meditatsioonid olid eestlaste loodud äpi Synctuitioni abil aastal 2017. Kuna kriisi aeg on kõigile raske, stressirikas ja tundmatu aeg, siis soovitan väga panustada endasse see aeg ja mediteerida. Synctuition pakub kõikidele eestlastele ilusa kingituse – kriisiaja lõpuni tasuta äpi kasutust (lausa 2 kuud)!

Anna mulle kommentaarides teada, kas sina mediteerid? Kui tihti, kui kaua ja kuidas? Missuguseid muudatusi on see sinu ellu toonud? Jagasin teiega oma kogemusi InstaStorydes ning sain palju vastukaja, et ka teie olete leidnud sellest äpist abi. Ka need, kes pole kunagi mediteerinud. See on hea aeg alustamiseks. Kunagi pole liiga hilja! Kokkuvõttes soovin, et te kõik hoiaksite oma hinge ja leiaksite rahu sügaval sisimas. Sest pole mitte midagi jubedamat, kui vihakõned, stressimõtted ja paanika oma enda peas.

Teaduslikud uuringud:

1. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26231761
2. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25141355
3. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26686556
4. https://www.researchgate.net/publication/5946075_Relationships_between_mindfulness_
   practice_and_levels_of_mindfulness_medical_and_psychological_symptoms_and_well-
   being_in_a_mindfulness-based_stress_reduction_program
5. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/016383439500025M
6. https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0036206
7. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/da.21964
8. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20387774
9. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25591492
10. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24395196
11. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24439650
12. https://journals.lww.com/psychosomaticmedicine/Abstract/2003/07000/Alterations_in_Brain_
    and_Immune_Function_Produced.14.aspx
13. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0889159112004758
14. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24107199
15. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25354470
16. https://link.springer.com/article/10.3758/CABN.7.2.109#page-1
17. https://dl.acm.org/doi/10.1145/1979742.1979862
18. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23643368
19. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1053810010000681
20. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26445019
21. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24571182
22. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26445019
23. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24979314
24. http://ccare.stanford.edu/article/enhancing-compassion-a-randomized-controlled-trial-of-a-
    compassion-cultivation-training/
25. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3176989/
26. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3156028/
27. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3090218/
28. https://www.medicalnewstoday.com/articles/318716
29. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25673114
30. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25390009
31. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23890919
32. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26390335

The post Meditatsioon kui hingesisene ravim appeared first on Paljas Porgand.