Sügis on kõige tüüpilisem aeg, mil meie immuunsüsteem on kompromiseeritud ja me haigestume üsna ootamatult. Paljud inimesed on haiged igal sügisel, küll aga ei pea see nii üldse olema. Mina pole haigestunud juba aaaastaid. Kuidas küll? Uurime lähemalt, sest tugev immuunsüsteem on kättesaadav ka Sinule, kui Sa tead, kuidas selle eest hoolitseda!

Mis on immuunsüsteem?

See on rakkudest ja molekulidest koosnev kompleksne süsteem, mille ülesanneteks on meid patogeenide eest kaitsta, ennetada haigusi ja soodustada haavade paranemist. Immuunsüsteemil on kaks sünergiliselt toimivat haru – kaasasündinud, mis on emalt päritud, kuid jääb oluliselt saamata, kui laps on sündinud keisrilõike läbi, ja omandatud immuunsus, mida omandame keskkonnast eluea jooksul. Hästi toimiv immuunsüsteem tolereerib kahjutuid mikroorganisme, toitu ja iseennast, kuid kui immuunsüsteem on mingil põhjusel tasakaalust väljas, võivad tekkida sagedased infektsioonid, allergiad, toidutalumatused ja autoimmuunhaigused, kuna immuunsüsteem ei tee enam vahet ohutul ja ohtlikul. 70-80% meie immuunsusest asub soolestikus – selle teooriaga tuli esimesena avalikkuse ette Yves Delatte (Biolatte looja) 1980-ndatel, pärast 5 aastat kestnud uuringuid loomadel.

Allikas: https://www.happygutlife.com/2015/10/14/leaky-gut-what-is-it/

Kuidas oma immuunsüsteemi igapäevaselt tasakaalus hoida:

• uni – piisav ja kvaliteetne uni on äärmiselt oluline immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, kuna une ajal viiakse läbi vajalikud protsessid keha tasakaalu säilitamiseks. Immuunrakkude ja tsütokiinide kõrgeim süsteemne tase saavutatakse magades, mistõttu unepuudus mõjutab nende taset veres ja seeläbi immuunsust. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteemi ja suurendab vastuvõtlikkust infektsioonidele. Juba 2 magamata ööd nõrgestab meie immuunsüsteemi. Unehäired võivad põhjustada ka kroonilisi põletikulisi ja metaboolseid haiguseid.
• stress – Stressi võib käsitleda kui keha tasakaalu ohustatud olekut. Stressi puhul on suur erinevus, kas tegemist on lühiajalise või kroonilise stressiga. Lühiajaline stress (näiteks eksamid, trenn) surub alla rakulist immuunsust, kuid antikehadel põhinev immuunsus säilib ning lühiajaline stress võib immuunsüsteemi ka ergutada ja olla seeläbi kasulik. Krooniline stress aga alandab nii rakulist kui antikehadel põhinevat immuunsust, võib suunata immuunsüsteemi valesti reageerima ja põhjustab muuhulgas kroonilisi põletikke. Stress kahjustab ka soole limaskesta ning muudab selle läbilaskvamaks kahjulikele ainetele ja patogeenidele, mistõttu need satuvad vereringesse. Kui stress on liiga intensiivne või kestab liiga pikalt, ei suuda keha enam endist tasakaalu taastada ja sellele võib järgneda haigestumine.
• toitumine – Immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks on oluline piisav ja täisväärtuslik toitumine, mis sisaldab palju küllastumata rasvu, täisteratoite, kaunvilju, taimset valku (pähklid, seemned, oad), puu- ja juurvilju ning vähe trans- ja küllastunud rasvu, töödeldud tärklist, loomset valku, kõrgelt töödeldud teravilju, magustatud toite ja jooke. Toitumine võib mõjutada immuunsüsteemi nii otseselt kui ka kaudselt, reguleerides soole mikrobioota koostist. Traditsioonilise dieedi puhul, mis sisaldab palju taimseid süsivesikuid ja kiudaineid (Aafrika, Lõuna-Ameerika), on mikrobioom mitmekesine. Lääneliku dieedi puhul, mis sisaldab palju loomset valku ja küllastunud rasvu (nt USA), on mikrobioota mitmekesisus madalam ja potentsiaalselt ohtlike enterobakterite (nende seas on palju tuntud patogeene) osakaal kõrgem. Enterobakterid võivad põhjustada infektsioone nagu sooltepõletik, kuseteede põletik, kopsupõletik jmt. Ka teatud mikroelementide puudus võib tugevalt mõjutada immuunsust. Näiteks tsingi ja seleeni puudus nõrgestab nii omandatud kui kaasasündinud immuunsust ja muudab infektsioonidele vastuvõtlikuks.
• vesi – Vee joomise tähtsust on võimatu ülehinnata, kuna vesi osaleb kaudselt või otseselt enamikes organismis toimuvates protsessides. Vesi aitab hapnikku kehas laiali kanda, on vajalik normaalseks seedimiseks, hormoonide ja neurotransmitterite sünteesiks, aitab lahustuda mineraal-  ja toitainetel, reguleerib kehatemperatuuri, aitab väljutada jääkaineid higi ja uriinina, on vajalik vererõhu hoidmiseks, sülje ja lima tekkeks jpm. Vesi aitab puhastada maksa, loputades sealt välja toksiine, mis eralduvad kas naha või soolestiku kaudu. Maks ja neerud on lähedalt seotud ja piisav kogus vett aitab neerudel normaalselt jääkaineid filtreerida, võimaldades maksal keskenduda oma jääkainete metaboliseerimisele.
• liikumine – Regulaarne mõõdukas treening on tervisele kasulik ja tugevdab immuunsust. On kindaks tehtud, et trenn suurendab T lümfotsüütide hulka ja võimendab naturaalsete killerrakkude funktsiooni. Naturaalsed killerrakud on lümfotsüüdid, mis tunnevad ära ja hävitavad viiruste/bakteritega nakatunud või kantserogeenseid rakke ja piiravad nende levikut kudedes. Oluline on märkida, et treeningu ajal tõuseb leukotsüütide arv, väheneb põletik ja põletikku tekitavate tsütokiinide tase ning psühholoogiline stress. On leitud, et füüsiline aktiivsus võib vähendada ka kroonilise stressi põhjustatud depressiooni.

Kuna me aga ei ela ideaalses maailmas, stressi ning aja- ja unepuudust on vahel pea võimatu vältida ning ka teistes aspektides võib olla vajakajäämisi, siis tasub vaadata toidulisandite, s.h probiootikumide poole, mis aitavad meil soolestikku ja seeläbi ka immuunsust rasketel aegadel toetada. Kahjuks ei anta meditsiinikoolides arstidele piisavalt teadmisi inimese mikrobioomi ja probiootikumide kasutamise kohta, mistõttu nende kasutamine meditsiinis on ebapiisav. Kuigi arstide täiendkursustel ja konverentsidel on hakatud nendel teemadel loenguid läbi viima, valitsevad laialdaselt siiski valearusaamad ja ignorantsus. Soolestik on meie esimene aju. Sealt saavad alguse enamik autoimmuunhaigused ning paljud teised kroonilised haigused. Ka viirustele vastupanek on seotud otseselt soolestiku tervisega, kuna soolestikus kohtuvad immuunsus ja bakterid.

Soolestik: kus immuunsüsteem ja bakterid kohtuvad

Meie soolestiku tervist mõjutavad väga mitmed faktorid ja seda juba sünnieelselt. Ema mikrobioota
võib mõjutada imiku immuunsüsteemi ja mikrobioota kujunemist. Mitmed välised faktorid raseduse ajal nagu ravimid, haigused, stress ja raskemetallidega kokkupuude võivad mõjutada imiku arengut ja käitumist. Madal bifidobakterite ja laktobatsillide tase võib põhjustada koolikute teket, allergiaid, ärritunud soole sündroomi, tsöliaakiat ja muid häireid immuunsüsteemi töös kogu eluks.

Kas teadsid, et meie immuunsus on ohus juba varajases eas? Seda mõjutavad enim:

• antibiootikumide kasutamine – eriti esimeste eluaastate jooksul, võib omada pikaajalisi efekte tervisele. Antibiootikumide kasutamine on seotud atoopiliste haiguste sh astma tekke kõrgema riskiga ning risk suureneb iga antibiootikumikuuriga. Ka ema rasedusaegne antibiootikumide kasutamine soodustab lapsel atoopiliste haiguste teket ning nende esinemissagedus suureneb vastavalt ema antibiootikumikuuride arvule raseduse jooksul. Antibiootikumid suurendavad ka soole põletikku, vähendavad soole mikroobide mitmekesisust ning seeläbi võivad tekkida erinevad autoimmuunhaigused. Probiootikumide manustamine antibiootikumikuuri järgselt võib parandada soole mikrobiootat ning leevendada AB mõju soolele.
• enneaegsus – Soole kolonisatsioon enneaegsetel imikutel toimub ajalistest imikutest erinevalt ja „normaalne“ mikroobide kooslus saavutatakse hiljem ning sageli puudulikult. Enneaegsetel imikutel on mikrobioota mitmekesisus väiksem ning on leitud, et probiootikumid võivad aidata normaliseerida kesist soole kolonisatsiooni.
• sünniviis – Vaginaalselt sündinud vastsündinute mikrobioota sarnaneb ema vaginaalsele ja
  fekaalsele mikrobiootale (laktobatsillid ja bifidobakterid), keisrilõikega vastsündinute
  puhul pärinevad esimesed mikroobid aga ema nahalt ja haigla keskkonnast ning  laste mikrobioota mitmekesisus on madalam. Vaginaalne sünnitus soodustab ka erinevate tsütokiinide tootmist, mis mõjutavad vastsündinu immuunsuse arengut. Keisrilõikega lastel on täheldatud kõrgemat riski immuunhäirete, nagu allergiline nohu, astma ja tsöliaakia, tekkeks. Teadustöödega on tuvastatud, et isegi seitsmeaastasena erineb keisrilõikega sündinud laste mikrobioota vaginaalselt sündinud laste omast, seega keisri teel sündivate laste seedimine vajab esimestel eluaastatel kindlasti tuge piimhappebakterite näol. Pilootuuringus, kus ema vaginaalne kooslus kanti üle keisrilõikega sündinud vastsündinutele, sarnanes mikrobioom vaginaalselt sündinud imikute omaga juba 1-kuuselt. Mistõttu lahendus sellele oleks vaginaalne külv ehk tupekanali bakteriaalne külv vastsündinule, kuid Eesti haiglates seda kahjuks veel ei tehta.

Allikas: https://www.nutriciaresearch.com/the-infants-gut-a-centre-of-immunity/

Bacillus subtilis – võimas immuunsuse salarelv

Arvukad teadusuuringud on tõestanud, et inimese tervislik seisund sõltub väga suures osas soole
mikrobiootast, mistõttu on selle tasakaalus hoidmine hea tervise tagamiseks ülioluline. Soole
mikrobioomi aitavad tasakaalustada probiootikumid. Kuni tänaseni on probiootikumidena peamiselt käsitletud piimhappebaktereid, kuid aina rohkem on hakanud tuntust koguma ka teised bakterid, nt Bacillus´ed. Viimaste silmapaistvaim esindaja on B.subtilis, kelle potentsiaali probiootikumina on viimastel aastakümnetel laialdaselt uuritud. Lisaks kasulike ja kahjulike bakterite tasakaalu mõjutamisele, omistab B.subtilis positiivset efekti inimese tervisele veel mitmel muul moel:

• Tootes antimikroobseid aineid (antibiootikumid ja ensüümid), mis on otseselt haigustekitajaid hävitava toimega.
• Tootes ensüüme, mis aitavad kaasa seedesüsteemi tööle.
• Stimuleerides immuunsüsteemi haigustekitajatega võitlema.
• Parandades soole barjääri füüsilist seisundit, tõkestades seeläbi patogeenide pääsu vereringesse.
• Mõjutades põletikku tekitavate ja põletikuvastaste ainete tasakaalu.
• Arvukad teaduslikud ja kliinilised uuringud on näidanud, et B.subtilis on väga mitmekülgne ja
  atraktiivne probiootikum, kellest võib abi olla paljude erinevate tervisehädade puhul:
• Leevendades põletikulise soolehaiguse sümptomeid.
• Inhibeeribdes Helicobacter pylori kasvu ning parandab H.pylori raviks kasutatavate tavaravimite
  toimet ja vähendab nende kõrvalmõjusid.
• Tõstes vanematel inimestel immuunsust, vähendades haigestumist hingamisteede ja seedesüsteemi nakkustesse.
• Vähendades antibiootikumidega seotud kõhulahtisust ja teisi antibiootikumide kasutamisega
  seotud kõrvalmõjusid.
• Olles efektiivne ägedate seedetrakti infektsioonide puhul, sh Salmonella.
• Olles efektiivne kroonilise kõhulahtisuse puhul.
• Olles viirusevastase toimega.
• Olles mükoplasma vastase toimega.
• Toetades regulaarset sooletegevust, leevendades kõhukinnisust.
• Aidates ka atoopilise dermatiidi, ülekaalu ja diabeedi puhul.

B.subtilis´e ohutust ja mittepatogeensust on kinnitatud mitmete uuringutega ning B.subtilis on
tunnustatud ohutuks ka FDA poolt. B.subtilis´e multifunktsionaalsus ja korduvalt tõestatud
efektiivsus näitavad, et B.subtilis´el on potentsiaali tõusta ohutuks, efektiivseks ja soodsaks alternatiiviks antibiootikumide jt ravimite kasutamisele erinevate haigusseisundite puhul.

Mina kasutan viiruslikel aegadel profülaktika mõttes ning haigustekitajatega kokkupuutel Biolatte Subtilist, mis sisaldab lisaks B.subtilis´ele tsink pikolinaati (kõrgeima imanduvusega tsingivorm), mis toetab rasvhappe ainevahetust, pH tasakaalu ning immuunsüsteemi tavapäraseid toiminguid. Ärge unustage, et koodiga “paljasporgand” on kõik tooted haerm.ee lehel -15%!

Ettevaatust: libatooted!

Elusate bakterite tootmine vajab ekspertiisi ja tugevat kvaliteedi kontrolli kogu protsessi jooksul. Ainult üksikud firmad maailmas omavad teadmisi ja tööstuslikku võimet toota baktereid viisil, mis tagab, et toote etiketil toodu vastab tegelikkusele: puhas, elus, stabiilne, terviklik bakteripreparaat. Kvaliteedi tagamiseks on äärmiselt oluline, et toote etiketil välja toodud elus rakkude arv vastaks tegelikkusele. Uuringud on aga näidanud, et paljud kommertsiaalsed tooted sisaldavad raporteeritust oluliselt vähem elus rakke. Turg on täiesti reguleerimata ja iganädalaselt sünnib maailmas uus probiootikume müüv firma, kes on kopeerinud algset probiootikumide retsepti ning seda oma äranägemise järgi piisavalt palju muutnud, et anda elu “uuele võimekale” tootele.

Olen seda ka varem kirjutanud, kuid kordame üle, kuidas valida probiootikume:

1. Toote sildil peaks olema täpselt ära toodud kasutatud organismid tüve tasemel, sest sama bakteriliigi erinevad tüved võivad käituda erinevalt, mistõttu teatud kliinilise uuringu tulemused on omistatavad ainult konkreetsele kasutatud tüvele.
2. On leitud, et probiootikumid, mis sisaldavad erinevaid bakteritüvesid ja bakteriliike on efektiivsemad kui üht tüve sisaldavad, seega ära vali üht tüve sisaldavat bakteripreparaati. Mitmetüvelised probiootikumid võivad sooles tekitada nišši, mis võimaldab ka soolde jõudmise teekonnal kahjustada saanud bakteritel paremini koloniseeruda.
3. Samas on äärmiselt oluline, et tüvesid poleks liiga palju, et valitud tüvede vahel valitseks sümbioos ja et nad üksteist ei inhibeeriks. Tüvede arv võiks mitte ületada 6! Mõni topib neid turundustrikina kapslisse lausa 16 tükki!
4. Kindlasti jälgi, et tegemist oleks ka inimspetsiifiliste bakteritega, kuna teadlased on arvamusel, et inimpäritolu tüved elavad liikumise läbi mao paremini üle ja suudavad soolestikus koloniseeruda.
5. Ideaalis peaks etiketil toodud organismide arv vastama aegumistähtaja omale (mitte sellele ajahetkele, kui bakterid on kapslisse pandud) ja kasutama peaks tüvesid, mis on leitud selles doosis antud peremehel (ehk siis Sulle ka aegusmistähtajal) efektiivsed olema. Probiootikumide doosid on tavaliselt standardiseeritud elavate bakterite arvule mahuühiku kohta: ühele elus bakterile vastab üks kolooniat moodustav ühik (cfu). Kui palju on piisav doos probiootikume, ei ole konkreetselt defineeritud, kuid rusikareegliks on, et probiootikume kasutatakse minimaalselt doosis 109 cfu.
6. Bakterite eraldamiseks kultuurvedelikust kasutatakse tsentrifuugimist või filtreerimist. Filtreerimine on rakke säästvam. Tsentrifugaaljõu tulemusel võivad rakkude seinad rebeneda ja rakud kahjustuda või hukkuda. Tihti saab kahjustatud ka bakteriraku pind, mis mõjutab selle kleepumist pindadele. Paljud tootjad kasutavad aga tsenrifugaalmeetodit, sest see odavam ja ajaefektiivsem. Uuri, kuidas tootja baktereid eraldab.
7. Bakterite säilitamisel tuleb toote paremaks säilimiseks tagada niiskustase 0%. Teadustöödega on lubatud maksimaalne niiskustase 2,8-5,6%.
8. Teadustööd näitavad, et ka hapniku tase probiootikumide pakendis peab olema nii madal kui võimalik, kuna hapnik võib olla osadele rakkudele toksiline, teatud bakterid võivad hapniku olemasolul toota toksilisi peroksiide ja ainete oksüdeerumisel tekkivad vabad radikaalid on bakterirakkudele toksilised. Kõik see kinnitab Yves Delatte 80ndatel tehtud avastust, et pikaajalise fermentatsiooni käigus tekivad söötmemassi toksiinid ning muuhulgas metaboliseerub kõik – järele jääb vaid hape, ei ühtegi bakterit. Samas on (ka Eesti) turul probiootikumide tootjaid, kes lubavad aastate pikkust fermentatsiooni oma probiootikumidele justkui lisaväärtust, kuid tekib küsimus, kas asi pole mitte vastupidi?

Rohkem infot, kuidas reguleerimata bakteriturul pettuseid läbi viiakse, loe siit:
https://haerm.ee/artiklid/probiootikumid-imerohi-voi-pettus?fbclid=IwAR1PfMyiPO-P1YpWnJWp1seNK9bz1-9wVBEGKNG9YGDasXxYPV8KUa-8xJo

Maskide dilemma

Tahan panna kõigile südamele enne, kui pimesi kannate maski lootuses hoiduda nii viirustest… Keskmiselt ei ole maskid piisavalt tihedad, et takistada nii väikeseid osakesi nagu viirused. Koroonaviiruse osakeste läbimõõt on 0,00012 mm, võrdluseks juuksekarva keskmine läbimõõt on 0,045-0,11 mm. Maski pikemalt kandes saab see hingeõhu niiskuse tulemusel niiskeks, mis loob ideaalse pinnase kõiksuguste seeneliste, bakterite ja viiruste vohamiseks. Te võite küll arvata, et kaitsete end ühe viiruse eest, kuid tegelikult tõmbate ligi palju teisi ning seate lõppkokkuvõttes ikkagi oma tervise ohtu. Sellest on juttu teinud paljud teadlased, kes seavad küsimärgi alla üldsusele seatud soovitused ja ettekirjutised, et rõhuda just nende eesmärgipärasusele, mis tihtipeale on loogiliselt ebapädev.

Et hoiduda viirustest oma immuunsüsteemi tugevdades ja mitte jäädes lootma koroonapisikust hoidumisele, siis olen andnud kõik soovitused, mis kindlustavad Sulle tugeva immuunsüsteemi! Kui kardad haigestumist elu hinnaga, siis koli maale värske õhu kätte. Kui oled haige või nakatunud, püsi kodus, hoidu kontaktist ning turguta oma tervist.

Kuidas on sündinud aga Biolatte tooted?

Kasutatud materjalid:

• • https://haerm.ee/artiklid/viis-olulist-asja-mis-mojutab-meie-tervist
  • https://haerm.ee/artiklid/koige-olulisemad-faktid-toimiva-probiootikumi-valimiseks?fbclid=IwAR0IaCLph-FJbiBI1Am9pBWX1KDn8L7jM8sVFHfCCqcrZXsGweRvLlYE-4Y
  • https://haerm.ee/artiklid/bacillus-subtilis-voimas-salarelv-haiguste-vastu?fbclid=IwAR3Bco6uNjRNGFn7LdXmhusNWGUaX1Xo_pJXi3FV652iSkMh3OIzTa-QWSE
  • https://haerm.ee/artiklid/probiootikumid-imerohi-voi-pettus?fbclid=IwAR1PfMyiPO-P1YpWnJWp1seNK9bz1-9wVBEGKNG9YGDasXxYPV8KUa-8xJo
  • https://haerm.ee/artiklid/biolatte-originali-sund-ja-tootearendus
  • https://forte.delfi.ee/news/teadus/intervjuu-terviseameti-juht-avalikustab-kui-palju-on-inimesi-eestis-tegelikult-koroonasse-surnud?id=91211931

The post Sügisele vastu raudse tervisega! appeared first on Paljas Porgand.