Pärast treeninguid suunduvad vaid mõned funktsionaalse treenimise alale, kus saab end läbi ja lõhki venitada ning ka foam rolleri ehk massaažirulliga läbi töötada. Rullimine on mu üks lemmiktegevusi, küll aga ei võta ma seda piisavalt tihti ette. Venitamisega olen eriti külmas suhtes. Ei tunne selleks otseselt vajadust… Ja tuleb välja, et ega venitamisest väga tolku ei ole ka, kui ei ole soovi just painduvust arendada. Millest ma räägin? Miks on rullimine aga oluline? Ja kuidas korrektselt nii rullida kui venitada?

Venitamine

Kui inimestelt küsida, miks nad venitavad või peavad seda oluliseks, siis on olemas põhilised tüüpvastused. Lükkaksin need ühe põneva artikli põhjal aga ümber:

• „Ma venitan enne trenni, et ennetada/vältida vigastusi” – Enamus uuringuid näitab, et venitamine enne treeningut ei aita vigastusi ennetada, sest enamus vigastusi juhtub normaalses liigese liikuvusulatuses mitte maksimaalses liikuvusulatuses, kuhu venitus just suunatud on.
• “Ma venitan enne trenni, et sooritusvõime trennis paraneks” – Paljud uuringud näitavad, et venitamine enne treeningut võib sooritusvõimele hoopis negatiivselt mõjuda. Üksikud uuringud on näidanud, et staatilisel venitamisel (lühikese kestusega alla minuti) pole sooritusvõimele negatiivseid efekte, eriti kui sellele on järgnenud soojendus. On aga leitud, et sellest pikemad venitused võivad lühiajaliselt alandada lihase maksimaalset, plahvatuslikku ja kiiruslikku jõudu. Seega kui pole ka positiivset efekti, siis miks enne treeningut üldse venitada?
• „Ma venitan, et lihased poleks pärast trenni valusad“ – Uuringud näitavad, et venitamine pigem ei aita treeningutest põhjustatud lihasvalu vastu või teeb seda minimaalselt. Venitamine võib hoopis lihasvalulikkust tekitada, eriti inimestel, kes ei ole sellega harjunud või kes venitavad liiga pikalt ja agressiivselt.
• „Ma venitan pärast trenni, et taastada treeningujärgselt lihaste pikkus” – Mitmed uuringud on näidanud, et venitamine tegelikult ei muuda lihaste pikkust, vaid parandab venituse taluvust. See tähendab, et liigese liikuvusulatus paraneb ilma, et tegelikult lihaste pikkuses midagi muutuks. Aju lubab liigesel rohkem liikuda, aga kui treenija ei suuda suuremat liikuvusulatust hästi kontrollida (lihaste aktiivse tööga), võib see teha teda vastuvõtlikumaks vigastustele.
• „Ma venitan, et enne trenni soojaks saada“ – Soojendus on väga oluline tegevus enne treeningut või võistlust, sest see valmistab keha ette nii vaimselt kui füüsiliselt eelseisvaks pingutuseks. Tänu korralikule soojendusele on võimalikud järgnevad positiivsed efektid: kiirem lihaskontraktsioon ja lõdvestumine, paranenud reaktsiooniaeg ja jõu rakendamise kiirus, paranenud jõud ja võimsus, vähenenud liikuvustakistus, paranenud hapnikutransport, paranenud metaboolsed reaktsioonid jne. Seega soojenduse üks ülesandeid on temperatuuri tõstmine ja verevarustuse parandamine ning mõlemat aitab paremini saavutada läbi liigutamise toimuv aktiivne tegevus mitte statsionaarne venitus.
• „Ma venitan, et parandada oma painduvust” – Paljudel inimestel on piisav painduvus, et oma igapäevategevusi teha ning spordiga tegeleda. Kui see on aga sinu soov või spordiala juures vajalik, siis on see ka AINUS PÕHJUS miks reaalselt venitamine oluline on.

Kui sa siiani venitad sellepärast, et vigastusriski vähendada, sooritusvõimet parandada, lihasvalu vältida või vähendada, lihaste pikkust muuta ja/või et enne trenni soojaks saada, siis selle jaoks venitamist ei soovitaks. Selle asemel tee parem enne treeningu põhiosa korralik soojendus kerge üldise aeroobse tegevusega ja/või üldiseid liikuvusharjutusi. Mina venitan ainult siis, kui tunnen, et keha seda vajab või naudin venitustunnet niisama jäikades lihastes. Lihaste lõõgastamiseks soovitan pigem vahtrullimist või massaaži.

Rullimine

Kuigi venitamine on kasulik lihaspinge maandamiseks, siis juhtub pahatihti, et lihaste sisse on jõudnud tekkinud sõlmekesed. Need jäävad ka pärast venitusharjutusi ikka alles, sest lihaskiud venivad vaid tihkendi kõrvalt, neid sõlmekesi oleks vaja muljuda eraldi. Selja taha oma käed aga ei ulatu ja kaaslane ei leia õigeid kohti sageli üles. Siinkohal tulebki appi vahtmaterjalist enesemassaaži rull või miks mitte kasvõi tennisepall, et väiksematesse kohtadesse ligi pääseda (rinnalihased).

Vahtrullil massaaži viiakse läbi oma keha raskusjõuga, toetudes rullile, mis avaldab survet just valulikele sõlmekestele. Leidnud valupunkti, tuleks õrnalt rulluda edasi-tagasi üle selle piirkonna, kuni ebameeldiv tunne väheneb või kaob sootuks. Nii lõdvestad just pindmisi, suuri lihasgruppe. Oluline on olla ettevaatlik varasemate vigastuste piirkonnas ning kunagi ei tohiks ületada talutava valu läve. Vaata ka allolevat vlogi, et õppida korrektselt rullima!

Fotod ja video – Dag Holmen

The post Venitamine VS massaažirullimine appeared first on Paljas Porgand.