Oled olenemata unetundididest ikka väsinud? Vajuksid pärast õhtusööki hea meelega voodisse? Nädalavahetuseti ei jaksa midagi teha ja tahaksid vaid diivanil logeleda ja Netflixi end uputada? Paljud kutsuvad seda kevadväsimuseks, kuid meditsiinis sellist terminit olemas ei ole. Kevadväsimus on oma nime saanud pigem legendiks ajast, mil inimeste toidusedel oli talvel ja kevade hakul väga ühekülgne ja toitainetevaene, mis peegeldus siis enesetundes. Mis on aga kroonilise väsimuse number üks põhjus ning kuidas seda ennetada ja ravida?
Rauapuudusaneemia
Meditsiiniliselt ei loeta krooniliseks väsimuseks lihtsalt unisust, vaid motiveeritust, jõuetust, energiapuudust, uimasust jms. Üks tuntumaid väsimuse põhjustajaid on vähene D-vitamiin. Kuid mis siis kui toitud korrektselt, juba võtad D-vitamiini, käisid nädalaks oma nahka päikese all praadimas või on üldse suvi, kuid kannatad ikka veel väsimuse käes? Tegelikult on D-vitamiini puudusest midagi veelgi olulisemat, mis põhjustab kroonilist väsimustunnet – raua puudus!
Meditsiiniline termin sellele oleks rauavaegusaneemia, mis on sagedaseim aneemia liik. See on olukord, kus veres on normaalsest vähem punaliblesid või vere punalibledes sisaldub normaalsest vähem hemoglobiini. Punaverelibled moodustuvad luuüdis, kust iga päev vabaneb verre miljoneid rakke. Punalibledes sisaldub spetsiaalne valk hemoglobiin, mille ülesandeks on siduda kopsudes hapnikku ja see kudedes ära anda. Hemoglobiini oluliseks koostisosaks ongi raud. Kui rauda pole piisavalt, häirub hemoglobiini süntees. Erinevates uuringutes on leitud, et rauadepood on tühjad kuni 25% lastel, 30% viljakas eas naistel, 60% rasedatel, 3% meestel.
Sümptomid:
- väsimus
- jõuetus
- füüsilise koormuse taluvuse langus
- ärrituvus
- tähelepanuhäired
- kergesti tekkiv õhupuudustunne
- peavalu
- kohin kõrvus
- südamekloppimine
- südamepuudulikkuse teke või süvenemine
- kahvatus
- küünte ja juuste haprus
- lõhed suunurkades
- valulik keel
- isutus
Diagnoosimine
Diagnoosimiseks piisab vereproovist, kus mõõdetakse vere hemoglobiini ja ferritiinitaset. Madal ferritiinitase on alati rauapuuduse näitaja (< 12 μg/L viitab rauadefitsiidile). PS. Ferritiini väärtus ei ole alati usaldusväärne, sest ferritiin on organismis ägeda faasi valk, st ferritiini väärtus on kõrgem infektsioonide, maksapatoloogia, kasvajate, muude põletikuliste haiguste puhul ja võib nii varjata kaasuvat rauadefitsiiti.
Vereproovi saab lasta teha perearsti juures tasuta. Kuid lihtsam, kiirem ja põhjalikum viis ilma perearsti kulmukortutamiseta, miks seda testi nüüd ikka vaja on, oleks ette võtta külastus Synlabi. Käisin viimati seal tervisekontrollis poolteist aastat tagasi ning sain oma tervise osas palju targemaks (loe postitust SIIT)! Nagu too kord, võtsin ka sel korral tervisesportlase paketi, et oleks hea tulemusi omavahel võrrelda. Viskan tulemused kõige lõppu, et praegu eelneva jutuga jätkata.
Tasub teada, et seerumiraud ja ferritiin on kaks erinevat asja – ferritiin näitab rauadepood, mis on oluline just rauapuuduse korral. Kui ferritiin on alla 22 μg/L, siis võib öelda, et on latentne rauapuudus ehk veri on veel korras ja kehvveresus pole tekkinud, aga rauadepoo on juba madal ja kehvveresuse tekkerisk selle võrra suurem. Minu näitajaks eelmine aasta oli 108,5 µg/l ning see aasta veidi madalam 75,1 µg/l. Kuna ka mu natuke madalam ferritiinitase on siiski väga hea, siis otseselt rauapreparaate ei oleks mul üldse vaja võtta. Rauapreparaate tuleks võtta siiski füsioloogilise näidustuse puhul, sest raud on natuke salakaval mineraal. Kerge rauapuudus on ohutum kui liigne raud organismis.
Ennetamine
Et rauapuudust ennetada, tuleks jälgida rauasisaldust oma igapäevases toidulauas. Ka tasub arvestada, et rganism omastab loomses toidus leiduvat rauda ehk loomset rauda kergemini, kuna selle imendumine ei olene teistest toiduainetest ega maohappest. Parimateks loomse raua allikateks on veri ja maks ning punane liha.
Parimad taimse raua allikad on kaunviljad (oad, läätsed, herned), kuid need vajavad korralikku ettevalmistamist, et organism suudaks neid omastada. Kõige kergemini omastab organism taimset rauda rukkileivast ja sojatoodetest. Veel head taimse raua allikad on pähklid (eriti sarapuupähklid), seemned (eriti mooni-, seesami-, päevalille- ja kõrvitsaseemned), kuivatatud puuviljad (aprikoosid, virsikud, ploomid, rosinad) ja punase peedi mahl. Ravimtaimedest sisaldavad rauda nõges ja viirpuumarjad. Maitsetaimedest on parimad rauaallikad basiilik, tüümian, salvei, karripulber, jahvatatud paprika, piprad, petersell, ingver, kaneel, küüslauk ja toorkakao. Et soodustada raua imendumist organismis, on oluline jälgida, mida millega koos süüakse. Väga tähtis roll taimse raua omandamisel on C-vitamiinil. Raua imendumist takistavad aga tees sisalduvad tanniinid ja kohv ning kaltsium.
Ravi
ITK sisearst Katrin Nõukase soovitusel, tuleks juba tekkinud rauapuudusaneemia korral arvestada 150-200 mg elementaarse raua kogusega päevas, mille puhul olenevalt inimesest normaliseerub aneemia 6-8 nädalaga. Et ka rauavarud täita tuleks kuuriga jätkata 3-4 kuud.
Kuna mul rauapuudust ei esine, siis otseselt rauapreparaate ma võtma ei pea. Küll aga proovisin ära siinsamas Eestis välja arendatud ja toodetud uut Nôgeli raua toidulisandit nõgese ja acerola kirsiga. Seda vaid enesetunde pärast – kas lööb nt kõhu kinni, kas saab võtta tühjale kõhule, kas tekitab metallimaitselisi krookse jms. Võtsin seda 2 nädala jooksul iga päev, et ma saaksin rahuliku südamega seda ka teile soovitada, sest tean kui paljud kannatavad rauapuudusaneemia käes ning vajaksid abi. Tavaliselt ma toidulisandeid paastuaknas ei võta, sest süda läheb pahaks. Raua toidulisandiga seda probleemi polnud, sest seal on kasutatud raudbisglütsinaati, mis on kõrge biosaadavuse ehk imendumisega rauasool.
Et see on enamlevinud rauasooladest oluliselt kõrgema imendumisega, siis tuleks soovituslik kogus jagada kahega ehk piisav on 60-80 mg päevas 2-3 kuu jooksul. Bisglütsinaat ei aja kõhtu kinni ning tühja kõhu peale võttes ei lähe süda pahaks. Ehk siis kui tegemist on rauapuudusega, siis tasub alati võtta juurde ainult rauda, mitte erinevaid multivitamiini kokteile. Seetõttu ei ajanud see preparaat mul ka kõhtu kinni, ega tulnud metallimaitseliste krooksudena üles. Jah, selle maitse pole parim, sest pole lisatud sünteetilisi magusaineid, kuid seda tunneb vaid millisekundi vältel alla neelates.
Kahevalentsete rauasoolade puhul ongi kõige tähtsam, millist rauasoola on kasutatud. Kehvema imendumisega ja seetõttu toksilisemad rauasoolad, mida Eestis käsimüügis leidub ning tasub vältida, on raudsulfaat, -fumaraat, -glükonaat ja -tsitraat. Lisaks eelpool mainitud neljale toksilisemale rauasoolale võiks käsimüügipreparaatides vältida ka sünteetilist askorbiinhapet.
Miks just Nôgeli raua toidulisand?
- hell kõhule
- kõrge imendumine
- loodusliku C-vitamiiniga
- lisaainetevaba
- Eesti toode
Nad on väga kriitilised igasuguste mahuainete osas, mis toidulisanditesse tavaliselt topitakse. Nôgeli raua toidulisand on väga puhas ning sobib laiale sihtgrupile sh veganitele (ei sisalda želatiini ega magneesiumstearaati) ja rasedatele (väga paljud rasedad peavad võtma rauda juurde ja kuna raseduse ajal kipub kõht niigi kinni minema, siis on oluline, et raud imenduks hästi ja ei tekitaks kõhuvaevusi veel juurde). Lisaks ei leia sealt magusaineid, talki, maltodekstriini ja teisi mahuaineid, mis tavaliselt tableti täitmiseks sisse pannakse. Nende raual on kõik koostisosad kindla eesmärgiga lisatud:
Minu tervisenäitajad
Synlabi tervisesportlase paketi peamised näitajad võrreldes eelmise korraga on järgmised (esimene arv praegune seis, teine arv eelmise korra seis ja sulgudes tervislik näit):
- Hemoglobiin 135 vs 131 g/l (118-150) – hea hemoglobiini tagab toidus piisav raua, B12 ja foolhappe sisaldus.
- Ferritiin e rauadepoo 75,1 vs 108,5 µg/l (10,0-150,0) – tagab lihaskontraktsiooni, jõudu, energiat ja hoiab küüned ning naha korras. Kui on langenud, siis esimene sümptom on väsimus.
- Leukotsüüdid 4,8 vs 4,8 E9/L (4,1-9,4) – kaitserakud, mis vastutavad immuunsuskaitse eest.
- Glükoos e veresuhkur 4,5 vs 4,9 mmol/l (4,1-6,1) – kõrge näitaja puhul tähendab suhkruhaigust
- Aspartaadi aminotransferaas 21 U/l (<32) – maksanäitaja, mis sisaldub ka skeletilihastes ja peegeldab ka suur füüsilist lihaskoormust. Kui üle normi, siis viitab ülekoormusele, soovitatakse treeningpuhkust või jõusaali inimestele aeroobsete treeningute osakaalu kasvu anaeroobsete kõrvale.
- Kolesterool 5,8 vs 4,9 mmol/l (<5,0) – kui üle normi, siis on risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse.
- Kaltsium 2,29 vs 2,38 mmol/l (2,15-2,60) – üks olulisemaid organismis sisalduvaid mineraale, mille üle normi olev näit võib viidata luude hõrenemisele ja alla normi jääv näit võib viidata D-vitamiini puudusele ja krambivalmidusele.
- Magneesium 0,91 vs 0,85 mmol/l (0,53-1,11) – osaleb süsivesikute ainevahetuses, valkude sünteesis ning lihaste ja närvide talitluses. Magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust, samuti seotud südame tervisega.
- Vitamiin B12 783 vs 846 pmol/l (156-672) – vajalik foolhappe metabolismis, rasvhapete, nukleiinhapete, müeliini jt biomolekulide sünteesil, pantoteenhappe ja vitamiin C funktsioneerimisel.
- Vitamiin D 54,8 vs 130 nmon/l (>75,0) – D vitamiini vähesuse puhul on häiritud eelkõige kaltsiumi ja fosfaatide imendumine soolest. Madalat taset seostatakse väga mitmete haiguste riskiga.
The post Sinu väsimuse peamine põhjus?! appeared first on Paljas Porgand ?.