Minu blogis pole miski tabu. Ei ole nii, et kodus nelja seina vahel teen, aga teiste tegude peale kortsutan kulmu ja teesklen õõvastust: “Issssver, sellistel teemadel ju ei räägita!”. Nii ka minu blogipostitustega, mis küll ärritavad tihti lugejaid oma otsekohesusega, aga ma lihtsalt ei tunne häbi elu ees. Miks ka valetada? Et kellelegi meeldida? Tõelisus, ausus ja otsekohesus on palju põnevam! Oleme rääkinud kakast, seksist, naise tupest, päevadest, nahahaigustest, depressioonist, toitumishäiretest, meestest. Aga räägime siis pornost ja masturbeerimisest ka…

Minu ajalugu eneserahuldamisega

Ma pole näinud veel üht inimest, kes ei oleks imestunud ja ei vahiks mind nagu kükloop-ükssarvikut, kui ma olen rääkinud oma kogemusest masturbeerimisega. Nimelt ei ole ma KUNAGI masturbeerinud. Jeapp, mitte kunagi! Kas see tähendab, et ma poleks ennast katsunud? Ikka olen – nagu iga teist kehaosa. Ei, mul ei ole seal allpool midagi viga. Ei, mul pole ka seal kahe kõrva vahel midagi viga. Ei, ma pole seda ka ühelgi usulisel või kultuurilisel põhjusel jätnud seda tegemata. Ma lihtsalt ei ole tundnud huvi. Ma lihtsalt pole näinud vajadust. Tahaks loota, et ma pole nii utoopiline nagu kükloop-ükssarvik ja neid inimesi on veel?!

Miks ma ei masturbeeri?

Tüdruk, kel on olnud juba noorest east nii mõnigi dildo ja vibraator (mäletate ju küll – hästi naljakas oli neid kinkida sünnipäevaks tiinekaeas!), kes on päris seksuaalne, kes hindab seksi ning on kõrge libiidoga, kuid ei masturbeeri… What sorcery is this? Asi on lihtne. Minu jaoks (nagu loomade kuningriigiski) on seks kahepoolne akt. See on füüsiline lähedus kahe inimese vahel. Minu jaoks mitte isegi lihtsalt kahe inimese, vaid kahe armastatu vahel. Nimelt tähistab seks minu jaoks kirge, sügavat ühendust, armastust, romantikat, haavatavust, lähedust, jagamist ja ka ürginstinkti. See on kaugel vaid mõnusensatsioonist, mida inimesed otsivad enda rahuldamisest. Seks kahe hinge vaheline ülim armastuse väljendus ning ma ei näe põhjust, miks üksinda seda praktiseerima peaksin. Seksi suurim mõnu tulenebki armastatu puudutusest.

Järsku tõesti keegi masturbeerib, et endaga seksida? Et enda vastu tunda kirge, armastust, romantikat jms. Kuid ma olen enam kui kindel, et suurem osa inimestest läheb välja ikka mõnutunde ja kiima rahuldamise peale. Ja miks on nii, et mina, kes ma hindan kõrgelt kallima mitte iseenda puudutust, olen see veidrik? Mis ajast on saanud masturbeerimisest norm? Miks vibraatoritega saavutatud intensiivse mõnu tagajärjed on hakanud partneriga seksuaalkogemusi rikkuma? Miks on kadunud inimestel huvi nautida seksi oma partneriga? Pigem vahtida pornot, lüüa ruttu lahti ja ei mingit teise inimese rahuldamist? Mis ajast hakati eelistama kiirtoidu drive-in võimalust romantilisele õhtusöögile kaaslasega?

Miks ma ei vaata pornot?

Olenemata sellest, mida mina olen otsustanud teha või kuidas käituda või mitte käituda, ma pole kunagi heitnud kellelegi ette nende otsuseid! Kõik sõbrannad, kellega sel teemal on olnud juttu, masturbeerivad. Rääkimata meessoost sõpradest. Paljud paarid vaatavad ka koos pornot. Paljude jaoks eelmäng = porno. Ei ütle, et ma poleks kunagi näinud pornot. Olen… huvist, et mis see nii väga ära ole siis. Ja ausalt öeldes – need ongi jäänud ainsateks kordadeks. Ei tea, mis värk on, aga MITTE KUIDAGI see minuga ei ühti. Kuigi paljude jaoks on see erootiline, siis mulle jääb seal paljugi ette. Minu jaoks midagi nii püha nagu hingeline seks kaaslasega ei ole võrreldav ka mitte raha eest sooritatud näideldud ülimalt visuaalse seksuaalse aktiga. Ma ei saa muidugi käsi südamel seda kõikide erootikafilmide kohta öelda, sest ma lihtsalt ei olegi neid näinud. Küll aga tean, et porno as most of us know it, ei ole mulle vaatamiskõlbulik.

Kas see tähendab, et ma olen magamistoas pimedas teki all ja kuivik? Tõmbame siinkohal paralleeli blogimisega. Ma ei loe ühtegi blogi. Nagu reaalselt null. Varem sattusin veel lugema postitusi, kus minust kirjutati, aga enam ka neid mitte. Ei tunne lihtsalt vajadust selle järele. Erandiks on postitused, millele satun peale kellegi jagamise või soovitamise tulemusena. Tavaliselt midagi südamlikku, õpetlikku ja ilusat, aga kui selliseid ise ei otsi, siis ei satu ka neid leidma, eks? Sellegipoolest, ma ARMASTAN blogida. Ma armastan seda teha erinevatel teemadel, õppida oma lugejaskonda tundma ning avada end eri tasanditel. Olen oma väljaütlemistega päris julge ja ei ütleks, et ka sõnakasutus kuiv oleks. Ja täpselt sama suhe on minu puhul seksiga. Ma teiste oma kallale (loe: porno) ei kipu, kuid ise harrastan mõnuga, hehe! Ma ei karda ka oma seksuaalsust väljendada ning naisvormide ilu tähistada.

Porno kui narkootikum

Roometiga kohtumine andis mulle selgust, et ma polegi kükloop-ükssarvik. Selliseid on veel! Roomet on nimelt väga kindlameelselt loobunud elus nii mõnestki, et hoida end keskkonna hävituslikest mõjudest kõrvale. Ta on karsklane, ta ei suitseta, ta on minimalist ja palju muud. Üllatusena sain talt teada, et ta on ka nofapper. Olin selle tähendusest kuulnud, kuid päris kindel polnud. Tegemist on teadliku otsusega loobuda pornograafiast ja enese seksuaalsest stimulatsioonist enesetäienduslikel eesmärkidel. Ütleme nii, et olin väga üllatunud seda mehelt kuulda.

Aga kas pole mitte tore, kui mõlemal suhtes on samad väärtused? Kui uurisin talt, miks ta sellise otsuse on langetanud, oli vastus lihtne ja konkreetne: “Sest see mõjub ajule narkootiliselt ja tahan, et mu aju saaks seda toimet vaid asjadest, mis päriselt mulle elus kasuks tulevad”. Tõepoolest, liigne porno ja eneserahuldamine mõjuvad meie ajule samamoodi kui kokaiin. See tekitab sõltuvust, vähendab aja jooksul meie mõnu sensatsioone, teeb meid laisaks ning saadab ajule valesid signaale.

Seks ja dopamiin

Seksi ajal vallanduv dopamiinitase on umbes kaks korda kõrgem kui söömise ajal. Kui me vaatame tagasi paleotiilisse aega, siis inimtihedus oli üsna madal ja polnud just palju valikuid paljunemiseks. Seetõttu on meie aju teinud vastavad kohandused. Nimelt sama partneriga seksides, väheneb iga korraga meie ajus vallanduv dopamiinitase ja samamoodi ka motivatsioon. Kui aga tutvustada isikule uut partnerit, siis kerkib dopamiinitase taas lakke ning samamoodi ka motivatsioon seksida. See on aju strateegia, kuidas maksimaliseerida oma geenide edasi kandmist.

Salakaval internetiporno

Pornotööstus (nagu ka kõik teised tööstused) kasutab ära seda fenomeni, et inimesest enda ohver teha. Kuidas? Internetiporno annab sulle kohese juurdepääsu lõpmata arvule erinevatele partneritele. Tänapäeval võid näha 30 minuti jooksul rohkem vastassooesindajaid end sulle erootilisel viisil esitlemas kui paleoliitisel ajal üldse inimesi kokku oma elu vältel nähti. Rääkimata sellest, kui vähestega neist suguühtesse astuti. Ja just nii kasutab netiporno ära sinu aju programmi, et hoida sinu tähelepanu tundide viisi enda käes. Kui ütleks, et ajast on kahju, siis tegelik probleem on hoopis selles, kuidas iga pornosessioon sinu ajutegevust mõjutab.

Me kõik teame, et meie igapäevane tegevus mõjutab meie keha, meie organeid ja samamoodi ka meie aju ja selle tegevust. Kuid paljud ei tea kahjuks, kui võimsalt mõned ained ja tegevused võivad tegelikult mõju avaldada. Viis, kuidas mingi teave meieni jõuab, on teabest endast tegelikult isegi olulisem. Kui porno poleks tehtud interneti teel nii kiiresti, mugavalt ja igal hetkel kättesaadavaks, siis poleks selle mõju meile üldse mitte nii kahjulik. Ja nii kurb kui see ka poleks, siis on teaduslikult tõestatud, et interneti ülemäära kasutamine (s.h internetiporno vaatamine) kahjustab just seda osa ajust, mis hoolitseb meie motivatsiooni, otsustusvõimekuse ja enesekontrolli eest.

Pornosõltlastel võib tekkida tugev soov vaadata pornot ka kõige väiksema stimulatsiooni tagajärjel nagu näiteks rannas olles, pesus naiste pilte nähes, lühikese seelikuga naist nähes jne. Soov vaadata pornot muutub neis küll aina tugevamaks ja pealesuruvamaks, kuid samas porno vaatamisest saadav nauding aina väiksemaks. Erektsioon oma reaalse partneri vastu väheneb, sest ajul on harjumus koguaeg kogeda uut partnerit (mida internetiporno võimaldab). Seetõttu kannatab umbes 60% porno kasutajatest madala libiido või erektsioonihäirete käes. Porno muudab aju ettekujutust ka reaalsest seksist ning seksuaalaktist oodatakse ebarealistlikku kogemust, mistõttu reaalne seks ei ole enam nauditav. Lisaks sellele on aju harjunud dopamiini vallandama vaid ekraani vahendusel saadud teabest.

Kõrvalmõjud ja sümptomid

• võimetus peatada porno tarbimist
• tugev tung vaadata pornot
• enesekontrolli kaotamine, võimetus kontrollida emotsioone
• pornosõltuvuse mitte tunnistamine
• porno vaatamine salaja
• porno vaatamise jätkamine olenemata sellest, et see avaldab negatiivset mõju suhtele, karjäärile jms.
• suhte intiimsuse, emotsionaalse läheduse , seksuaalrahulduse ja kvaliteedi vähenemine
• ajataju kadumine pornot vaadates
• tarbitav porno muutub aina “ilmekamaks”
• nauding pornost muutub aina väiksemaks, mistõttu vaadatakse seda aina rohkem või aina veidramat
• dopamiini retseptori häired, mille tagajärjeks on depressioon, ärevushäired jt.

Inimaju on nii tark, et luua programme, mis tulevad inimesele kasuks. Kahjuks on ka inimene piisavalt tark, et ära kasutada neid programme. Nii on aju programmist, kuidas võimalikult palju geene edasi kanda, saanud inimese loodud programm, kuidas võimalikult palju dopamiini vallandada võimalikult vähese pingutusega. Õnneks on meie teha, kas me laseme enda ajul selle käes kannatada või mitte. Veel kord mainin, et ma ei mõista hukka kedagi, kes masturbeerib ja vaatab pornot. Usun, et paljud mu lähedased teevad seda. Küll aga oli soov jagada teiega enda vaatenurka, et avada silmi vähe puudutatud teemal.

Milline on sinu suhe porno ja masturbeerimisega? Kuidas suhtud internetiporno vaatamisse? Ära häbene ja jaga oma lugu!

Kehakatted – Marc and Andre
Fotod – Siiri Kumari

The post Palju ma masturbeerin ja pornot vahin? appeared first on Paljas Porgand.