Viimase paari aastaga on mu mõttemaailm teinud kannapöörde. Uskusin kunagi pimesi, mida meile räägitakse – meedia, arstide, riigivõimu, õpetajate ja vanemate poolt. Täna ma ei usu kedagi. Mida rohkem me teame, seda rohkem me mõistame, kui vähe me teame. Oleme ju näinud viimaste aastakümnetega, kuidas meie uskumused tervisliku toidu, haigustekitajate jne osas muutuvad nagu võluväel. Kuidas soovitatakse piimatooteid ja liha tarbida, siis jälle nendest kauge kaarega hoiduda. Kuidas süsivesikud on halvad, siis hoopis rasvad. Kuidas suitsetamine on lahe, siis jälle tappev. Kuidas antibeebipillid on imeravimid kõige vastu, siis jälle naiste tervisele pöördumatut kahju põhjustavad. Kuidas antibiootikumid ravivad kõike, samas tapavad meis ka kõik hea ja kasuliku. See maailm on niiiii kirju ja pidevas muutumises, seega me ei tohiks anda oma väge ära. Ma usun sügavalt, et meie keha on kõige võimsam ja intelligentsem masin, mille võimeid me ei oska tänase päevani hinnata. Ja meie keha ja mõttejõu alahindamine toob meile palju valu, haigusi ja surma.

Me pole katkised

Meditsiin on arenenum kui kunagi varem. Ometi on haigeid inimesi kõikjal meie ümber, rohkem kui kunagi varem. Meid toidetakse hirmuga, et meie kehad on vähem või rohkem katki või mitte piisavad, mis annab ruumi ravimitööstusel hiilata kõiksuguste medikamentide, ravimite ja meditsiiniliste treatmentidega. Toitu ei peeta enam ravimiks. Toidust on saanud mugavus ja meelelahutus. Inimest, kes pöördub toidu ja oma keha poole, et end seestpidiselt tüvest saati tervendada, peetakse hulluks ja vastutustundetuks. Kuid enda haigussümptomite allasurumine ravimitega, mille pikemaajaline toime on inimkonnale seni teadmata, on ainuõige viis? See on see terve viis läheneda haigusele, mis tuleb sind kimbutama sinu elustiili valikute pärast? Pole ime, et aina rohkemad inimesed on hakanud kahtlema tänapäevases süsteemis, sest see on fundamentaalselt katki. Homöopaatiast on saanud nõiateadus, kuid miks? Sest see ei too ravimitööstusele raha ja võimu inimestele ajupesu teha?

Ma ütlen kohe, et ma pole kardinaalselt konventsionaalse meditsiini vastu. Sel on olemas HIIGELSUUR ja OLULINE roll meie tervisele ja heaolule. Küll aga tahan ma rääkida alternatiivsetest võimalustest ja uurida ka nende tagamaad. Panna teid küsitlema oma seniseid (pimesi) uskumusi ja soovi korral avastada oma keha tõeline võimekus. Kas pole mitte imeline mõelda, et me oleme kõikvõimsad isetervenevad energeetilised loomad, kelle keha on suuteline tulema välja ka kõige raskematest haigustest?

Meie keha võime ise terveneda ei ole ime

Kas pole mitte imeline mõelda, et meie keha peamine eesmärk on hoida meid tervete ja tugevatena, mitte vastupidi? Meie keha “infolehele” ei ole kirjutatud “Kõrvalnähud”. See on intelligentne tervik, mille ainus eesmärk on hoida sind elus. Me kõik oleme oma silmaga tunnistanud, kui kiiresti on keha võimeline haavu tervendama ja asendama katkised rakud uutega, nii et armigi pole järel. Vähesed aga teavad, et luumurru korral juba loetud tundide jooksul pärast vigastust asub keha tekitama haava ümber vereklombi sarnast moodustist, et katkist luud kaitsta. Nädala või kahe möödudes asendub see pehme, kollageenist koosneva luukoega, kuhu hakkab lisanduma mineraale, et kude muutuks uueks luuks.

Kui keha suudab luua uusi rakke ja isegi luid, siis miks me ei usu selle võimekusse ravida kroonilisi ja raskeid haigusi? Kas need haigused üldse on kroonilised või nii rasked, kui me usume, et nad on? Kas tõesti on meie keha nii saamatu, et meie ainus võimalus on olla kas haige või ravimitööstuse igapäevane klient?

Meie mõtted, uskumused ja emotsioonid on otseses seoses meie tervisega. Imestan, et ikka veel inimesed seda ei usu, kuigi see on teaduslikult korduvalt tõestatud. Üks põhilisi näiteid on teadusuuringud platseebodega. Inimesed on tervenenud või haigestunud, uskudes arsti, kes ütleb, et ta annab neile vastavalt siis ravimit või haigustekitajat. On isegi leitud, et libaoperatsiooni tagajärjel on inimese keha tervenenud. Operatsiooni tegelikult ei toimu, kõigest lõige, kuid inimene on tervenenud. Mõni arvab, et see on mingi voodoo või imejutt, aga tegelikult on see niiiiiiii lihtne ja loogiline. Toome näite materialistlikust maailmast. Mitte üks lotovõit pole ime. Kui sa ei osta järjepidevalt lotopileteid ehk ei usu võiduvõimalusse ning ei loo võiduks potentsiaali, siis ei juhtu ka “lotoime”. Lotovõit on lotopiletite ostmise üks võimalikest tulemitest. Keha tervenemine, ilma meditsiini sekkumiseta, on üks võimalikest tervisliku eluviisi ja oma tervenemisesse uskumise tulemitest. Ainult inimese jaoks, kes ei usu, on millegi juhtumine ime. Teiste jaoks on see võimaluste loomine ja nende saavutamine ehk tulemus.

Platseebo efekt

Ravimite teadusuuringu jaoks on vaja vähemalt kahte testgruppi, millest üks on platseebogrupp ehk inimesed, kes arvavad, et neid ravitakse, kuid tegelikult mitte. Kui päriselt ravitav grupp näitab paranemismärke u 75% ulatuses, siis paranemismärke näitab alati ka platseebogrupp ja seda kuni sama palju kui ravitavas grupis, sest nad USUVAD, et neid ravitakse ja nende tervis paraneb. Uskumus muudab meie bioloogiat, programmeerides meie autonoomset närvisüsteemi tootmaks ise vajalikke kemikaale, mis on ka haiguse ravimiks. Kahjuks ei õpetata meditsiinikoolis seda aga piisavalt.

Kui positiivse mõtlemise ja uskumustega suudame end tervendada, siis peab toimima ka vastupidine. Me suudame end haigeks mõelda ja tappa, kuna usume oma hävitavatesse mõtetesse (ja notseebo efekti). Ja paljud mõtted ei tule meist endist, vaid teistelt. Kui meie vanemad ütlevad meile kui rumalad me oleme ja me ei saavuta midagi ning me usume seda, siis me jäämegi rumalateks ja ei saavutagi midagi. Kui arst diagnoosib, et sa oled ääretult haige ja prognoosib, et sul on jäänud elada 6 nädalat ning sa tingimusteta usud seda, siis sa suredki. Diagnoosi võta tõsiselt, sest see on üleskutse avada oma silmad ja muuta oma elu. Prognoos ei ole aga kivisse raiutud. Ilmaprognoosi kohaselt võivad kõik märgid näidata, et homme sajab, aga jube tihti paistab hoopis lauspäike. Prognoos jäta enda kätesse. Prognoosi endale tervist ja rõõmu ning võta vajalikud sammud selle jaoks. Kui sa usud, et sa oled enamat, kui see, mis teised näevad ja ütlevad, siis sa oledki.

Me pole elu ohvrid, vaid selle loojad

Ma lugesin läbi silmiavava raamatu nimega “The Biology of Belief: Unleashing the Power of Consciousness, Matter & Miracles”, mille autoriks on tunnustatud tüviraku bioloog Bruce Lipton. Raamat on ülesehituselt keeruline teaduslik tekst, kuid siiski aitab lugejal mõista meie elu (tervise, iseloomu, välimuse, oskuste jms) seost geneetikaga. Kas tõesti määrab DNA meie elu? Pärast kümneid aastaid uuringuid ja praktikat avastas ta midagi fantastilist: meie rakud on otseselt mõjutatud meie mõtetest, mitte nii väga DNA-st. DNA on justkui rakkudele ette antud plaan, kuid rakkude käike haldavad meie mõtted. Kõikidel meie mõtetel on võim mõjutada koheselt meie füüsilist ja vaimset tervist, seda kas tervendada või hävitada. See teadmine polnud mulle võõras, aga mulle lugeda teadust selle taga.

Ma olen veendunud, et meil on võime end tervendada viisil, millest meile ei räägita. Mitte, et keegi ei tahaks, et me terved oleksime. Aga suurimad rahad on alati seal, kus esineb puudust: luksusest, tervisest, fitnessist, sotsiaalsest staatusest jne. Tegelikult pole me katki ja tegelikult pole meil millestki puudu. Me oleme täielikult täiuslikud just sellistena nagu me oleme selles momendis. See, et me pole nii rikkad, nii ilusad, nii terved või nii tugevad, kui me tahaksime, ei ole Tõelise Mina mõtteviis. See on meisse kodeeritud ühiskonna poolt. Me tarbime neid uskumusi hommikust õhtuni lapseeast saati. Kordan veelkord, me sündisime täiuslikena, väärt kõike, mida me vaid tahame, ilma, et me tunneksime millestki koguaeg puudust. Aga see on omaette topic ja ma lähen teemast kõrvale. Peaasi, et sa mõistad, et sa oled alati kõike suutnud. Sa lihtsalt ei teadnud seda enne, sest sa oled andnud oma väe ja võimu ära “autoriteetidele”, kes dikteerivad su elu.

Mitte ainult haigused ei alga mõtetest, vaid kõik algab sealt. Mitmed arstid on tunnistanud, et neile ei õpetatud koolis, et meie kehal on võime iseend ravida. Mitte üks haigus ei saa ravitud sümptomite kõrvaldamisel. Kõik haigused on justkui infokandjad, mis tulevad meid teavitama sellest, et midagi on meie elus valesti ja me peame viima läbi muudatusi. Kuidas muudab su elustiili, mõttemustreid, stressitaset ravim? Kas muudab? Või tegeleb ta tagajärgedega? Kui nt kiiritus raviks päriselt vähki (mitte ainult vähki kui sümptomit), siis kas ta tuleks tagasi? Kas vähk ei ole mitte tekkinud ebakõlast sinu sees, sinu elustiili valikutest, valest toidust, halbadest mõtetest ja pidevast stressist? Kas kiiritus ravib neid? Ei. Ainult sinu käes on võim seda teha.

Kogu info, mida me välismaailmast kätte saame (lõhn, valgus, helid, puudutused, maitsed), saadavad signaale meie ajju, kus meie mõtted tajutavast loovad meie jaoks kogemuse. Seega ei ole välismaailm kunagi reaalne, vaid kujutatud läbi meie mõtete prisma ehk alati suhteline. Seepärast usun ma täielikult, et meil KÕIGIL ON ÕIGUS. Me kõik näeme ja kogeme seda maailma omal moel. Kuid see tõestab ühtlasi ära, et meie mõtted on need, mis loovad meie maailma. Meie taju on see, mis saadab rakkudesse signaali, kuidas nad peaksid käituma. Kui mõni laps armastab kloune, siis klouni nähes ja kuuldes vallandub tema kehas õnnehormoonid, mis on tervisele head. Kui ma aga kardan neid oma kogemuste baasil, mis aga pole absoluutne reaalsus, siis igasugune kokkupuude klouniga tekitab mu kehas kohest stressi, millel on tervisele negatiivsed tagajärjed. Ja nüüd kujuta ette, et see toimub meiega iga sekund koguaeg.

Millest tekib krooniline stress? Varajane äratus, väsimus, ummikud, külm ilm, kohviplekk pluusil, ebameeldiv töö, karjuv ülemus, tülid kolleegidega, külmaks läinud lõuna, koerakaka sisse astumine, lisakilod vöö peal, lastele järgi minemine, nende omavaheline tülitsemine, toidupoes ootamine, telefoni maha katki kukutamine, tüli kaasaga, põnevusfilmid telekas, nõude pesemine jne. Meil on stressi ööpäevaringselt igal pool. Aga nii ei pea olema. Sest sa ei ole elu ori, vastupidi, sina oled oma elu looja. Sina otsustad, kuidas sa kõigesse suhtud. Sina lood AINSANA oma kogemuse selles elus. Isegi kui sulle tundub, et elu on sinuga ülekohtune… Vaata Aafrika vaese pere lapsi – nad on ääretult õnnelikud inimesed, sest kuigi pealtnäha neil on paljust puudu, siis tegelikult pole neil millestki puudu. Kõik on kinni meie uskumustes ja pertseptsioonis.

Kuidas me end tapame?

Tavameditsiini arstidki tunnistavad, et suurim tervisevaevuste põhjustaja on stress. Sellele järgneb geneetika, elustiil ja toitumine. Kui me aga ennist juba rääkisime stressist, siis mõistsime, et stress on suhteline. Samades asjaoludes võib üks inimene kogeda stressi ja teine rõõmu. Seega kui minna veel sügavamale, siis kõige suuremaks tervisehädade põhjustajates on meie mõtted/pertseptsioon ehk meie ise. Meil on üüratu võime end hävitada. Suurem osa inimestest pole aga teadlikudki, et nad seda teevad.

Stress on üsna uus nähtus, mis on kaasnenud modernse eluviisiga. Enne seda oli vaid fight or flight response (ingl. k võitle või põgene refleks), mis aktiveeris potentsiaalse ohu korral meie adrenaliinsüsteemi. See on keha viis maksimeerida meie ellujäämisvõimalus juba aegade algusest. Kui inimest ajas taga mõõkhambuline tiiger, siis ilmselgelt tahab keha rakendada kogu saadaoleva energia, et võimaldada inimesel tiigri eest põgeneda. Veel mõned tuhanded aastad tagasi oli selline kehareaktsioon meile kasulik, et ellu jääda. Modernses maailmas korteris elades, autoga tööl käies ja toitu Woltiga koduuksele hankides see aga nii vajalikuks enam ei osutu. Unless koroonaviiruse tagajärjel tabab meid postapokalüptiline maailm, kus igaüks võitleb elu eest, hehe!

Tänapäeval on asendunud eluohtlikud kiskjad meie näägutava partneri, kritiseeriva bossi või maksmata arvetega, mis saadab meie kehale samasuguse signaali nagu tegemist oleks eluohtliku situatsiooniga, vallandades meie organismis kortisooli, adrenaliini ja noradrenaliini. Küll aga pole enam tegu võitle või põgene režiimiga, mis peaks üle minema pärast hädaohtu, vaid pideva stressiallikaga. See loob aluse krooniliseks stressiks, mis mobiliseerib vahendeid meie seedesüsteemist, soolestikust, immuunsüsteemist, kõrgematest ajukeskustest, endokriinsüsteemist (ehk sisenõrenäärmetest ja hormonaalsüsteemist) ja suunab kogu energia lihastesse, et võidelda elu eest. Sel hetkel kannatab meie mälu, tähelepanuvõime, seedimine, reproduktiivsus, toksiinide elimineerimine ja immuunsüsteem. Ja seda krooniliselt. Kogu aeg.

Meid tabab peamiselt kolm tüüpi stressi, mis kõik viivad meie keha ja aju tasakaalust välja:

1. füüsiline stress – õnnetused, vigastused, traumad
2. keemiline stress – viirused, bakterid, antibiootikumid ja hormoonid toidus, raskemetallid, alkohol, kõrge veresuhkur, kemikaalid
3. emotsionaalne stress – tülid, lähedase surm, töö- ja finantsmured, masendus

On teaduslikult tõestatud, et stress tekitab meis psühholoogilisi häireid, vaimseid haigusi, füüsilisi vaevusi, patoloogilisi konditsioone, kroonilisi haigusi, ülekaalu jne. Ja mis kõige olulisem, stressihormoonid häirivad immuunsüsteemi väga kõrgel määral. Et tuua näide, siis kui arstid tahavad organit siirdada, annab arst patsiendile stressihormoone ja alles siis siirdab organi, sest stress lülitab patsiendi immuunsüsteemi välja, et see ei hakkaks ründama siirdatud organit kui võõrkeha.

Seepärast ma ei väsi kordamast inimestele, kes praegu koroonaviiruse pärast paanitsevad. See paanitsemine ei too kuidagi kasu, ainult kahju! Sa oled pidevas stressis ning nõrgestad sellega oma immuunsüsteemi ja teed end palju vastuvõtlikumaks viiruse negatiivsetele tagajärgedele. Paanika ei aita kellelgi hoiduda viirusest, küll aga aitab rahu säilitamine ja oma energia mujale suunamine tugevdada oma immuunsust ning üleüldist tervist. Paanika võib põhjustada hoopis kõikvõimalike muid haigusi, sest sa kahjustad oma tervist stressiga pidevalt! See on number üks põhjus, miks ma hoian täielikult eemale igasugusest meediast ja viin end kurssi vaid mulle olulisega. Kollane meedia on klatš ja kõmu ning uudised on suuremas ulatuses negatiivsed, vastuseisu tekitavad või kurvad. Mõtle, kui palju stressi sa endale ligi kutsud hommikust õhtuni. Kas seda on vaja? Irdudes meediast ja negatiivsetest inimestest, läks mu elu hüppeliselt ilusamaks ja positiivsemaks!

Ja kuidas ravime?

Stressiga seotud hädasi ei ravi antidepressandid, antibiootikumid ja muud medikamendid. Jah, nad võivad osutuda väga oluliseks, et sind kriisist välja aidata ja sümptomeid leevendada, kuid haigus tuleb tagasi samasugusena või uue haigusena. Mis kõige hullem, siis arstid tihtipeale ei tegele mitte terve inimesega, vaid pigem teda tabanud kindla haigusega. Küll aga pole me “nahk” või “kopsud”. Me oleme üks tervik ja vajame ka terviklikku lähenemist. Sest muidu antakse meile ravimid, millel on kõrvalnähud, millele vajame hiljem järjekordset ravimit, millel on järjekordsed kõrvalnähud. See on kuri spiraal, kust alla veereda. Aina rohkem mürke, et ravida mürkidest tekkinud haiguseid. Aina rohkem haiguseid ja aina kehvem tervis. On tegelikult väga vähe haiguseid, mis on päriselt orgaanilised ja vajavad meditsiinilist abi ehk mis ei ole meie enda tarbimise, elustiili, stressi ja mõtete tagajärjel tekkinud ning ravitavad seestpidiselt. Kahjuks on konventsionaalne meditsiin jäänud aga vanade uskumuste küüsi, sest seal peitub ka rahastus: me oleme fundamentaalselt katki ja vajame välist sekkumist, et terveneda. Kuid see ei tervenda meid kunagi, vaid teeb meid aina haigemaks nagu statistika näitab.

Kust on üldse alguse saanud see suur ravimimaailm, milles me täna elame? Haiguse korral on esimeseks lahenduseks keemilised ravimid, mitte vaatlus enese sisse. See sai alguse Newtoni füüsikaseadusest, mis vaatleb inimest kui füüsilist mehhanismi. Kui meil on midagi viga, siis on see keha mehaanilise probleemi tagajärg. 1925 sai alguse kvantfüüsika, mis vastandub seni valitsenud teooriaga, tuues tähelepanu meid ümbritsevale energiale, mida ei võetud meditsiinis arvesse, sest arvati, et me oleme kõigest füüsiline keha. Kuid nagu me teame, siis meie pertseptsioon füüsilisest kehast on illusioon. Siin pole midagi füüsilist, on vaid ENERGIA.

Kui me vaatame ükskõik mille (inimkeha, kivi, metall, bakter vms) sisse, siis kõik rakud koosnevad aatomitest, mis omakorda koosnevad prootonitest, elektronidest ja neutronitest. Põhikooli füüsikatundide basic knowledge küll, aga vaatame edasi…  Kas teadsid, et 99,9999999999999% meie aatomitest on tühjus? Kui prooton oleks õuna suurune, siis lähim elektron oleks soolatera suurune ja u 2 km kaugusel õunast ehk distantsil πr². Kõik osakesed on pidevas liikumises, moodustades juskui elektronmagnetlaine ehk siis energeetilise vibratsiooni. Jah, me oleme põhimõtteliselt seest füüsiliselt tühjad, kuid täis energiat. Me oleme energeetilised loomad. Meie ja kõik meid ümbritsev on energia ja vibratsioon. Nii et teinekord, kui mingi objekt tundub sulle muutumatu ja puhtfüüsiline nähtus, siis võta seda hoopis kui energiat, mis on pidevas muutumises.

Mõni energia on püsivam ja mõni muutlikum. Kui me vaatleme näiteks haigust, mis on tekkinud kuuga, siis on sama suur tõenäosus, et see haigus võib sama kiiresti ka kaduda. Tavameditsiin läheneb haigusele kui füüsilise nähtusele, mitte madala vibratsiooniga energiale, mis on sinna ka tekkinud madalast vibratsioonist (negatiivsetest mõtetest, stressist, psühholoogilisest traumast jne). Kui me suudaksime selle negatiivse energia vibratsiooni tõsta, siis suudaksime seda haigust ravida ehk iseend tervendada. Selliseid “imesid” on tunnistatud korduvalt, kus inimene suudab end ravida vähist, kroonilistest haigustest, nahahaigustest, depressioonist jne.

Kunagi olid inimesed selles vallas ka targemad, nad ravitsesid end looduse ja oma vaimu abil. Inimest ei vaadeldud kui vaid füüsilist keha, vaid kui tervikut – ennekõike vaimu, mis kogeb ja manifesteerib elu läbi füüsiliselt vaadeldava keha. Vaim tähendaski silmale nähtamatut väge, mis mõjutab füüsilist reaalsust. Tänapäeval on mindud aga pealtnäha kergemat teed ning võetud kasutusele füüsiline (kirurgia) ja keemiline (ravimid) sekkumine väljastpoolt. Jah, see on fantastiline tehnoloogia ja ravib inimesi terveks ning on mitmel juhul täiesti kriitilise tähtsusega. Nt füüsiline trauma nagu autoõnnetus, kus homöopaatiast ilmselt kasu pole, haha. Või tähelepanuta jäetud neljandasse staadiumisse arenenud vähk, kus kiiritus on ainuvõimalus, et vähki kontrolli alla saada. Küll aga jääb tavameditsiini puhul ravimata algpõhjus ehk haiguse juur – mis selle haiguse esile kutsus in the first place.

Kvantfüüsika on see, mis viib meid tagasi aega, kus tunnistati, et silmale nähtamatud jõud (mõtted, teadlikkus), mida meditsiinis täna ei tunnistata, on peamine jõud, mis kontrollib KÕIKE. Nii et kui sa tahad haarata tagasi väge oma bioloogia üle, siis sinu mõtetes peitub see jõud. Jõud, mis kujundab su keha, elukogemust ja sinu suhet selle maailmaga. Inimesed, kes on haaranud kontrolli enda üle oma kätesse, teevad silmad ette arstidele, kes on neile öelnud, et kahjuks neil pole võimalik taastuda või nad surevad teatud aja pärast. Uskudes kedagi teist, et sa oled jäädavalt haige, suremise äärel või sul pole võimalik paraneda, annad sa ära oma keha võime end ise tervendada. Sest mõttejõus on vägi, mis saadab meie kehale signaale, kuidas ta peab käituma. Kas sa saadad oma kehale signaali, et ta on suremas, et ta on alla andnud või sa saadad talle signaali, et ta on paranemas, terve ja tugev. Su keha kuulab sind rohkem, kui sa ette oskad kujutada.

Antud postituse mõte pole panna sind arstidest hoiduma, mitte järgima meditsiinilist nõu, mitte otsima ravi. Antud postituse idee on aidata sul lõpetada elu ohvriks olemine ning enda hävitamine stressi, negatiivsete mõtete ja uskumustega. Soovin aidata Sul avastada oma vägi ja tuua see enda sisse tagasi, eemale välistest autoriteetidest. Sina oled oma õnne ja tervise sepp. Sina otsustad, kas sa oled terve või mitte. Me ei ole elu ohvrid, me oleme Loojad.

Loe, kuidas ma ravisin ISE oma akne (SIIT!) ja metsikud PMS kõhuvalud (SIIT!), vabanedes stressist ja negatiivsetest uskumustest enda kohta. Samuti olen ma vaadanud sügavale enda sisse ja läbi metsiku töö seljatanud depressiooni.

Kasutatud materjalid:

• Postitus on suuresti sündinud dokumentaalfilmi “Heal” põhjal
• Dokumentaalfilm “The Magic Pill”
• https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/stress-management/in-depth/stress-symptoms/art-20050987
• https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5579396/
• https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2568977/
• https://www.stress.org/stress-research
• Bruce H. Lipton, Ph.D. “The Biology of Belief: Unleashing the Power of Consciousness, Matter & Miracles”
• David R. Hamilton, Ph.D. “How Your Mind Can Heal Your Body”

The post Meie tervis on meie enda kätes appeared first on Paljas Porgand.