Quantcast
Channel: Paljas Porgand
Viewing all 349 articles
Browse latest View live

Mind leilitati “Naistesaunast” välja?

$
0
0

Vauhhh. Kirjutan seda postitust äärmise šoki äärel. Nimelt kirjutas mulle Õhtulehe ajakirjanik messengeri:

Hei, Merilin! Kirjutan sulle Õhtulehest. Kuulsin just Aastahiti ülekandest, et uuel aastal võtab sinu asemel “Naistesaunas” koha sisse Kethi Uibomägi. Kas oleksid nõus pisut kommenteerima, et miks nii?

Enne kui ka “Naistesauna” truud ja armastatud kuulajad šoki saavad, siis lubage ma räägin teile, mis juhtus. Usun, et teil on õigus teada, millega Raadio 2-e puhul tegu on ning mitte jääda pilkasesse pimedusse.

“Naistesaun” sai alguse pelgalt telefonikõnest mulle Raadio 2-lt, kus oldi kursis minu pühendumusega naisi aidata ja inspireerida, nendega igasuguste filtriteta oma elukogemusi jagada ning tuua avalikkuse ette ühiskonnakriitilisi murekohti. Nad soovisid sellest teha raadiosaadet üpriski mehelikus Raadio 2-s, et tõmmata ligi naiskuulajaid ja suurendada oma kuulajaskonda. Ilmselgelt olin ma KOHESELT nõus, kuigi ilmselgelt seda mingiks reaalseks sissetulekuallikaks nimetada ei saanud. See oli ennekõike passion project ja tahtmine suuremal moel naisi aidata.

Mult küsiti, kes võiks olla minuga hästi kokku sobiv, kuid piisavalt kontrastne raadiosaatejuht? Mul polnud õrna aimugi, kuna ma ei käi väga avaliku elu tegelastega läbi. Vähemalt ei tea kedagi piisavalt hästi. Raadiost pakuti välja Kristel Aaslaidu, kellega olen korduvalt kokku puutunud, aga ega ma temast palju ei teadnud. Ainus mis teadsin, et tegemist on väga ägeda, avameelse, not mainstream ja naljaka inimesega. Ehk ühtesõnu: “Sobib ülihästi!”.

Lõime Kristeliga pead kokku ja mõtlesime välja oma tulevase raadiosaate kontseptsiooni ja nime. Lõpuks jõudsimegi selleni, et see saab olema justkui naistesaun, kus naised unustavad hetkeks, kes nad on, ei häbene oma keha selle ebaperfektsuses ja oleme kõik ühel latil samasugused. Ehk siis räägime südamest südamesse, ausalt ja maskideta (või peaks ütlema riieteta?) elust enesest ja naisteasjadest. Teeme meeste üle nalja, räägime enda ebakindlustest ja enesearmastusteekonnast, pasundame niisama lollusi, rõvedusi ja teeme palju nalja. Noh, nagu naistele ikka kombeks. Kokkuvõttes saame ikka ja jälle aru, et: “Ah, me ei tea asjast mitte midagi!” ja lähme laiali ning nimetame just räägitut “saunalavajuttudeks”. Ikka nagu on need jutud, mida “naised saunas rääkisid”!

Ja sellest sai midagi enamat minu jaoks kui raadiosaade. Ma ootasin alati pikisilmi salvestusi. Ma olin südamest tänulik kõikidele kuulajakirjadele ning ma õppisin tundma üht väga ägedat inimest, oma kaassaatejuhti Kristelit. Ma nägin tänu “Naistesaunale”, et ma pole üldse oma muredega üksi ja kõik me naised oleme veidi “katki” ning vajame palju hoolt ja armastust. Ja seda nägid ka kõik kuulajad ning saime tuua kergendust nii mõnegi naise südamesse ning naiste paremat mõistmist nii mõnegi mehe südamesse.

merilin-taimre-kristel-aaslaid-raadio-2-naistesaun

Foto: Raadio2

Kuna meie raadiosaade osutus niivõrd popiks, siis sai kuulajate soovil pelgalt 1-tunnisest suvisest hooajalisest raadiosaatest lausa püsiv 2-tunnine saade. Me saime laupäevase prime time‘i kell 10-12 ja seda jäädavalt. Võinoh, kas saime jäädavalt?!

Nagu te teate, siis olen ma väga… AUS. Ja üpriski otsekehese suuvärgiga. Sest mis seal salatseda või varjata või karta, eks ole? See on vaid minu arvamus ja ma ei pea seda häbenema.

Üks raadiosaade rääkisime me pandeemiast, selle mõjust meile, meie suhtumisest sellesse jne. Ütlesin muidugi otse välja, et minu silmis (nagu ka väga paljude) on see kõik LAASTAVALT ülepaisutatud, lockdown võiks olemata jääda ja maske ka inimesed õigest kanda ei oska, mistõttu on see kõik suht naljanumber. Muidugi jäin ma raadios viisakamaks, sest kui raadiosaate idee juba välja pakkusin, siis oli vastus kohe väga vastuhakkav, et seda teemat üles ei tohiks võtta. Minus tekkis kohe ohumärk, et kas tegemist on tsensuuriga? Miks ei tohi? Miks me võime rääkida oma number kahel käimisest, oma karvakasvust, menstruatsioonist, seksist, nibudest, porrist ja mida kõike, aga kui asi puudutab mingit viirust, siis peame hoidma suud lukus? Ma muidugi olin väga verbaalne väljendades, et selline osaline suukorv mulle ei istu ja tegin selgeks, et ega me sinna fooliummütsidega ei lähe. Me tahame lihtsalt päevakohasest teemast rääkida ja saime rohelise tule.

Vestlus oli väga põnev ning avaldasime ausalt arvamust, aga eks ikka jah, hoidsin ma suud vähe rohkem kinni, sest noh riigiraadio ju ikkagi. Kui peaminister julgeb oma FB lehel avaldada rahvale valet koroonavaktsiini kohta: “Igaühele, kes kasutab võimalust vaktsineerida, annab see kaitse koroonaviiruse eest.” (huvitav, et vaktsiinitootjad oma katsetega seda veel küll leidnud pole), siis kuidas suhtub riik sellesse, kui tema raadios ma väljendan oma arvamust, et maskid pole nii kaitsvad midagi (arvestades kuidas neid kantakse) ja lockdown avaldab rohkem kahju kui kasu meie ühiskonna heaolule. Ju minu arvamuses nähti niivõrd suurt ohtu oma autoriteedile, et üsna pea saabus mulle kiri e-mailile Raadio 2-lt (mitte minu kontaktisikult, kellega üldse muidu KÕIGES suhelnud oleme):

Aitäh, et väljakutse vastu võtsid ja olid nõus jätkama aasta lõpuni. Just selgus, et järgmisel suvel ei kannata R2 eelarve meil täiemahulise programmiga jätkata, see puudutab ka Naistesauna, aga enne suve sooviks proovida selle saate formaati veel teisi kooslusi, et hoida sarja muutumises ja hinnata saatejuhtide rotatsiooni perspektiivikust.

Kas ma saan aru, et sellega on siis kõik? See kiri tuli šokina, sest sellisest asjast polnud keegi KORDAGI rääkinud. Selle kirja saime me Kristeliga mõlemad siis, kui oli aeg planeerida järgmise saate salvestuse aeg. Kuidas parandab see eelarvet, kui meid Kristeliga välja vahetatakse? Kus see loogika on? Oma kontaktisikult sain selgituseks, et saatejuhid roteeruvadki koguaeg. Et meile mõlemale leitakse asendaja. Et see on raadios tavapärane…

Kas ma saan aru, et on tavapärane lasta kahel saatejuhil luua raadiosaade, selle kontseptsioon, see üles ehitada, saada raadiole uusi kuulajaid läbi nende u 50 tuhandete jälgija ja siis nad minema visata? Kas ma saan aru, et ärakasutamine on tavapärane praktika igas raadios? Mina sellega kursis pole. Kui nii on, siis andke andeks, aga ma poleks kunagi oma jalga sinna tõstnudki. Ma saatsin Raadio 2-e südames kuu peale ja leppisin sellega, et esmamulje oli petlik – justkui nad eristuks teistest meediakanalitest ja oleksid “vaba häälega”.

Kuid tõepoolest tuli üllatusena ajakirjaniku kiri, et Kristel justkui ikkagi jääb alles ja mind hakkab asendama Kethi, kellega mind juba asendas reisisaate tegemisel seesama kontakt Raadio 2-s. Jeapp, me pidime tegema ka telesse reisisaate ühe kolmanda isikuga. Kuid siis öeldi mulle et ikkagi raha pole ja asi jääb ka koroona tõttu katki, kuid sotsmeedias nägin, et mindi reisile hoopis Kethiga, haha. Milline nali!

Enivei, ei mu süda ei murdunud, aga silmakirjalikkusel pole piire. Kui sa oled vähegi oma arvamusega ja võib-olla ei nõustu kõigega, mida süsteem sulle sisse söödab, siis sind süüakse lihtsalt välja. Nii on kõigile mugavam.

“Aga aitäh Sulle tehtud töö eest ja oli tore. Uudised saad sa kätte ajakirjanikult. Tšaupakaa! Ja muide, meil juba 4 saadet lindistatud Kristeli ja Kethiga, aga me ei kavatsenudki sulle teada anda, et me su niimoodi üle lasime. Aa, ja ilusat vanaaasta lõppu ka ikka! Ära siis viha pea, sest saatejuhID peavadki roteeruma…”

The post Mind leilitati “Naistesaunast” välja? appeared first on Paljas Porgand.


Küpros: läbi paanikahoo Sinisesse Laguuni (13-20.12.2020)

$
0
0

Enne, kui seikluste kallale asud, loe lähemalt, kuidas reisi ajal terve püsida ning millised olid (rahalised) ettevalmistused koroona ajal reisimiseks! Selle postitusega panen ma punkti meie Kürpose seiklustele ning jään suurima tuhinaga ootama juba järgmist reisi, milleks on Bali juba märtsikuus!

 

Niigi lühendatud reisi lühendati veel

Nagu mäletate eelmisest postitusest, siis meie tagasilend tühistati ning pidime tagasi tulema 4 päeva varem kui algselt planeeritud. Nagu sellest veel vähe oleks, võttis Küpros meid vastu kohutava tormiga –  müristav äike, välgutav taevas, rahe, paduvihm, ümberlükkav tuul ja muud jutud. Ja see kestis 2 täispäeva ehk siis meie algsest 10-päevasest soojamaareisist jäi alles vaid 4-päevane… 4 PÄEVA?!

Õnneks jäi metsik äike öödesse, mil lausa voodi värises ja toas oleks justkui telekas käinud –valgussähvatused olid pidevad. Äike pidi küll täpselt üle meie majutuskoha minema. Isegi kui ilm ei soosinud apartemendist lahkumist, ei jäänud meil muud üle, kui avastada Küprost siis vähemalt selle tormi, rahe ja vihmaga.

Võtsime ette kõige lähemal asuvad vaatamisväärsused Paphoses, et vajadusel kiiruga tagasi majutuskohta pageda. Nii käisime me esmalt Kuningate hauakambrites, mis esmapilgul tundus, et polegi ju midagi vaadata, aga mida kaugemale sa kõnnid, seda vapustavamaks see koht muutub. Peitusime korduvalt paduvihma käest hauakambritesse ning tulime välja, kui torm jälle vaiksemaks tõmbus. Neid oleks olnud kindlasti oluliselt ägedam avastada giidiga, kuid me olime ainsad seal ja ühtegi giidi arvatavasti seal polnudki. Üldse tuleb arvestada, et kõik kohad, mida me külastasime, olid hingetud. Me olime igal pool AINSAD. Ja see oli niiiiiii mõnus! Sest nagu juba teate, kui olete mu varasemaid reisipostitusi lugenud, siis ma ei salli silamotsaski turistidehorde ning kuurortreise. Hingest ikka veel explorer.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Järgmine peatus oli seal samas asuv Nea Paphos, mis on arheoloogiline park, mille leiukohad ja mälestusmärgid pärinevad eelajaloolistest aegadest kuni keskajani. Kindlasti väärt avastamist, kuid jällegi võiks seda teha giidiga, et mõista selle koha väärtust.

Sellest jalutuskäigu kaugusele jäi Paphose loss, mida on korduvalt ümber ehitatud. Algselt Bütsantsi linnust on kasutatud ka vangla ja laona. See näeb välja nagu muinasjutuline loss oma vallikraaviga. Kahjuks oli ka see, nagu kõik teised kultuurilised ehitised, külastajatele suletud. Seega nautisime minutiks selle ilu ja pöörasima tagasi. Tagasi kõndides silmasime üht avatud söögikohta ja see tekitas tunde nagu oleksime keset Sahara kõrbe ja järsku ilmuks sinna inimene veeämbritega. Me ei saanud sellest mööda vaadata ja läksime ligi. Tegu oli Itaalia gelato kohaga! Kuna me silmadega juba niikuinii seda sõime, siis miks mitte vihma, paariteise soojakraadi ja tuulega õues gelatot süüa. Pole ju niikuinii ümbruses ühtegi hinge, kes meid judge‘iks, hehe!

Teise tormise päeva veetsime Paphosest eemal. Torm oli vaiksemaks jäänud ja seega oli hea võtta ette rännak ka väheke kaugemale. Esmalt sõitsime Limassolisse, et vaadata üle palju soovitatud Limassoli promenaad. See oli tõõõõesti ilus – isegi selle külma, vihma ja tormiga. Oli vinge kõndida mere ääres reaalselt lainete kohal nii, et need viskasid end lausa meile peale. See pole mitte tavaline promenaad, vaid teistmoodi teedega, mis viivad Sind ka mere kohale.

Järgmisena viis meid merest vaid 2 meetrit eemale jääv sõidutee Kourioni kiviranda, mis oli väga vinge avastus! Vaade oli pimestav isegi halli ilma ja vihmaga. Olime seal täitsa kahekesi avastamas igasugu põnevaid kive. Iga kivi rannas oli oma nägu ja sinna oleks meeleldi jäänud terveks päevaks!

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Kuid meid ootas ees enne päikeseloojangut veel mägilinnade avastus! Valisin välja ühe, sest kahjuks kõiki ju avastada ei jõua. Otsustasin külastada Omodos mägilinna ning me ei pidanud seda valikut kahetsema! See oli imeilus oma kitsaste tänavate, teistmoodi “muna”kiviteedega ning armsa ja korraliku arhitektuuriga. Küll aga nägi see välja nagu kummituslinn. Kas sa kujutad ette linna kell 3 päeval, kus sa ei näe tundide jooksul mitte üht inimest? Kus kõikidele akendele on rulood ja kardinad ette tõmmatud? Tahtsime mägilinnas külastada ka suurt Omodos Monasteryt, kuid kahjuks oli ka see suletud.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Sellegipoolest saime selle alal ringi liikuda ja nautida seda ilu! Kindlasti soovitan külastada! Tagasiteel ootas meid mägedest alla sõites metsik päikeseloojang! Soovitan kindlasti vähemalt üks päikeseloojang mägedes vastu võtta.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

 

Päike tuli välja – puhkus alaku!

Kolmandal päevas otsustas ka päike meiega tutvust teha. Jopeilmast sai üleöö bikiiniilm – 25 kraadi ja lõõmav päike! See aga ei naelutanud meid päevitustoolidele, vaid seda enam soovisime ringi rännata. Hommikukohv, palmide all merelaineid kuulates, joodud, asusime teele!

Sõitsime Petro tou Romiou e Aphrodite kivi juurde, mis tähistab mütoloogias armastusjumalanna Aphrodite sünnikohta. Lõpuks tunnistasid meie silmad ka kahte turisti, kes üsna kiirelt minekut tegid ja jätsid selle paradiisikoha täitsa meie päralt! Ronisime selle üüratu suure kivi otsa ja võtsime lihtsalt aja, et olla tänulik selle koha, päikese, soojuse ja võimaluse eest. See oli tõeline kogemus! Tagasiteel kivilt alla õnnestus mul ka veriseks saada nagu alati, hehe!

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Seejärel sõitsime läbi mägede Pissouri randa, mis oli päris kena, aga mitte midagi erilist. Tegemist on väga hea rannaga ujumiseks! Vesi oli ka üllatavalt soe. Lollitasime (nägime kogu ranna peale vaid paari inimest), viskasime lutsu ja pikutasime seal täitsa tunni-kaks D-vitamiini käes.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

 

Paanikahoog ja mille nimel?!

Uus päev pidi olema täis lõõgastust, päikest ja ilusaid randasid. Võin juba etteruttavalt öelda, et me ei kogenud ühtegi neist! Kust siis alustada? Alustame sellest, et mulle soovitati külastada Lara Bayd, Blue Lagooni ja kui aega jääb, siis Aphrodite’s Bathse. Kui ma need Google’sse viskasin, vaatas otsa selline pea 2-tunnine teekond:

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

No pole hullu, stardime kell 10 ja 12-ks oleme rannas ujumas ja päevitamas! Vähe me aga teadsime, et sellest “2-tunnisest” teekonnast saab kõige õudsem 5,5-tunnine sõidukogemus mu elus! Ja mul on neid mitu! See ületas meelehärmi, mis tabas meid Itaalias, kui Roomet lukustas meie toidud, vee, dokumendid, rahakotid ja kõik olulise rendiautosse 35-kraadises kuumuses nii, et auto veel tagatipuks käis ja konditsioneer uugas täies pasunis. See ületas meelehärmi, kui mul Aussis kadus autol mägedes pidurid ära ja põhimõtteliselt kässariga pidin tee äärde tõmbama. See ületas isegi mu avariikogemused!

Lubage ma jutustan teile selle loo. Pange turvavöö peale, sest asi kisub pingeliseks. Maanteelt maha sõites läks tee tasapisi aina kehvemaks. Mõtlesime, et “Ooo, meid ootavad mägiteed ees. Ilus!”. Kuid mitte päris. Esiteks polnud seal midagi ilusat, sest tee läks keset mäge. Ja teiseks see polnud isegi mitte tee, vaid justkui kivivaremed. Seal polnud asfaltit ega kruusa. See oli literaalselt kivi kivi otsa. Ei mingit üleminekut, ei mingit lõhnagi teest. Kuna tee puudus, siis pidime teed ise ehitama. Me sõitsime seda “teed” reaalselt max 10 km/h, sest me kartsime põhja peale jääda. Ja me seiskasime auto iga paari minuti tagant, et teed ehitada. Me tassisime selleks kive, et tekitada ühelt kivilt teisele üleminekut või täita metsikuid auke.

Kui me lõpuks Lara Baysse jõudsime, olime kindlad, et siit läheb tee ilusamaks! Tegu ju ometi turismirannaga ja ees ootamas veel turistikam koht! Seega otsustasime võtta rahulikult ja nautida randa, kiiret pole, jõuame veel teise randa ka. Vähemalt seni otsustasimesiss, kuni me polnud päris randa veel kohale jõudnud. Pealtnäha paradiisikoht osutus totaalseks pettumuseks. Esiteks, jätsin ma muidugi bikiinid maha ja Roomet unustas rätikud maha. Nii palju siis meie rannapäevast, haha! Aga teiseks, see liiv oli täiesti reostunud plastikust. Värvilisem kui mõnel vene babal kuusepuu!

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Ja mõelda vaid, et see rand on Euroopas ainus paik, kus pesitsevad rohelised merikilpkonnad, kes on ka looduskaitse all. Seal samas, kus me ei julgenud paljajalu kõndidagi, sest see kubises plastmassitükkidest (minge vaadake mu IG storysid, kui tahate šokki saada) ja suuremast prügist (pudelid, jalanõud jmt). See vaatepilt morjendas meid lausa niivõrd, et otsustasime sealt ära sõita. Lootsime, et meie põhisihtpunktis Blue Lagoonis on ilusam aega veeta.

Meie eeldus, et tee sinna saab olema parem, osutus valeks. Tuleb välja, et eelnev tee oli alles sissejuhatus. Järgnev tee oli nii hull, et ma sain reaalselt paanikahoo. Ma pidasin juba plaani, kuidas auto maha jätta ja meile kedagi võimsama autoga järele kutsuda. Ning lõin peas kokku kahjusid, mida auto maha jäämine kaasa toob. Room oli palju lõbusamas tujus. Ta muidugi hoidis korduvalt peast kinni ja ma lugesin ta näost ahastuse välja, aga nähes, kui endast väljas mina veel olin, siis ta võttis enda kanda rahuliku isaslooma rolli, kes saab kõigega hakkama ja päästab päeva.

Me sõitsime läbi basseini, kartes et uputame auto mootori ära. Me sõitsime läbi muda, kartes, et auto keerab end sinna jäädavalt kinni. Pidime sõitma u 60-kraadisest kivimäest alla mööda midagi, mida ei saanud teeks nimetada. See oli sademete tagajärjel kaheks murdunud – üks pool teisest pool meetrit kõrgemal. Lisaks oli see nii libe, et kartsin, et auto libiseb otsejoones alla kuhugi, kuhu isegi meie pilk järsu languse tõttu ei ulatunud. Selle kivikolaka peal võis leida autoosi – purunenud rehvitükke ja bumpereid. See oli paras põrgu! Lisaks sai meil kogu selle jändamise peale ka kütus otsa! Lähimat tanklat pole tunni kaugusel!

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Jalutasime umbes 15 minutit pool mäge alla, et panna paika plaan, kuidas me sellele läheneme ja võimalikult kütust säästvalt selle läbime. Ehitasime teed juurde, eemaldasime takistusi ja hindasime riske. Seejärel istus Room rooli ja hakkas täispiduritega alla tulema. Mul oli südamest hirm, et ta kukub selle autoga mäest alla… Lisaks oli juba pimedaks minemas ja meil hakkas väga kiire, sest pimedaga lõhuksime selle auto lihtsalt ära. Kõige naljakam on see, et mäest alla vaadates oli Blue Lagooni juba näha, aga see mägi oli lihtsalt VÄGA kõrge ja “tee” läks otse alla. Tagasitee ei tulnud ka kõne alla, sest kütus on otsas ja tagasitee oleks ületamatu. Auto ragises korralikult, aga me jõudsime sealt elusana alla vast mingi 45 minutit hiljem, kuigi sihtpunkt oli terve aeg vaateväljas.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Blue Lagooni jõudes oli päike juba loojumas ja kirjutasime selle rannapäeva korstnasse. Veetsime just kõige kuumema ilma autos stressates. Isegi kui oleks veel päikest olnud, siis meil polnud rätikuid, mul polnud bikiine ning tagatipuks avastasime, et seal polnud isegi rannaosa mitte. Oligi kalju ja türkiissinine vesi, no jesss! All that for nothing! Õnneks tagasi saab teiselt poolt ja me ei pea seda sama teed kordama.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Muidugi olime arvestanud, et seal turimikohtades on mingeid poode, kohvikuid jms. Jumal tänatud, et mul oli kaasa võetud 2 liitrit vett, 2 toorbatooni ja üks popkorni pakk, sest see oli kõik, mida me selle päeva jooksul süüa saime. Sellises stressiolukorras on seedimine niikuinii välja lülitunud ja keha suunab kogu energia ellujäämisele. Tagasiteel sõitsime tuhinal Aphrodite Bathsidest mööda, sest meile aitas selleks päevaks seiklustest ning nii meie kui ka auto kütus oli välja suremise äärel.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Hiljem tuli välja, et mitte KEEGI ei sõida mööda seda “teed”. Mulle kirjutati Instagramis, et Google Maps ei tohiks seda isegi välja pakkuda, sest isegi kohalikud sõidavad teiselt poolt ja seda ainult maasturitega. Teiselt poolt minnes, pakuvad turismi hooajal kohalikud lausa teenust: “Jäta rendiauto siia ja me viime teid kohale!” ja seda mööda seda teed, mida pidi me sõitsime tagasi ja mis oli meie jaoks juba köki-möki, vähemasti arvestades, mida me eelnevalt läbi elasime. Täiesti uskumatu! Aga samas… kui me saaksime aega tagasi keerata, kas me läheks täpselt sama teed pidi? Vast küll! Room ütles, et ta pole ammu end nii elusana tundud, täis pumbatud adrenaliini, hehe! Ja mina pole kunagi nii alt üles Roomi julgusele ja rahulikule meelele vaadanud. See kogemus andis meile vaid rohkem, mida mäletada, ja andis ka ellujäämiskogemuse, mida kahjuks tsivilisatsioonis elades tihti ei koge.

Enne, kui seikluste kallale asud, loe lähemalt, kuidas reisi ajal terve püsida ning millised olid (rahalised) ettevalmistused koroona ajal reisimiseks! Selle postitusega panen ma punkti meie Kürpose seiklustele ning jään suurima tuhinaga ootama juba järgmist reisi, milleks on Bali juba märtsikuus! Niigi lühendatud reisi lühendati veel Nagu mäletate eelmisest postitusest, siis meie tagasilend tühistati ning pidime tagasi tulema 4 päeva varem kui algselt planeeritud. Nagu sellest veel vähe oleks, võttis Küpros meid vastu kohutava tormiga –  müristav äike, välgutav taevas, rahe, paduvihm, ümberlükkav tuul ja muud jutud. Ja see kestis 2 täispäeva ehk siis meie algsest 10-päevasest soojamaareisist jäi alles vaid 4-päevane... 4 PÄEVA?! Õnneks jäi metsik äike öödesse, mil lausa voodi värises ja toas oleks justkui telekas käinud –valgussähvatused olid pidevad. Äike pidi küll täpselt üle meie majutuskoha minema. Isegi kui ilm ei soosinud apartemendist lahkumist, ei jäänud meil muud üle, kui avastada Küprost siis vähemalt selle tormi, rahe ja vihmaga. Võtsime ette kõige lähemal asuvad vaatamisväärsused Paphoses, et vajadusel kiiruga tagasi majutuskohta pageda. Nii käisime me esmalt Kuningate hauakambrites, mis esmapilgul tundus, et polegi ju midagi vaadata, aga mida kaugemale sa kõnnid, seda vapustavamaks see koht muutub. Peitusime korduvalt paduvihma käest hauakambritesse ning tulime välja, kui torm jälle vaiksemaks tõmbus. Neid oleks olnud kindlasti oluliselt ägedam avastada giidiga, kuid me olime ainsad seal ja ühtegi giidi arvatavasti seal polnudki. Üldse tuleb arvestada, et kõik kohad, mida me külastasime, olid hingetud. Me olime igal pool AINSAD. Ja see oli niiiiiii mõnus! Sest nagu juba teate, kui olete mu varasemaid reisipostitusi lugenud, siis ma ei salli silamotsaski turistidehorde ning kuurortreise. Hingest ikka veel explorer. Järgmine peatus oli seal samas asuv Nea Paphos, mis on arheoloogiline park, mille leiukohad ja mälestusmärgid pärinevad eelajaloolistest aegadest kuni keskajani. Kindlasti väärt avastamist, kuid jällegi võiks seda teha giidiga, et mõista selle koha väärtust. Sellest jalutuskäigu kaugusele jäi Paphose loss, mida on korduvalt ümber ehitatud. Algselt Bütsantsi linnust on kasutatud ka vangla ja laona. See näeb välja nagu muinasjutuline loss oma vallikraaviga. Kahjuks oli ka see, nagu kõik teised kultuurilised ehitised, külastajatele suletud. Seega nautisime minutiks selle ilu ja pöörasima tagasi. Tagasi kõndides silmasime üht avatud söögikohta ja see tekitas tunde nagu oleksime keset Sahara kõrbe ja järsku ilmuks sinna inimene veeämbritega. Me ei saanud sellest mööda vaadata ja läksime ligi. Tegu oli Itaalia gelato kohaga! Kuna me silmadega juba niikuinii seda sõime, siis miks mitte vihma, paariteise soojakraadi ja tuulega õues gelatot süüa. Pole ju niikuinii ümbruses ühtegi hinge, kes meid judge'iks, hehe! Teise tormise päeva veetsime Paphosest eemal. Torm oli vaiksemaks jäänud ja seega oli hea võtta ette rännak ka väheke kaugemale. Esmalt sõitsime Limassolisse, et vaadata üle palju soovitatud Limassoli promenaad. See oli tõõõõesti ilus – isegi selle külma, vihma ja tormiga. Oli vinge kõndida mere ääres reaalselt lainete kohal nii, et need viskasid end lausa meile peale. See pole mitte tavaline promenaad, vaid teistmoodi teedega, mis viivad Sind ka mere kohale. Järgmisena viis meid merest vaid 2 meetrit eemale jääv sõidu tee Kourioni kiviranda, mis oli väga vinge avastus! Vaade oli pimestav isegi halli ilma ja vihmaga. Olime seal täitsa kahekesi avastamas igasugu põnevaid kive. Iga kivi rannas oli oma nägu ja sinna oleks meeleldi jäänud terveks päevaks! Kuid meid ootas ees enne päikeseloojangut veel mägilinnade avastus! Valisin välja ühe, sest kahjuks kõiki ju avastada ei jõua. Otsustasin külastada Omodos mägilinna ning ma ei pidanud oma valikut kahetsema! See oli imeilus oma kitsaste tänavate, teistmoodi "muna"kiviteedega ning armsa ja korraliku arhitektuuriga. Küll aga nägi see välja nagu kummituslinn. Kas sa kujutad ette linna kell 3 päeval, kus sa ei näe tundide jooksul mitte üht inimest? Kus kõikidele akendele on rulood ja kardinad ette tõmmatud? Tahtsime mägilinnas külastada ka suurt Omodos Monasteryt, kuid kahjuks oli ka see suletud. Sellegipoolest saime selle alal ringi liikuda ja nautida seda ilu! Kindlasti soovitan külastada! Tagasiteel ootas meid mägedest alla sõites metsik päikeseloojang! Soovitan kindlasti vähemalt üks päikeseloojang mägedes vastu võtta. Päike tuli välja – puhkus alaku! Kolmandal päevas otsustas ka päike meiega tutvust teha. Jopeilmast sai üleöö bikiiniilm – 25 kraadi ja lõõmav päike! See aga ei naelutanud meid päevitustoolidele, vaid seda enam soovisime ringi rännata. Hommikukohv, palmide all merelaineid kuulates, joodud, asusime teele! Sõitsime Petro tou Romiou e Aphrodite kivi juurde, mis tähistab mütoloogias armastusjumalanna Aphrodite sünnikohta. Lõpuks tunnistasid meie silmad ka kahte turisti, kes üsna kiirelt minekut tegid ja jätsid selle paradiisikoha täitsa meie päralt! Ronisime selle üüratu suure kivi otsa ja võtsime lihtsalt aja, et olla tänulik selle koha, päikese, soojuse ja võimaluse eest. See oli tõeline kogemus! Tagasiteel kivilt alla õnnestus mul ka veriseks saada nagu alati, hehe! Seejärel sõitsime läbi mägede Pissouri randa, mis oli päris kena, aga mitte midagi erilist. Tegemist on väga hea rannaga ujumiseks! Vesi oli ka üllatavalt soe. Lollitasime (nägime kogu ranna peale vaid paari inimest), viskasime lutsu ja pikutasime seal täitsa tunni-kaks D-vitamiini käes. Paanikahoog ja mille nimel?! Uus päev pidi olema täis lõõgastust, päikest ja ilusaid randasid. Võin juba etteruttavalt öelda, et me ei kogenud ühtegi neist! Kust siis alustada. Alustame sellest, et mulle soovitati külastada Lara Bayd, Blue Lagooni ja kui aega jääb, siis Aphrodite's Bathse. Kui ma need Google'sse viskasin, vaatas otsa selline pea 2-tunnine teekond: No pole hullu, stardime kell 10 ja 12-ks oleme rannas ujumas ja päevitamas! Vähe me aga teadsime, et sellest "2-tunnisest" teekonnast saab kõige õudsem 5,5-tunnine sõidukogemus mu elus! Ja mul on neid mitu! See ületas meelehärmi, mis tabas meid Itaalias, kui Roomet lukustas meie toidud, vee, dokumendid, rahakotid ja kõik olulise rendiautosse 35-kraadises kuumuses autosse nii, et auto käis, kont uugas täies pasunis ja mootor käis. See ületas meelehärmi, kui mul Aussis kadus autol mägedes pidurid ära ja põhimõtteliselt kässariga pidin tee äärde tõmbama. See ületas isegi mu avariikogemused! Lubage ma jutustan teile selle loo. Pange turvavöö peale, sest asi kisub pingeliseks. Maanteelt maga sõites läks tee tasapisi aina kehvemaks. Mõtlesime, et "Ooo, meid ootavad mägiteed ees. Ilus!". Kuid mitte päris. Esiteks polnud seal midagi ilusat, sest tee läks keset mäge. Ja teiseks see polnud isegi mitte tee, vaid justkui kivivaremed. Seal polnud asfaltit ega kruusa. See oli literaalselt kivi kivi otsa. Ei mingit üleminekut, ei mingit lõhnagi teest. Kuna tee puudus, siis pidime teed ise ehitama. Me sõitsime seda "teed" reaalselt max 10 km/h, sest me kartsime põhja peale jääda. Ja me seiskasime auto iga paari minuti tagant, et teed ehitada. Me tassisime selleks kive, et tekitada ühelt kivilt teisele ülemikut või täita metsikuid auke. Kui me lõpuks Lara Baysse jõudsime, olime kindlad, et siit läheb tee ilusamaks! Tegu ju ometi turismirannaga ja ees ootamas veel turistikam koht! Seega võtsime rahulikult ja nautisime randa, kiiret pole, jõuame veel teise randa ka. Vähemalt seni nautisime seda, kuni me polnud päris randa veel kohale jõudnud. Pealtnäha paradiisikoht osutus totaalseks pettumuseks. Esiteks, jätsin ma muidugi bikiinid maha ja Roomet unustas rätikud maha. Nii palju siis meie rannapäevast, haha! Aga teiseks, see liiv oli täiesti reostunud plastikust. Värvilisem kui mõnel vene babal kuusepuu! Ja mõelda vaid, et see rand on Euroopas ainus paik, kus pesitsevad rohelised merikilpkonnad, kes on ka looduskaitse all. Seal samas, kus me ei julgenud paljajalu kõndidagi, sest see kubises plastmassitükkidest (minge vaadake mu IG storysid, kui tahate šokki saada) ja suuremast prügist (pudelid, jalanõud jmt). See vaatepilt morjendas meid lausa niivõrd, et otsustasime sealt ära sõita. Lootsime, et meie põhisihtpunktis Blue Lagoonis on ilusam aega veeta. Meie eeldus, et tee sinna saab olema parem, osutus valeks. Tuleb välja, et eelnev tee oli alles sissejuhatud. Järgnev tee oli nii hull, et ma sain reaalselt paanikahoo. Ma pidasin juba plaani, kuidas auto maha jätta ja endale kedagi võimsama autoga järele kutsuda. Ning lõin peas kokku kahjusid, mida auto maha jäämine kaasa toob autorendifirma poolt. Room oli palju lõbusamas tujus. Ta muidugi hoidis korduvalt peast kinni ja ma lugesin ta näost ahastuse välja, aga nähes, kui endast väljas mina veel olin, siis ta võttis enda kanda rahuliku isaslooma rolli, kes saab kõigega hakkama ja päästab päeva. Me sõitsime läbi basseini, kartes et uputame auto mootori ära. Me sõitsime läbi muda, kartes, et meie auto keerab end sinna jäädavalt kinni. Pidime sõitma u 60-kraadisest kivimäest alla mööda midagi, mida ei saanud teeks nimetada. See oli sademete tagajärjel kaheks murdunud – üks pool teisest pool meetrit kõrgemal. Lisaks oli see nii libe, et kartsin, et meie auto libiseb otsejoones all kuhugi, kuhu isegi meie pilk järsu languse tõttu ei ulatunud. Selle kivikolaka peal võis leida autoosi – purunenud rehvitükke ja bumpereid. See oli paras põrgu! Lisaks sai meil kogu selle jändamise peale ka kütus otsa! Lähimat tanklat pole tunni kaugusel! Jalutasime umbes 15 minutit pool mäge alla, et panna paika plaan, kuidas me sellele läheneme ja võimalikult kütust säästvalt selle läbime. Ehitasime teed juurde, eemaldasime takistusi ja hindasime riske. Seejärel istus Room rooli ja hakkas täispiduritega alla tulema. Mul oli südamest hirm, et ta kukub selle autoga mäest alla... Lisaks oli juba pimedaks minemas ja meil hakkas väga kiire, sest pimedaga lõhuksime selle auto lihtsalt ära. Kõige naljakam on see, et mäest alla vaadates oli Blue Lagooni juba näha, aga see mägi oli lihtsalt VÄGA kõrge ja "tee" läks otse alla. Tagasitee ei tulnud ka kõne alla, sest kütus on otsas ja tagasitee oleks ületamatu. Auto ragises korralikult, aga me jõudsime sealt elusana alla vast mingi 45 minutit hiljem, kuigi sihtpunkt oli terve aeg vaateväljas. Blue Lagooni jõudes oli päike juba loojumas ja kirjutasime selle rannapäeva korstnasse. Veetsime just kõige kuumema ilma autos stressates. Isegi kui oleks veel päikest olnud, siis meil polnud rätikuid, mul polnud bikiine ning tagatipuks avastasime, et seal polnud isegi rannaosa mitte. Oligi kalju ja türkiissinine vesi, no jesss! Seega see kõik oli for nothing! Õnneks tagasi saab teiselt poolt ja me ei pea seda sama teed kordama. Muidugi olime arvestanud, et seal turimikohtades on mingeid poode, kohvikuid jms. Jumal tänatud, et mul oli kaasa võetud 2 liitrit vett, 2 toorbatooni ja üks popcorn, sest see oli kõik, mida me selle päeva jooksul süüa saime. Sellises stressiolukorras on seedimine niikuinii välja lülitunud ja keha suunab kogu energia ellujäämisele. Tagasiteel sõitsime tuhinal Aphrodite Bathsidest mööda, sest meile aitas selleks päevaks seiklustest ning nii meie kui ka auto kütus oli välja suremise äärel. Hiljem tuli välja, et mitte KEEGI ei sõida mööda seda "teed". Mulle kirjutati Instagramis, et Google Maps ei tohiks seda isegi välja pakkuda, sest isegi kohalikud sõidavad teiselt poolt ja seda ainult maasturitega. Teiselt poolt minnes, pakuvad turismi hooajal kohalikud lausa teenust: "Jäta rendiauto siia ja me viime teid kohale!" ja seda mööda seda teed, mida pidi me sõitsime tagasi ja mis oli meie jaoks juba köki-möki, vähemasti arvestades, mida me eelnevalt läbi elasime. Täiesti uskumatu! Aga samas... kui me saaksime aega tagasi keerata, kas me läheks täpselt sama teed pidi? Absoluutselt! Room ütles, et ta pole ammu end nii elusana tundud, täis pumbatud adrenaliini, hehe! Ja mina pole kunagi nii alt üles Roomi julgusele ja rahulikule meelele vaadanud. See kogemus andis meile vaid rohkem, mida mäletada ja andis ellujäämiskogemuse, mida kahjuks tsivilisatsioonis elades tihti ei koge. Üks meeldejäävamaid päevi mu elus Kindlasti pean mainima, et juba eelmine päev oli üks meeldejäävamaid päevi mu elus, aga seda pigem ebameeldivas mõttes. Sellest järgmine päev aga kõige meeldivamas mõttes! See päev oli täis silmailu, romantikat, päikest ja tänutunnet. Eks ikka püsib elus pidev tasakaal. Nii palju kui kaalukauss oli eelmine päev ühele poole viltu, on ta teine päev teisele poole. Kuna olime mõlemad eelmise päeva segasest seiklusest vaimselt kurnatud, siis soovisime üle kõige lihtsalt olla ja pikutada ja mitte midagi teha. Samas ma teadsin, et tegemist on meie kõige viimase täispika päevaga ja ma on nii palju imeilusaid kohti, mida ma veel avastada soovin. Olin jätnud parimad palad ju kõik viimasele päevale. Kuna Room tahtis päikest saada, et oma nahka tervendada ja puhata, siis jõudsime kompromissile. Hommikul pikutame 2h päikese käes ja siis tripime ringi, kuid võtame aega maha ka teistes randades nautimiseks. Diil! 2h pikutatud, hakkasime sõitma Ayia Napa poole. See oli kõige ilusam osa meie kogu reisist. Seal oli hoopis teine hingamine kui ülejäänud saarel. Kõik oli puhas, imeilus ja kohati isegi kuurortlik. Kui me muidu pole kuurortite fännid, siis järgmine kord võtaks hea meelega hoopis Ayia Napasse majutuse ja veedaks kogu puhkuse seal, sest seal ja selle ümbruses on palju mida avastada! Esiteks Nissi Beach valge liiva, türkiissinise veega ja üliarmsa saarekesega. Rannas on vesi nii madal, et saad jalutada sellele saarele ja saarel ringi jalutada! See oli üliäge kogemus ja soovitaksime kõigile. Meil oli nii lõbus ja ei oleks üldse tahtnud sealt paradiisist minekut teha, aga päike oli juba vaikselt loojumas ja meil oli vaja veel posutäis kohti ära vaadata. Kiirustasime listis viimasel hetkel koha leidnud (aitäh, kallid Instagrami jälgijad!)koobastesse Sea Caves. Nagu nimigi ütleb on tegu mere koobastega, mis moodustuvad mere lainetest põhjustatud erosiooni käigus. See oli postkaardivääriline vaatepilt. Ma lihtsalt oigasin ja imestasin ja olin ülimalt tänulik selle kogemuse eest. See koht tegi mind ääretult õnnelikuks! Siis sõitsime järgmisesse populaarse turismiatraktsiooni Cape Greco, kuhu aga ei pääsenud ligi, sest sinna alale on kolinud Briti radari jaam ja selle sulgenud. Võib-olla on see turismi kõrghooajal avatud, aga meie sinna ei pääsenud. Samas oli ka seal ümbruses meeletult ilus ja just saabus ka päikeseloojangu aeg ning vaade selle jaoks oli lihtsalt võrratu. Piilusime tee peal seal samas kiiruga ära ka Kamara Tou Stone Archi, kuigi ega seal palju näha polnud. Sest meie plaan oli veel kindlasti ära näha väheke eemalasuvad Cyclops koopad. Jõudsime sinna päikeseloojangu tipphetkeks. Koopaid kaugemalt ei paistnud ja me otseselt ronima ka ei läinud, sest mõlemad leidsime, et pole ilusamat hetke, kui võtta koos kalju peal vastu meie viimane päikeseloojang Küprosel. See vaade oli nii võrratu. See rahu oli nii hingepaitav. Ja ma olin niiiiiii õnnelik, et pisarad silmas seda tagantjärele meenutades. Seejärel sõitsime pimedas tagasi majutuskoha poole, kuid seekord läbi Larnaca linna, mis oli viimase hetke otsus, et süüa kuskilt tellida. Ja deeeem, kui kahju meil oli, et me selle linnaga tutvumiseks tervet või vähemalt poolt päeva ei planeerinud. See tundus nii vinge! Metsikult restorane, baare, meelelahutuskohti, ilus mereäärne linn koos eriti laheda vanalinnaga. Jõulutuledes oli see linn lausa maagiline. Imetlesime linna, sõime tänavapingi peal kohalikku toitu (sest restoranid olid suletud sees söömiseks) ja olime tänulikud kogu kogemuse eest. Et olenemata mõningatest piirangutest, oli see kindlasti üks mu lemmikuid ja esimest korda ka tõeline PUHKUSE reis. Soovitan kõigil Küprost külastada! Kas Sina oled Küprosel käinud? Mis oli Sinu reisi juures lemmik? Mis kohti soovitaksid veel külastada? Jään teie kommentaare ootama!

Enne, kui seikluste kallale asud, loe lähemalt, kuidas reisi ajal terve püsida ning millised olid (rahalised) ettevalmistused koroona ajal reisimiseks! Selle postitusega panen ma punkti meie Kürpose seiklustele ning jään suurima tuhinaga ootama juba järgmist reisi, milleks on Bali juba märtsikuus! Niigi lühendatud reisi lühendati veel Nagu mäletate eelmisest postitusest, siis meie tagasilend tühistati ning pidime tagasi tulema 4 päeva varem kui algselt planeeritud. Nagu sellest veel vähe oleks, võttis Küpros meid vastu kohutava tormiga –  müristav äike, välgutav taevas, rahe, paduvihm, ümberlükkav tuul ja muud jutud. Ja see kestis 2 täispäeva ehk siis meie algsest 10-päevasest soojamaareisist jäi alles vaid 4-päevane... 4 PÄEVA?! Õnneks jäi metsik äike öödesse, mil lausa voodi värises ja toas oleks justkui telekas käinud –valgussähvatused olid pidevad. Äike pidi küll täpselt üle meie majutuskoha minema. Isegi kui ilm ei soosinud apartemendist lahkumist, ei jäänud meil muud üle, kui avastada Küprost siis vähemalt selle tormi, rahe ja vihmaga. Võtsime ette kõige lähemal asuvad vaatamisväärsused Paphoses, et vajadusel kiiruga tagasi majutuskohta pageda. Nii käisime me esmalt Kuningate hauakambrites, mis esmapilgul tundus, et polegi ju midagi vaadata, aga mida kaugemale sa kõnnid, seda vapustavamaks see koht muutub. Peitusime korduvalt paduvihma käest hauakambritesse ning tulime välja, kui torm jälle vaiksemaks tõmbus. Neid oleks olnud kindlasti oluliselt ägedam avastada giidiga, kuid me olime ainsad seal ja ühtegi giidi arvatavasti seal polnudki. Üldse tuleb arvestada, et kõik kohad, mida me külastasime, olid hingetud. Me olime igal pool AINSAD. Ja see oli niiiiiii mõnus! Sest nagu juba teate, kui olete mu varasemaid reisipostitusi lugenud, siis ma ei salli silamotsaski turistidehorde ning kuurortreise. Hingest ikka veel explorer. Järgmine peatus oli seal samas asuv Nea Paphos, mis on arheoloogiline park, mille leiukohad ja mälestusmärgid pärinevad eelajaloolistest aegadest kuni keskajani. Kindlasti väärt avastamist, kuid jällegi võiks seda teha giidiga, et mõista selle koha väärtust. Sellest jalutuskäigu kaugusele jäi Paphose loss, mida on korduvalt ümber ehitatud. Algselt Bütsantsi linnust on kasutatud ka vangla ja laona. See näeb välja nagu muinasjutuline loss oma vallikraaviga. Kahjuks oli ka see, nagu kõik teised kultuurilised ehitised, külastajatele suletud. Seega nautisime minutiks selle ilu ja pöörasima tagasi. Tagasi kõndides silmasime üht avatud söögikohta ja see tekitas tunde nagu oleksime keset Sahara kõrbe ja järsku ilmuks sinna inimene veeämbritega. Me ei saanud sellest mööda vaadata ja läksime ligi. Tegu oli Itaalia gelato kohaga! Kuna me silmadega juba niikuinii seda sõime, siis miks mitte vihma, paariteise soojakraadi ja tuulega õues gelatot süüa. Pole ju niikuinii ümbruses ühtegi hinge, kes meid judge'iks, hehe! Teise tormise päeva veetsime Paphosest eemal. Torm oli vaiksemaks jäänud ja seega oli hea võtta ette rännak ka väheke kaugemale. Esmalt sõitsime Limassolisse, et vaadata üle palju soovitatud Limassoli promenaad. See oli tõõõõesti ilus – isegi selle külma, vihma ja tormiga. Oli vinge kõndida mere ääres reaalselt lainete kohal nii, et need viskasid end lausa meile peale. See pole mitte tavaline promenaad, vaid teistmoodi teedega, mis viivad Sind ka mere kohale. Järgmisena viis meid merest vaid 2 meetrit eemale jääv sõidu tee Kourioni kiviranda, mis oli väga vinge avastus! Vaade oli pimestav isegi halli ilma ja vihmaga. Olime seal täitsa kahekesi avastamas igasugu põnevaid kive. Iga kivi rannas oli oma nägu ja sinna oleks meeleldi jäänud terveks päevaks! Kuid meid ootas ees enne päikeseloojangut veel mägilinnade avastus! Valisin välja ühe, sest kahjuks kõiki ju avastada ei jõua. Otsustasin külastada Omodos mägilinna ning ma ei pidanud oma valikut kahetsema! See oli imeilus oma kitsaste tänavate, teistmoodi "muna"kiviteedega ning armsa ja korraliku arhitektuuriga. Küll aga nägi see välja nagu kummituslinn. Kas sa kujutad ette linna kell 3 päeval, kus sa ei näe tundide jooksul mitte üht inimest? Kus kõikidele akendele on rulood ja kardinad ette tõmmatud? Tahtsime mägilinnas külastada ka suurt Omodos Monasteryt, kuid kahjuks oli ka see suletud. Sellegipoolest saime selle alal ringi liikuda ja nautida seda ilu! Kindlasti soovitan külastada! Tagasiteel ootas meid mägedest alla sõites metsik päikeseloojang! Soovitan kindlasti vähemalt üks päikeseloojang mägedes vastu võtta. Päike tuli välja – puhkus alaku! Kolmandal päevas otsustas ka päike meiega tutvust teha. Jopeilmast sai üleöö bikiiniilm – 25 kraadi ja lõõmav päike! See aga ei naelutanud meid päevitustoolidele, vaid seda enam soovisime ringi rännata. Hommikukohv, palmide all merelaineid kuulates, joodud, asusime teele! Sõitsime Petro tou Romiou e Aphrodite kivi juurde, mis tähistab mütoloogias armastusjumalanna Aphrodite sünnikohta. Lõpuks tunnistasid meie silmad ka kahte turisti, kes üsna kiirelt minekut tegid ja jätsid selle paradiisikoha täitsa meie päralt! Ronisime selle üüratu suure kivi otsa ja võtsime lihtsalt aja, et olla tänulik selle koha, päikese, soojuse ja võimaluse eest. See oli tõeline kogemus! Tagasiteel kivilt alla õnnestus mul ka veriseks saada nagu alati, hehe! Seejärel sõitsime läbi mägede Pissouri randa, mis oli päris kena, aga mitte midagi erilist. Tegemist on väga hea rannaga ujumiseks! Vesi oli ka üllatavalt soe. Lollitasime (nägime kogu ranna peale vaid paari inimest), viskasime lutsu ja pikutasime seal täitsa tunni-kaks D-vitamiini käes. Paanikahoog ja mille nimel?! Uus päev pidi olema täis lõõgastust, päikest ja ilusaid randasid. Võin juba etteruttavalt öelda, et me ei kogenud ühtegi neist! Kust siis alustada. Alustame sellest, et mulle soovitati külastada Lara Bayd, Blue Lagooni ja kui aega jääb, siis Aphrodite's Bathse. Kui ma need Google'sse viskasin, vaatas otsa selline pea 2-tunnine teekond: No pole hullu, stardime kell 10 ja 12-ks oleme rannas ujumas ja päevitamas! Vähe me aga teadsime, et sellest "2-tunnisest" teekonnast saab kõige õudsem 5,5-tunnine sõidukogemus mu elus! Ja mul on neid mitu! See ületas meelehärmi, mis tabas meid Itaalias, kui Roomet lukustas meie toidud, vee, dokumendid, rahakotid ja kõik olulise rendiautosse 35-kraadises kuumuses autosse nii, et auto käis, kont uugas täies pasunis ja mootor käis. See ületas meelehärmi, kui mul Aussis kadus autol mägedes pidurid ära ja põhimõtteliselt kässariga pidin tee äärde tõmbama. See ületas isegi mu avariikogemused! Lubage ma jutustan teile selle loo. Pange turvavöö peale, sest asi kisub pingeliseks. Maanteelt maga sõites läks tee tasapisi aina kehvemaks. Mõtlesime, et "Ooo, meid ootavad mägiteed ees. Ilus!". Kuid mitte päris. Esiteks polnud seal midagi ilusat, sest tee läks keset mäge. Ja teiseks see polnud isegi mitte tee, vaid justkui kivivaremed. Seal polnud asfaltit ega kruusa. See oli literaalselt kivi kivi otsa. Ei mingit üleminekut, ei mingit lõhnagi teest. Kuna tee puudus, siis pidime teed ise ehitama. Me sõitsime seda "teed" reaalselt max 10 km/h, sest me kartsime põhja peale jääda. Ja me seiskasime auto iga paari minuti tagant, et teed ehitada. Me tassisime selleks kive, et tekitada ühelt kivilt teisele ülemikut või täita metsikuid auke. Kui me lõpuks Lara Baysse jõudsime, olime kindlad, et siit läheb tee ilusamaks! Tegu ju ometi turismirannaga ja ees ootamas veel turistikam koht! Seega võtsime rahulikult ja nautisime randa, kiiret pole, jõuame veel teise randa ka. Vähemalt seni nautisime seda, kuni me polnud päris randa veel kohale jõudnud. Pealtnäha paradiisikoht osutus totaalseks pettumuseks. Esiteks, jätsin ma muidugi bikiinid maha ja Roomet unustas rätikud maha. Nii palju siis meie rannapäevast, haha! Aga teiseks, see liiv oli täiesti reostunud plastikust. Värvilisem kui mõnel vene babal kuusepuu! Ja mõelda vaid, et see rand on Euroopas ainus paik, kus pesitsevad rohelised merikilpkonnad, kes on ka looduskaitse all. Seal samas, kus me ei julgenud paljajalu kõndidagi, sest see kubises plastmassitükkidest (minge vaadake mu IG storysid, kui tahate šokki saada) ja suuremast prügist (pudelid, jalanõud jmt). See vaatepilt morjendas meid lausa niivõrd, et otsustasime sealt ära sõita. Lootsime, et meie põhisihtpunktis Blue Lagoonis on ilusam aega veeta. Meie eeldus, et tee sinna saab olema parem, osutus valeks. Tuleb välja, et eelnev tee oli alles sissejuhatud. Järgnev tee oli nii hull, et ma sain reaalselt paanikahoo. Ma pidasin juba plaani, kuidas auto maha jätta ja endale kedagi võimsama autoga järele kutsuda. Ning lõin peas kokku kahjusid, mida auto maha jäämine kaasa toob autorendifirma poolt. Room oli palju lõbusamas tujus. Ta muidugi hoidis korduvalt peast kinni ja ma lugesin ta näost ahastuse välja, aga nähes, kui endast väljas mina veel olin, siis ta võttis enda kanda rahuliku isaslooma rolli, kes saab kõigega hakkama ja päästab päeva. Me sõitsime läbi basseini, kartes et uputame auto mootori ära. Me sõitsime läbi muda, kartes, et meie auto keerab end sinna jäädavalt kinni. Pidime sõitma u 60-kraadisest kivimäest alla mööda midagi, mida ei saanud teeks nimetada. See oli sademete tagajärjel kaheks murdunud – üks pool teisest pool meetrit kõrgemal. Lisaks oli see nii libe, et kartsin, et meie auto libiseb otsejoones all kuhugi, kuhu isegi meie pilk järsu languse tõttu ei ulatunud. Selle kivikolaka peal võis leida autoosi – purunenud rehvitükke ja bumpereid. See oli paras põrgu! Lisaks sai meil kogu selle jändamise peale ka kütus otsa! Lähimat tanklat pole tunni kaugusel! Jalutasime umbes 15 minutit pool mäge alla, et panna paika plaan, kuidas me sellele läheneme ja võimalikult kütust säästvalt selle läbime. Ehitasime teed juurde, eemaldasime takistusi ja hindasime riske. Seejärel istus Room rooli ja hakkas täispiduritega alla tulema. Mul oli südamest hirm, et ta kukub selle autoga mäest alla... Lisaks oli juba pimedaks minemas ja meil hakkas väga kiire, sest pimedaga lõhuksime selle auto lihtsalt ära. Kõige naljakam on see, et mäest alla vaadates oli Blue Lagooni juba näha, aga see mägi oli lihtsalt VÄGA kõrge ja "tee" läks otse alla. Tagasitee ei tulnud ka kõne alla, sest kütus on otsas ja tagasitee oleks ületamatu. Auto ragises korralikult, aga me jõudsime sealt elusana alla vast mingi 45 minutit hiljem, kuigi sihtpunkt oli terve aeg vaateväljas. Blue Lagooni jõudes oli päike juba loojumas ja kirjutasime selle rannapäeva korstnasse. Veetsime just kõige kuumema ilma autos stressates. Isegi kui oleks veel päikest olnud, siis meil polnud rätikuid, mul polnud bikiine ning tagatipuks avastasime, et seal polnud isegi rannaosa mitte. Oligi kalju ja türkiissinine vesi, no jesss! Seega see kõik oli for nothing! Õnneks tagasi saab teiselt poolt ja me ei pea seda sama teed kordama. Muidugi olime arvestanud, et seal turimikohtades on mingeid poode, kohvikuid jms. Jumal tänatud, et mul oli kaasa võetud 2 liitrit vett, 2 toorbatooni ja üks popcorn, sest see oli kõik, mida me selle päeva jooksul süüa saime. Sellises stressiolukorras on seedimine niikuinii välja lülitunud ja keha suunab kogu energia ellujäämisele. Tagasiteel sõitsime tuhinal Aphrodite Bathsidest mööda, sest meile aitas selleks päevaks seiklustest ning nii meie kui ka auto kütus oli välja suremise äärel. Hiljem tuli välja, et mitte KEEGI ei sõida mööda seda "teed". Mulle kirjutati Instagramis, et Google Maps ei tohiks seda isegi välja pakkuda, sest isegi kohalikud sõidavad teiselt poolt ja seda ainult maasturitega. Teiselt poolt minnes, pakuvad turismi hooajal kohalikud lausa teenust: "Jäta rendiauto siia ja me viime teid kohale!" ja seda mööda seda teed, mida pidi me sõitsime tagasi ja mis oli meie jaoks juba köki-möki, vähemasti arvestades, mida me eelnevalt läbi elasime. Täiesti uskumatu! Aga samas... kui me saaksime aega tagasi keerata, kas me läheks täpselt sama teed pidi? Absoluutselt! Room ütles, et ta pole ammu end nii elusana tundud, täis pumbatud adrenaliini, hehe! Ja mina pole kunagi nii alt üles Roomi julgusele ja rahulikule meelele vaadanud. See kogemus andis meile vaid rohkem, mida mäletada ja andis ellujäämiskogemuse, mida kahjuks tsivilisatsioonis elades tihti ei koge. Üks meeldejäävamaid päevi mu elus Kindlasti pean mainima, et juba eelmine päev oli üks meeldejäävamaid päevi mu elus, aga seda pigem ebameeldivas mõttes. Sellest järgmine päev aga kõige meeldivamas mõttes! See päev oli täis silmailu, romantikat, päikest ja tänutunnet. Eks ikka püsib elus pidev tasakaal. Nii palju kui kaalukauss oli eelmine päev ühele poole viltu, on ta teine päev teisele poole. Kuna olime mõlemad eelmise päeva segasest seiklusest vaimselt kurnatud, siis soovisime üle kõige lihtsalt olla ja pikutada ja mitte midagi teha. Samas ma teadsin, et tegemist on meie kõige viimase täispika päevaga ja ma on nii palju imeilusaid kohti, mida ma veel avastada soovin. Olin jätnud parimad palad ju kõik viimasele päevale. Kuna Room tahtis päikest saada, et oma nahka tervendada ja puhata, siis jõudsime kompromissile. Hommikul pikutame 2h päikese käes ja siis tripime ringi, kuid võtame aega maha ka teistes randades nautimiseks. Diil! 2h pikutatud, hakkasime sõitma Ayia Napa poole. See oli kõige ilusam osa meie kogu reisist. Seal oli hoopis teine hingamine kui ülejäänud saarel. Kõik oli puhas, imeilus ja kohati isegi kuurortlik. Kui me muidu pole kuurortite fännid, siis järgmine kord võtaks hea meelega hoopis Ayia Napasse majutuse ja veedaks kogu puhkuse seal, sest seal ja selle ümbruses on palju mida avastada! Esiteks Nissi Beach valge liiva, türkiissinise veega ja üliarmsa saarekesega. Rannas on vesi nii madal, et saad jalutada sellele saarele ja saarel ringi jalutada! See oli üliäge kogemus ja soovitaksime kõigile. Meil oli nii lõbus ja ei oleks üldse tahtnud sealt paradiisist minekut teha, aga päike oli juba vaikselt loojumas ja meil oli vaja veel posutäis kohti ära vaadata. Kiirustasime listis viimasel hetkel koha leidnud (aitäh, kallid Instagrami jälgijad!)koobastesse Sea Caves. Nagu nimigi ütleb on tegu mere koobastega, mis moodustuvad mere lainetest põhjustatud erosiooni käigus. See oli postkaardivääriline vaatepilt. Ma lihtsalt oigasin ja imestasin ja olin ülimalt tänulik selle kogemuse eest. See koht tegi mind ääretult õnnelikuks! Siis sõitsime järgmisesse populaarse turismiatraktsiooni Cape Greco, kuhu aga ei pääsenud ligi, sest sinna alale on kolinud Briti radari jaam ja selle sulgenud. Võib-olla on see turismi kõrghooajal avatud, aga meie sinna ei pääsenud. Samas oli ka seal ümbruses meeletult ilus ja just saabus ka päikeseloojangu aeg ning vaade selle jaoks oli lihtsalt võrratu. Piilusime tee peal seal samas kiiruga ära ka Kamara Tou Stone Archi, kuigi ega seal palju näha polnud. Sest meie plaan oli veel kindlasti ära näha väheke eemalasuvad Cyclops koopad. Jõudsime sinna päikeseloojangu tipphetkeks. Koopaid kaugemalt ei paistnud ja me otseselt ronima ka ei läinud, sest mõlemad leidsime, et pole ilusamat hetke, kui võtta koos kalju peal vastu meie viimane päikeseloojang Küprosel. See vaade oli nii võrratu. See rahu oli nii hingepaitav. Ja ma olin niiiiiii õnnelik, et pisarad silmas seda tagantjärele meenutades. Seejärel sõitsime pimedas tagasi majutuskoha poole, kuid seekord läbi Larnaca linna, mis oli viimase hetke otsus, et süüa kuskilt tellida. Ja deeeem, kui kahju meil oli, et me selle linnaga tutvumiseks tervet või vähemalt poolt päeva ei planeerinud. See tundus nii vinge! Metsikult restorane, baare, meelelahutuskohti, ilus mereäärne linn koos eriti laheda vanalinnaga. Jõulutuledes oli see linn lausa maagiline. Imetlesime linna, sõime tänavapingi peal kohalikku toitu (sest restoranid olid suletud sees söömiseks) ja olime tänulikud kogu kogemuse eest. Et olenemata mõningatest piirangutest, oli see kindlasti üks mu lemmikuid ja esimest korda ka tõeline PUHKUSE reis. Soovitan kõigil Küprost külastada! Kas Sina oled Küprosel käinud? Mis oli Sinu reisi juures lemmik? Mis kohti soovitaksid veel külastada? Jään teie kommentaare ootama!

 

Üks meeldejäävamaid päevi mu elus

Kindlasti pean mainima, et juba eelmine päev oli üks meeldejäävamaid päevi mu elus, aga seda pigem ebameeldivas mõttes. Sellest järgmine päev aga kõige meeldivamas mõttes! See päev oli täis silmailu, romantikat, päikest ja tänutunnet. Eks ikka püsib elus pidev tasakaal. Nii palju kui kaalukauss oli eelmine päev ühele poole viltu, on ta teine päev teisele poole.

Kuna olime mõlemad eelmise päeva segasest seiklusest vaimselt kurnatud, siis soovisime üle kõige lihtsalt olla ja pikutada ja mitte midagi teha. Samas ma teadsin, et tegemist on meie kõige viimase täispika päevaga ja on nii palju imeilusaid kohti, mida ma veel avastada soovin. Olin jätnud parimad palad ju kõik viimasele päevale. Kuna Room tahtis päikest saada, et oma nahka tervendada ja puhata, siis jõudsime kompromissile. Hommikul pikutame 2h päikese käes ja siis tripime ringi, kuid võtame aega maha ka teistes randades nautimiseks. Diil!

2h pikutatud, hakkasime sõitma Ayia Napa poole. See oli kõige ilusam osa meie kogu reisist. Seal oli hoopis teine hingamine kui ülejäänud saarel. Kõik oli puhas, imeilus ja kohati isegi kuurortlik. Kui me muidu pole kuurortite fännid, siis järgmine kord võtaks hea meelega hoopis Ayia Napasse majutuse ja veedaks kogu puhkuse seal, sest seal ja selle ümbruses on palju, mida avastada!

Esiteks Nissi Beach valge liiva, türkiissinise veega ja üliarmsa saarekesega. Rannas on vesi nii madal, et saad jalutada läbi vee saarele ning sealgi ringi jalutada! See oli üliäge kogemus ja soovitaksin kõigile. Meil oli nii lõbus ja ei oleks üldse tahtnud sealt paradiisist minekut teha, aga päike oli juba vaikselt loojumas ja meil oli vaja veel posutäis kohti ära vaadata.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Kiirustasime viimasel hetkel listis koha leidnud (aitäh, kallid Instagrami jälgijad!) koobastesse Sea Caves. Nagu nimigi ütleb on tegu mere koobastega, mis moodustuvad mere lainetest põhjustatud erosiooni käigus. See oli postkaardivääriline vaatepilt. Ma lihtsalt oigasin ja imestasin ja olin ülimalt tänulik selle kogemuse eest. See koht tegi mind ääretult õnnelikuks!

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Siis sõitsime mööda rohelist aasa järgmisesse populaarsesse turismiatraktsiooni Cape Greco, kuhu aga ei pääsenud ligi, sest sinna alale on kolinud Briti radari jaam ja selle sulgenud. Võib-olla on see turismi kõrghooajal avatud, aga meie sinna ei pääsenud. Samas oli ka seal ümbruses meeletult ilus ja just saabus ka päikeseloojangu aeg ning vaade selle jaoks oli lihtsalt võrratu. Piilusime tee peal seal samas kiiruga ära ka Kamara Tou Stone Archi, kuigi ega seal palju näha polnud.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Plaan oli veel kindlasti ära näha väheke eemal asuvad Cyclops koopad. Jõudsime sinna päikeseloojangu tipphetkeks. Koopaid kaugemalt ei paistnud ja me otseselt ronima ka ei läinud, sest mõlemad leidsime, et pole ilusamat hetke, kui võtta koos kalju peal vastu meie viimane päikeseloojang Küprosel. See vaade oli nii võrratu. See rahu oli nii hingepaitav. Ja ma olin niiiiiii õnnelik, et pisarad tulevad silma seda tagantjärele meenutades.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Seejärel sõitsime pimedas tagasi majutuskoha poole, kuid seekord läbi Larnaca linna, mis oli viimase hetke otsus, et lihtsalt nälginud kõhti paitada. Ja deeeem, kui kahju meil oli, et me selle linnaga tutvumiseks tervet või vähemalt poolt päeva ei planeerinud. See tundus nii vinge! Metsikult restorane, baare, meelelahutuskohti, ilus mereäärne linn koos eriti laheda vanalinnaga. Jõulutuledes oli see linn lausa maagiline. Imetlesime linna, sõime tänavapingi peal kohalikku toitu (sest restoranid olid suletud sees söömiseks) ja olime tänulikud kogu kogemuse eest. Et olenemata mõningatest piirangutest, oli see kindlasti üks mu lemmikuid ja esimest korda ka tõeline PUHKUSE reis.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-reisimine-reis-küpros-paphos-ayia-napa-blue-lagoon

Soovitan kõigil Küprost külastada! Viska huvi korral detailsem pilk meie seiklustele peale SIIN ja SIIN! Kas Sina oled Küprosel käinud? Mis osutus reisi juures Sinu lemmikuks? Mis kohti soovitaksid veel külastada? Jään teie kommentaare ootama!

The post Küpros: läbi paanikahoo Sinisesse Laguuni (13-20.12.2020) appeared first on Paljas Porgand.

Paastulaager: raske aga väärt kogemus!

$
0
0

Postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Pole vast kõrvust mööda läinud kellelgi, kes mind vähegi jälgib, et ma tegin äsja läbi 6-päevase veepaastu. Hoidsin teid kõige toimunuga kursis oma InstaStorydes ja muidugi oli mitmeid, kes hoidsid avalikkust kursis ka oma ARVAMUSEGA sellest, et mina julgen paastuda 40-aastase kogemusega arsti käe all selleks ette nähtud meditsiinilises asutuses Loodus Biospa, mis on paastukuure läbi viinud juba kümneid aastaid. Seame teadmatute inimeste kriitika aga kõrvale, kes oskavad kritiseerida vaid kolmandate isikute elu, ja lubage ma räägin otseisikuliselt teile oma loo!

paljas-porgand-blogi-vee-paast-paastumine-kuur-detox-soolte-puhastus-klistiir-loodus-biospa-tartu-arst-dr-trofimova-tervis

Olen juba üsna pikalt olnud teekonnal aina puhtama ja tervema mina poole. Muidugi olen ma olnud füüsiliselt aktiivne ja toitunud tervislikult ning mitmekülgselt juba nii kaua, kui ma sellest bloginud olen (vau, juba 6 aastat!), aga nagu enesearengu puhul, siis on ka see pidev õppimine, mugavustsoonist välja astumine ja arenemine. Paljud asjad, mida ma tegin 6 aastat tagasi, olid keskmise inimese silmis tervislikud, kuid tänaseks päevaks minu silmis seda enam pole. See tähendab, et mu toitumisharjumine on kasvanud ja arenenud koos uute teadmistega.

Mida ma silmas pean? No näiteks:

  • täisteratooteid, arvates et need on tervislikud, sest tegemist on täisteraviljaga. Gluteen igal moel on tänaseks minu silmis ebatervislik (sellest juba tulevases blogipostituses). Lisaks ei pruugi täisteravili olla tervislikum, sest viljakestad on need, mis petsitsiide ja muid toksiine enim sisaldavad.
  • kõrge valgusisaldusega tooted, arvates et vajan u 125-200g valku päevas. See on see fitness elu. Tegelikult on valk raskesti seeditav ja me ei vaja üldsegi nii palju valku. Valin tervise üle fitnessi iluideaali.
  • suhkruasendajad, mida valisin isegi üle mee, vahtrasiirupi, kookossuhkru ja agaave. Tänaseks valin pigem naturaalse suhkru kui suhkruasendaja ja väldin üldse igasugu magustajaid ja eriti veel sünteetilisi.

Ma võiksin neid näiteid tuua veel mitmeid ja mitmeid, aga see pole praegu mu point. Point on see, et ma näen, kui palju pestitsiide, raskemetalle ja toksiine olen ma tarbinud kõik need aastad, kui arvasin, et olen “tervislik”, mis on täitsa suhteline mõiste. Olen detoxist rääkinud viimasel ajal palju (loe SIIT) ning tundsin, et tahaks kehale teha korralikku restarti, kui ma selle teekonna juba ette võtan. Lihtsalt puhastada seda, nagu teen seda ikka ja jälle paastuga. Olingi ette võtmas pikemat paastukuuri, kui avastasin enda jaoks Loodus Biospa ning sealse detox-kuuriDetox-kuur oleks minu jaoks midagi uut, sest paastumine on mul juba ammune sõbranna. Seetõttu otsustasin võtta ette hoopis selle, et ka teiega midagi uut jagada!

 

Loodus Biospa – puhastumine kogenud arsti käe all

22 aastat tagasi asutas dr. Natalia Trofimova Loodus Biospa, kes on ühtlasi sel alal enimmüüdud raamatu “Paastuga terveks” autor. Soovitan kõigil oma esimene paast (olgu ta lühike või pikk) sooritada meditsiinilise järelvalve all. Kui võimalik, siis just paastuga hästi kursis oleva arsti käe all. Ja selleks pole paremat kohta kui looduslähedane Loodus Biospa butiik-SPA Lõuna-Eestis, kus on kohapeal sinu eest hoolt kandmas meditsiiniõed, füsioterapeudid, massöörid ja muidugi paastumise koha pealt väga laia silmaringiga dr. Trofimova, kes on töötanud ka välismaal paastu”laagrites”.

Kui soovid saada vastuseid küsimustele:

  • Kellele paast sobilik on ja kellele vastunäidustatud?
  • Miks on paastumine kasulik?
  • Kuidas seda läbi viiakse?
  • Kuidas ette valmistada ja hiljem paastust välja tulla?

Siis kuula kindlasti minu intervjuud dr. Trofimova endaga siit:

 

Ettevalmistus puhastuskuurideks

Ütlen ausalt, et ega ma kodus paastudes suuremat ettevalmistust ei tee. Kui tegu 1-päevase paastuga, siis on see tavaliselt täitsa spontaanne. Juhtub siis, kui näiteks mingi haigus on kallal, magan pool päeva maha, on väga tegus päev või järgneb see hoopis jõuludele või mõnele muule suuremale söömale. See on mu keha loomupärane viis öelda, et tee toidust väike paus. See on täiesti normaalne ja võiks olla osa iga inimese eluviisist. Me ei pea end toiduga vägistama ju koguaeg…

Enamasti on paastud planeeritud mul ovulatsiooni ajale, sest siis tunnen end kõige paremini, kõht ei lähe nii tühjaks, pole emotsionaalset söögiisu, pole tujukas ja energiat on üldse rohkem. See on muidugi kõigil individuaalne. Kahe või enama päevase paastu eel ma tarbin vähem süsivesikuid ning eelistan just madala GI-ga, et veresuhkrut hoida stabiilse ja madalana. Nii läheb keha kiiremini ketoosi ja nälg ei tule peale. Lisaks veendun, et mu kehas oleksid tagatud vajalikud mineraalained ja vitamiinid ehk siis vajadusel teen paari päevase elektrolüütide, magneesiumi, B-vitamiini, D-vitamiini vmt kuuri. Joon rohkelt vett, töödeldud toitudest hoian eemale, alkoholile pole üldse kohta, soovitatakse ka kohvist loobuda ja valku vähem tarbida. Kõige parem on süüa pehmeid ja kergeid toite, mis ei jääks soolestikku liiga kauaks istuma.

Siis tuleb panna vaim valmis, mõelda positiivselt ning oleks tore ju seada endale eesmärk, mis kursil hoiab. Minu eesmärk oli pakkuda oma kehale puhkust, tuge, hoolt ja armastust ning kogeda sealjuures ka midagi uut ja põnevat!

 

Detoxilt paastule

Alguses ma eeldasin, et detox-kuur hõlmab endast rohkem raviteesid, spetsiaalseid ravimtaimede komplekse, supertoite, mürke siduvaid lisandeid, homoöpaatilisi terasid jm healthnut stuffi. Selle mõttega sai see ka valitud. Soovi siiski ka arsti järelvalve all pikem ravipaast ära proovida jätsin esialgu tulevikku. Pean ausalt tõdema, et hirm detox-laagrit ette võtta oli suurem, kui 6-päevast paastu. Kes on kunagi paastunud, siis teab, et paastul olles sa ei ole näljas. Kui keha lülitub ketoosi ümber, on elu ilus ja nälg harva et näpistab. Versus dieeditamine, kus oled pidevalt näljane ja justkui selle vähese toidu ohver, mida süüa võid. Keha saadab pidevalt signaale: “Söö veel!”

Veetnud esimese päeva detox-kuuril, otsustasin, et tahan pigem ikkagi veepaastu teha, sest detox seal oli midagi muud, kui ootasin, ning ei tahtnud oma keha lihtsalt tugevasse kaloridefitsiiti seada. Ma ei salli näpistavat nälga ja pigem siis võtan seal oldud ajast maksimumi oma keha heaks. Arstile mu otsus sobis, sest nii saame mu soolestikku täitsa “sügavuti” puhastada. Hehe, kannatust, me jõuame selleni!

Esmalt andis doktor mulle mingid spetsiaalsed soolad, mis ajavad kõhu õrnalt lahti ja aitavad juba eos soolt puhastada. Siis võtsin sisse mineraalained (naatrium, kaalium, magneesium, tsink) ja paast võis alata! Kuigi dieedi mõttes läksin ma üle paastule, siis detox-kuurilt võtsin ma ikkagi midagi ka paastukuurile kaasa. Jätsin alles S. Kneipp’i vesiravi ja lümfidrenaaži Lymphastim BTL-6000 aparaadiga.

 

Päev paastul

Kuidas nägi välja minu igapäevane paastupäev? Hommikuäratus oli seatud juba kella 7-ks, mis on minusuguse vaba töögraafikuga inimese jaoks surm. Olen harjunud ärkama u 9-10 ajal ja siis voodis tunnikese lösutama ja kohvi jooma. Nüüd pidin harjuma ära hoopis millegi muuga. Varbad sussidesse, hommikumantel selga ja toru per*se. Jap, lugesid õigesti. Iga hommik algas varakult juba klistiiriga, sest kell 8:00 oodati sind kubujussina kuni -20°C pakasega õue, kus tegime kõik koos hingamisharjutusi ja hommikuvõimlemist. Seejärel võtsid kõik kepid kaenlasse ja läksid iseseisvalt kepikõndi tegema. Vot, kus on äratus!

Jumal tänatud, et ma ikkagi haarasin kaasa kindad, mütsi ja salli, sest ma ei kanna neid kunagi. Ja jumal tänatud, et ma otsustasin selle Luhta parka ikkagi osta, sest kahtlus oli küll, kas üldse mingit miinuskraadi see talv saab, rääkimata lumest. Ilma selleta oleks ma ka ära külmunud! See hoidis mind soojas pealaest kesksäärteni! Lisaks oli mul seal all veel topelt pusa ja topelt püksid, brrr!

S. Kneipp’i vesiravi tehti mulle iga hommik pärast kepikõndi. Läksin kohale trikoos ning mind valati esmalt kuuma ja seejärel külma surveveega üle! See kestab paar minutit ning äratab täielikult üles! Lisaks tõstis see mu madalat vererõhku ja paastuga alanenud kehatemperatuuri. Ütlen ausalt, et sellise asja kõrval jääb kohv väga nõrgataks äratajaks, haha! Mina, kes ma külma vett üldse ei armasta, kiljatasin esimene kord nii, et kostus vast ka Tasku keskusesse. Iga järgnev kord läks vesi küll aina külmemaks, kuid minul ootus enne teraapiat aina suuremaks. Ma armusin sellesse täitsa ära!

Lisaks hommikusele treeningule, treenisime me päeva jooksul veel korralikult, et hoida keha liikumises ja noh, olgem ausad, enamik inimesi, kes paastuma lähevad, tahavad ikkagi ka kaalust alla võtta. Keskpäeval oli meil saalis 30-minutiline võimlemine, mis võttis täitsa võhmalegi, hehe. Kasutasime raskuste asemel vastupanuvahendeid nagu GymStick ja kummilindid. Nendega sai teha ära kõik harjutused, mida jõusaalis tehakse tavapäraselt raskustega.

Õhtuti ootas meid enamasti vesiaeroobika, kuid mõnel õhtul ka jooga või šin-do. Vesiaeroobika toimus spaa osas, kus on mõnusalt soe ja suur bassein, mis on iga hommik ja õhtu ka niisama ujumiseks avatud. Lisaks sellele saab iga õhtu ka sauna kasutada, et toksiine higi kaudu väljutada.

Seejärel järgneb õhtune klistiir ja siis, opsti, teki alla sooja ja magama! Päeva jooksul saab lisaks veele  juua ka taimeteed ning keskpäeval aluselist köögiviljapuljongit. Iga päev leiab aset ka dr. Trofimova vastuvõtt, kus vaadatakse üle elulised näitajad, kehakaal ja saab küsida arstilt nõu, anda teada muredest, kurta südamevalu (ok, nali) jms.

 

Kas ma pidasin vastu?

Oleneb millele. Kas paastule, klistiirile või sügavsooltepuhastusele? Aa, kõigele? Mnooo, lubage ma jutustan. Me peame arvestama, et ma läksin Loodus Biospaasse teadmisega, et ma läbin detox-kuuri. Ma polnud klistiiriks ja sügavsooltepuhastuseks ei mentaalselt ega füüsiliselt (kui selleks saab üldse füüsiliselt ette valmistuda, haha) ette valmistunud. Seega tuli see mulle paraja šokina ja isegi kahtlesin, kas selle osaga kaasa lähen. Ega keegi seda toru mulle tagaukse vahelt sisse vägisi ei lükka. Kutsumata külalisi vastu ei võeta, ütleme nii. Küll aga tegi doktor mulle selgeks, et see on oluline ja vajalik osa. Miks? Seda saate intervjuust järele kuulata.

Mis ma poolikult ikka seda asja teen. Teeme siis juba klistiiri ka. Klistiiritädi veel viskas nalja, et kui juba heteromehed seda teevad, siis üks noor naine küll kartma ei peaks, haha. Seega tegin korralikult kõik klistiirid ära ja pole üldse hullu. Esimene kord küll vead õega kihla, kas õnnetus juhtub poole trepi peal või toas WC ukse ees. Aga nagu treenerid ütlevad, et kõik lihased on treenitavad, siis tundub, et pole see sulgurlihas ka mingi erand!

Üldse KÕIK õed ja töötajad, kellega ma kokku puutusin, olid NII TOREDAD, rõõmsameelsed ja hoolitsevad. Kui keegi sulle parajasti sügavsoolepuhastust teeb ja sa tahaks sealt laualt iiveldusest maha roomata, siis on tore küll, kui on kõrval tädike, kes su kõhukest silitab ja gaase välja juhatab. Räägime siis sellest kõige huvitamast asjast – sügavsooltepuhastusest. 1x käib kuuri sisse. Kui aga soolestik sellega puhtaks ei saa, siis võib ka lisaks võtta. Mõni teeb seda seal suisa 3x. Pole kindel, kas hakkas meeldima rohkem tulemus või protseduuri käik (sorri, halb nali).

Mina tegin kokku 2x, sest see oli mul ka esimene kord. Ja esimesel korral on vastupanu suurem ja võib lausa paha hakata. Põhimõtteliselt on see nagu klistiir, kuid kahe toruga. Üks suunab vee sisse ja teine laseb välja. Ja mõlemad torud paistavad kenasti läbi, nii et näed täpselt mis sulle sisse läheb (et see poleks Coca-Cola või torusiil eks?) ja lõbu pärast võid vaadata, mis sealt siis ka välja tuleb. Alguses kõiksugused väljaheitejäägid. Kuid pärast mitmendat klistiiri ja pikemat paastu pole sellest enam midagi järel. Siis hakkab sealt eemalduma sapivedelik (kollakas-roheline) ja nii palju kui ma aru sain, siis see määrabki, kui edukas soolepuhastus on. Eesmärk on see vedelik välja saada. Ja oi seda tuleb palju.

Alguses kui sapivedelik pole välja tulnud, läheb süda väga pahaks, kui ta parasjagu liikvele saadakse. Mul hakkas nii halb, et kätest ja jalgadest läks veri täitsa välja. Arvatavasti tuli siin mängu ka mu madal vererõhk. Aga nii pea kui sapp oli väljas, hakkas jube hea. Igaks juhuks anti mulle ka mett keele alla, et veresuhkrut tõsta veidi.

Sapp polnud ainus ootamatus, mida protseduur eemaldas. Sealt tuli ka kohutavalt palju lima. Japp, lima, mis istub sooleseintel. See tuli välja pikkade ribadena, ehmatades ära, kas tegu ussidega. Õnneks õde lahustas mu kahtlused ruttu. Teine soolepuhastus möödus oluliselt kergemini, paha ei hakanud ja sapp tuli ka kergemini välja. Ainus ebamugav hetk on see, kui oled täiesti vett täis ja kõhus hakkab ääretult raske.

Paastu pidasin ka vastu. Kuigi esimesed kolm päeva on kõige raskemad. Kolmas päev siis tavaliselt KÕIGE raskem (ketopalavik) ja seejärel hakkab nii kerge ja hea (ketoos), et tekib tunne nagu võiksidki jääda paastule. Kuna mu vererõhk langes teisel päeval ikkagi väga madalale, siis andis arst mulle porgandimehu päevaseks tarbimiseks sõõm-sõõmu haaval. See aitas väga ja järgmine päev oli taas hea olla. Kõigil on ligipääs ka meepotile, kui peaks pea hakkama ringi käima või nõrkus peal olema. Sel juhul võib 0,5 tl mett koheselt aidata!

Paastu ajal tasub tähele panna, kuidas keha teisiti toimima hakkab. Et hoida kokku energiat, aeglustub jäsemetes vereringe (paikne nõrkus, külmatunne, surin, pearinglus järsult tõustes jms), ilaeritus väheneb, higilõhn ja hingeõhk on hapukad (ketokehadest), piss on puhas kui vesi, meeled teravnevad ning magad vähem (et toitu paremini jahtida/leida), tunned kõiki lõhnasid ülitugevalt, silmanägemine võib teravneda, paned rohkem ümbritsevat tähele, vaimne ühendus on tugevam (taipamised, meditatsioon jne) jpm. See on ilus aeg, kui seda teadvustada endale.

Paastulaager ei ole koht, kuhu minna end karistama või kaotama kilosid, mida toitumisega alla ei saa. Sest paastult tavatoitumisele tagasi minnes, võtad siis valede toitumisharjumuste korral kaalust tagasi juurde. Paastulaager on eelkõige inimestele, kes soovivad oma kehale ja vaimule anda puhkust, seda puhastada, teha läbi detoxi vms. Seal oli põnev tutvuda vanemate inimestega, kes on käinud seal aastaid. Mõni lausa kümneid! Mulle jäi koheselt silma üks 68-aastane mees, kes paastub pidevalt. Ta oli niiiii kraps, tegus ja õnnelik. Ta säras! Ta pidas trennis alati lõpuni vastu, ta võttis ette kõige pikema kepikõnni raja (10 km), ta lihtsalt õhkas elujõust. Ja muidugi nägi ta ka väga hea välja! Mis te arvate, mis ta saladus on? Paastumine. Sest paast on meie kehale omapärane viis peatada vananemist ja terveneda.

ÄRA TEGIME!

Kui ootate kaalutulemusi, siis neid ma ei jaga. Kaal ei olnud minu eesmärk. Lisaks on see väga individuaalne. Tuleb arvestada, et suurem osa kaalust tuleneb sellest, et su soolestik on tühi, glükoosivarud on otsas ja keha laseb ka liigsest veest lahti. Tuleb arvestada ka, et taas sööma hakates, tuleb ka kilosid tagasi. Ma ei taha, et see postitus ärgitaks kedagi seda teekonda ette võtma puhtalt kaalualandamise eesmärgil, seetõttu ma ei paku teile seda rahuldust. Loodan, et kaalu alandamiseks püütakse muuta eelkõige oma toitumist ning liikuda rohkem. Loodan, et paastumist võetakse rohkem kui keha tervendamist ning soolestikule puhkuse pakkumist, millega kaasneb ka kaalualandus, mis viib omakorda lähemale ka tervemale kehale (kui inimene just alakaalus pole).

Nüüd soovin sinult küsida, kas sina oled paastunud? Kas oled sellele mõelnud? Mis on sind takistanud? Kui oled paastunud, siis kas tegid seda meditsiinilise järelvalve all? Kui kaua ja mis eesmärgil? Räägi mulle oma lugu! Olen põnevil neid lugema!

The post Paastulaager: raske aga väärt kogemus! appeared first on Paljas Porgand.

Gluteen: kas vaieldamatult kõigile kahjulik?

$
0
0

Läinud detox rada ja tõesti hakanud uurima, kuidas meie igapäevane tarbimine mõjutab meie tervist ja heaolu, avastasin ma midagi hirmuäratavat: gluteeni mõju meie kehale. Tegin läbi dr. Tom O’Bryani gluteeni summiti, kus mitmed spetsialistid ja arstid räägivad gluteeni kahjulikust mõjust. See oli väga silmiavav! Ma ütleks lausa, et alates sellest on gluteen minu jaoks kõige suurem kurjajuur. Ma enne sööksin laktoosi, suhkrut, E-aineid ning jooksin alkoholi, kui sööksin gluteeni. Kuid kahjuks ei ole selle enam mitte kunagi tarbimine tõenäoline, sest sellest on saanud läänetoidukultuuri alustala. Miks peaksid sa iga hinna eest gluteenist hoiduma ka siis, kui sul ei ole gluteenitalumatust? Uurime välja!

 

Kõik saab alguse soolestikust

Ma ei väsi kordamast, et kõik haigused ja tervisemured saavad alguse soolestikust. Seetõttu pööravad ka teadlased soolestikule rohkem tähelepanu kui kunagi varem. Me teame tänaseks, et suur osa meie immuunsusest peitub soolestikus, mis tähendab omakorda, et meie immuunsuse eest hoolitseb meie mikrobioom ehk bakterid hoolitsevad meie tervise eest. Seega on meie ülesanne hoolitseda nende eest, et kanda hoolt oma tervise eest.

Kuidas bakterite eest hoolt kanda? Toiduga. Kõik mis me suust sisse topime, kas hävitab või toidab meie soolestiku (ja ka mujal asuvaid) baktereid. Ja vastupidiselt, kas hävitab või toidab meie soolestikus (ja ka mujal) leiduvaid patogeene. Kui patogeenid lähevad vohama, oleme me vastuvõtlikud kroonilistele haigustele ADHD, autism, õppimishäired, rasvumine, diabeet, Parkinsoni tõbi jpt. Tegelikult võib öelda, et KÕIK kroonilised põletikulised haigused saavad alguse meie soolestikust, mis saavad enamasti alguse valest toitumisest, stressist, ravimitest, vähesest liikumisest ja ebakvaliteetsest unest.

 

Mis roll on gluteenil krooniliste haigustega?

Esiteks peame me mõistma, et meie soolestik ei tohi olla lekkiv. Kui sul on lekkiv sool, siis toob see kaasa RODU terviseprobleeme. Terve inimese sool ei ole lekkiv ning hoiab mikroorganisme ja seedimata toiduosakesi vereringest eemal. Mis aga juhtub siis, kui sa gluteeni tarbid? Mul on kurb su “mul pole gluteenitalumatust, seega söön, mida tahan” mullikest lõhkuda, aga gluteen põhjustab otseselt lekkivat soolt.

Kuidas? Sel teemal on läbi viinud uuringu dr. Alessio Fasano, pedriaatriline gastroenteroloog, teadlane ja Center for Celiac Research and Treatment direktor, kes avastas 2000. aastal Marylandi ülikooli meditsiinikoolis oma meeskonnaga sellise proteiini nagu zonuliin, mis moduleerib seedetrakti seina rakkude vaheliste tihedate ristmike läbilaskvust. Zonuliin moduleerib soole läbilaskvust ja on seotud kasvajate, põletikuliste, metaboolsete, nakkus- ja autoimmuunhaiguste tekkega. Kui immuunsüsteem on kompromiseeritud lekkiva soole poolt, siis piisab vaid suuremast füüsilisest või emotsionaalsest traumast, pikemast stressiperioodist, mitme haiguse koosmõjust või toksilisest keskkonnast, et areneks välja autoimmuunhaigus või krooniline põletikuline haigus. Selline leid on hüppelauaks nende haiguste tekke mõistmisel ja seega ka ravimisel.

Mis aktiveerib zonuliini?

  1. väike kokkupuude suure hulga bakteritega (düsbioos e mikrobioomi tasakaaluhäire)
  2. GLUTEEN
  3. kõige levinum herbitsiid glüfosaat (kõige enamlevinud agrokemikaal, mis on 10 korda potentsem kui gluteen). Keelustatakse 15. detsembril 2022. Just seepärast on orgaaniline toit nii oluline!

Meie kehas ei tee zonuliini rada vahet gliadiinil (70% gluteeni valgust koosneb gliadiinist) ja zonuliinil. Iga kord, kui sa tarbid gluteeni, suureneb meie soole läbilaskvus. Meie keha jaoks on gluteen võõras ja kahjulik mikroorganism ning ta peab end selle eest kaitsma. Nii avab ta sooleseinad, et käivitada immuunvastus. Kokkuvõttes näitab uuring, et zonuliini raja aktiveerimine on meie keha kaitsemehhanism, et välja uhuda mikroorganisme, mis käivitaks meie immuunsüsteemi mikrobioomis aset leidnud ökosüsteemi muudatuste (eriti suure hulga bakterite kolonisatsiooni tagajärjel peensooles e SIBO, bakteriaalse düsbioosi või mõlema) tagajärjel. See leid ühildub aina suurenevate tõestustega, missugust rolli mängib mikrobioomi koosseis soole läbilaskvuses ning sellest põhjustatud krooniliste põletikuliste haiguste tekkes.

loss of mucosal immune homeostasis

 

Bakterid, mitte geenid, kontrollivad sinu elu

Fasano väidab, et meil pole piisavalt geene, mis vastutaksid kõigi meie tervist kahjustavate haiguste eest. See tähendab, et meie elustiil põhjustab neid, mitte meie geenid. Meie geenid laevad relva, aga eluviis vajutab päästikule. Geenid ei suudaks ka põhjendada haiguste väljendumise ajastust. Et neid müsteeriume lahendada, peame me ennekõike mikrobioomi uurima. Meie, kui indiviidide, ja meie keskkonna kooslus määrab meie kliinilise saatuse, mitte meie geenid. Meie geenid laevad relva, aga eluviis vajutab päästikule.

Lisaks mikroobide kooslusele, mängib olulist rolli ka meie sooleseina konditsioon. Täpsemalt selle kokkupuude keskkonnafaktoritega nagu mikroorganismid, toitained, saasteained, toksiinid jmt. Kuigi arvati, et rakkudevahelised tihedad ühendused on staatilised ja püsivad, siis nüüdseks me teame, et nii see ei ole. Veel paarkümmend aastat tagasi oleks arst sulle näkku naernud lause peale: “Ma arvan, et mul on lekkiv sool (leaky gut)“. Kuigi olgem ausad selliseid arste on tänaseni, võttes arvesse, et on olemas nahaarste, kes siiamaani pole kuulnud pärmseenest, pole kursis selle vohamise põhjusega (mis ilmneb sümptomina ka nahal e nahaseenena) ning ei oska patsienti ravida:

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-gluteen-tervis-toituminelekkiv-sool-autoimmuun-haigus-krooniline-põletik-tsöliaakia-talumatus

Minule saadetud DM Instagramis

 

Lihtsustatult:

Parimal juhul võiks tervislik homöostaas meie soolestikus välja näha nii:

  1. me puutume kokku antigeeniga e sisuliselt võõrkehaga, mis stimuleerib antikehade teket
  2. liigset immuunreaktsiooni ei teki

Kuidas näeb see välja aga düsbioosi või gluteeni tarbimise korral:

  1. me puutume pidevalt kokku suure hulga antigeenidega e sisuliselt võõrkehadega, mis stimuleerivad antikehade teket
  2. meie keha arvab, et oleme reaalses ohus ja hakkab tootma liigselt zonuliini
  3. zonuliin muudab meie soole läbilaskvaks
  4. immuunsüsteemis tekib tugev ja pidev reaktsioon
  5. tekib krooniline põletik
  6. piisavalt pika aja vältel arenevad välja erinevad kroonilised haigused

 

Zonuliini raja düsregulatsiooniga seotud kroonilised haigused hõlmavad:

  • Autoimmuunhaiguseid nagu tsöliaakia, 1. tüüpi diabeet, ärritunud soole sündroom, sclerosis multiplex ja anküloseeriv spondüliit (krooniline lülisamba haigus)
  • Metaboolseid häireid nagu rasvumine, insuliini resistentsus, mittealkohoolne rasvmaks, rasedusaegne diabeet, 2. tüüpi diabeet ja hüperlipideemia
  • Soolehaiguseid nagu ärritunud soole sündroom, mittetsöliaakiline gluteenitalumatus, keskkondlik enteraalne düsfunktsioon
  • Neuroloogilisi haiguseid nagu autism, skisofreenia, depressioon, krooniline väsimus
  • Aju ja maksa vähki

 

Mikrobioom mõjutab meie geneetikat ja vähiriski

Mitmed teadlased usuvad, et soolestiku mikrobioom mängib äärmiselt olulist rolli selles, kas sul areneb vähk või mitte, olenemata sellest, kas sul on geneetiline eelsoodumus. Ma tean, et paljud peituvad selle taha, et nende suguvõsas on kõigil olnud, seega on neil ka. Ei, see ei käi nii. Sina otsustad oma saatuse. Sina vastutad enda elu eest!

Soolebakterid mõjutavad seda, kas mingid geenid on “sisse lülitatud” või “välja lülitatud”. 2018 tehtud uuringus leiti, et lisaks sellele hoolitsevad soolestiku bakterid ka kasvajavastase immuunvastuse eest meie maksas. Leiti veel, et antibiootikumid mõjutavad negatiivselt maksa immuunrakkude kompositsiooni, põhjustades nii kasvaja arengut. Ei ole nii, et sul pole vähki ja siis järsku on. Meil kõigil on vähirakke, kuid terve immuunsüsteem saab nende elimineerimisega hakkama. Hävitades (nt gluteeniga) pidevalt oma immuunsüsteemi, lood sa soodsa võimaluse vähi tekkeks.

Kui sul on arst, kes ütleb, et vähil või autoimmuunhaigusel pole toitumisega pistmist või seda ei anna ravida/leevendada naturaalsel teel, siis ma soovitaksin sul arsti vahetada. Kui sul on arst, kes kirjutab sulle ravimid ja ütleb, et toitumist muuta pole vaja, siis ma soovitaksin sul arsti vahetada. Kui sul on arst, kes soovitab süüa liha, suhkrut, gluteeni või laktoosi, siis ma soovitaksin sul arsti vahetada. Me kõik mäletame arste, kes soovitasid suitsetada ja kes soovitasid iga pisema haiguse korral antibiootikume. Ka arstid eksivad. Nad on inimesed ja me ei peaks neid jumalatena kohtlema.

Seni oleme me käitunud ainult “ebasoodsaid baktereid” antibiootikumidega hävitades (hävitades nii ka head bakterid). Me oleme jõudnud kriisini, kus teadlased ennustavad, et aastaks 2050 sureb iga kolmas inimene, kuna bakterid on muutunud antibiootikumidele resistentseks. Meil on vaja uut väljundit. Me peaksime pigem tugevdama oma armeed ehk siis meie ülesanne on toita neid “häid” baktereid PÄRIS toiduga (ja see toit ei ole gluteen) ja toetada kõikvõimalikel viisidel, et nemad saaksid toetada meid! Sest need bakterid ON meie ELU. Fun fact, me oleme rakkude arvult tuhat kuni miljon korda rohkem mikroobid kui inimesed! Seega on aeg tõmmata pea oma inimpersest välja ja hoolitseda hoopis oma bakterite eest! *Haha, sorri, see kõlas hästi ja mõtlesin väikese nalja sekka visata*

 

Kuidas soole läbilaskvust vähendada?

  • ilmselgelt hoidu gluteenist “elu eest” *viskas jälle hea nalja*
  • ära tarbi töödeldud ja valmistoitu
  • hoidu lisatud suhkrust
  • hoidu toksiinidest, keskkonna mürkidest, pestitsiididest jne.
  • kasuta ravimeid s.h rasestumisvaseid hormonaalpreparaate ja antibiootikume vaid äärmisel vajadusel
  • hoidu igal võimalusel antibakteriaalsetest toodetest
  • detoxi
  • hoidu stressist
  • hoia oma soolestiku mikrobioom korras
  • toitu tervislikult ja mitmekülgselt, eelistatavalt taimselt ja orgaaniliselt
  • kui tarbid loomset, siis veendu, et loom oleks kasvanud vabaduses ning rohusöödal
  • tarbi fermenteeritud taimset toitu (ära aja seda segi marineeritud toiduga, hehe!)
  • tarbi ainult filtreeritud vett (ilma kloori, fluoriidi ja muu jamata)
  • tervenda oma soolestik
  • tarbi L-glutamiini, mis on sooleseinte ehitamiseks esmane toit
  • ole ühenduses loodusega ja ära karda baktereid
  • maga vähemalt 8 tundi ööpäevas
  • tarbi D-vitamiini, mis on üks olulisemaid komponente seedetrakti seina rakkude vahelistes tihedates ristmikes. Lisaks, D-vitamiini puudus vähendab mikrobioomi kooslust, nõrgestades nii ka immuunsüsteemi.

 

vitamin D deficiency may contribute to autoimmune disease

 

Siinkohal ma lihtsalt pean kommenteerima kohutavat trendi taimetoidumaailmas, milleks on ilmselgelt SEITAN. Seitan on vallutanud vegeletid oma lihalaadsete toodetega ja paljud arvavad, et see on päriselt ka tervislik valguallikas. Pean purustama selle mulli, sest see on kõike muud kui! Tegemist on puhta nisuvalguga ehk GLUTEENIGA. See on viimane asi, mida sa sadade grammide kaupa sooviksid süüa. Jah, ka mina läksin selle õnge, kuni hakkasin uurima, miks mul pärast selle söömist metsikud kõhuvalud tekivad. Nii paljud vege vorstid, veekonid, vönerid, kotletid jmt sisaldavad rohkem nisu kui päts saia kokku! PALUN olge ettevaatlikud ja küsitlege ka “tervisetoidu” pähe määritud tooteid.

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-gluteen-tervis-toituminelekkiv-sool-autoimmuun-haigus-krooniline-põletik-tsöliaakia-talumatus

Ära unusta, et tervise eest hoolitsemine ei ole mingi quick fix! Pole nii, et gluteeni seni ei tarbi, kuni tervise korda saad ja siis lähed hommikuse röstsaia juurde tagasi. Võta oma tervise eest hoolitsemist samamoodi nagu füüsilist trenni. Sa ju ei näe paar kuud vaeva, et saavutada head vormi, et siis seda taas aastateks diivanilohkude vahele istutada. See peab olema elustiil! Tervislik eluviis on ELUSTIIL.

PS! Viskan siia väikese uudise, et minu gluteeni ja suhkru vabu tervislikke taimseid kooke saab nüüdsest ka lõigu kaupa vegan kohvikus SIIN nautida! Mine viska pilk peale, sest uusi maitseid saab pidevalt!

merilin-taimre-paljas-porgand-blogi-gluteen-tervis-toituminelekkiv-sool-autoimmuun-haigus-krooniline-põletik-tsöliaakia-talumatus

Päeval, mil ma mõistsin, kuidas gluteen meie soolestikku hävitab, oli päev, mil kadus mul igasugune armastus Ferrero Rocheri (see oli 10a mu absoluutne lemmikkomm), kookide, kommide, jäätise, saia ja kõige muu jama järele! Nüüd olen väga huvitatud kuulma, kas see informatsioon oli sinu jaoks uudis? Kas sina tarbid gluteeni? Kui ei, siis miks mitte? Kas oled näinud oma elukvaliteedis ja tervises muudatusi? Kas sellise teabe omandamine paneb sind oma toidulauda üle vaatama? Olen huvitatud kuulma ka teie personaalseid lugusid autoimmuunhaigustest ja arsti poolt määratud ravist! Kui aga oled nisufanatt ja tunned end postitusest puudutatuna, siis palun ära raiska minu ja enda aega, et tulla oma meelehärmi pilluma. Ma ju ei tiri sult vastlakuklit käest ära, söö “terviseks”! *sorri, see kõlas mu peas taas nagu hea nali*

Postitus sündis suuresti tänu Mercola artiklile.

The post Gluteen: kas vaieldamatult kõigile kahjulik? appeared first on Paljas Porgand.

Polaarcast’i avasaade ja miks me seda teeme?

$
0
0

Podcast “Polaarcast” keskendub elulistele teemadele läbi mehe ja naise maailmavaate ehk polaarsuste. Mõtestame ja lahkame erinevaid teemasid nagu näiteks suhted, mehe ja naise polaarsus, eneseareng, vaimsus, tervis, igapäevaelu jne.

Jälgi meid:
Facebookis:
https://www.facebook.com/polaarcast
https://www.facebook.com/merilin.taimre
https://www.facebook.com/chriskkala/
https://www.facebook.com/paljasporgand

Instagramis:
https://www.instagram.com/paljasporgand/
https://www.instagram.com/chriskkala/

Kodulehed:
https://paljasporgand.ee
https://www.chriskala.com

Kuula Chris’i teist podcasti:
https://soundcloud.com/ausad-mehed

The post Polaarcast’i avasaade ja miks me seda teeme? appeared first on Paljas Porgand.

Naiselikkuse ja mehelikkuse tasakaal ning dünaamikad

$
0
0

Podcast “Polaarcast” uus episood keskendub naiselikkuse ja mehelikkuse tasakaalule ning dünaamikatele. Räägime koos naiselikust naisest; mehelikust mehest; mida naised ja mehed teineteise juures hindavad; kuidas mõjutab suhet liigne mehelikkus või naiselikkus; tasakaalukus; stereotüübid; ja kuhu me ennast ise klassifitseerime.

Saates sai Merilini poolt soovitatud ka raamat nimega “Getting the love you want”, autoriks Harville Hendrix.

Podcast “Polaarcast” keskendub elulistele teemadele läbi mehe ja naise maailmavaate ehk polaarsuste. Mõtestame ja lahkame erinevaid teemasid nagu näiteks suhted, mehe ja naise polaarsus, eneseareng, vaimsus, tervis, igapäevaelu jne.

Jälgi meid:
Facebookis:
https://www.facebook.com/polaarcast
https://www.facebook.com/merilin.taimre
https://www.facebook.com/chriskkala/
https://www.facebook.com/paljasporgand

Instagramis:
https://www.instagram.com/paljasporgand/
https://www.instagram.com/chriskkala/

Kodulehed:
https://paljasporgand.ee
https://www.chriskala.com

Kuula Chris’i teist podcasti:
https://soundcloud.com/ausad-mehed

The post Naiselikkuse ja mehelikkuse tasakaal ning dünaamikad appeared first on Paljas Porgand.

Ma pole arstide vastu, vaid tervise poolt!

$
0
0

Ma pole ammu teiega niisama juttu ajanud. Tihtipeale juhtuvad mu postitused olema tulvil infot, teadmisi, kogemusi, eksperimente, avastusi jms! Instagramis olen ma teile küll alati olemas, toorel ja lihtsalt kujul, kuid mõtlesin siin rääkida teemal, mida tihtipeale ei mõisteta. Nii saan suunata kõiki, kes jäävad minu mõistmisega hätta, siia, et näha minu südame sisse, mitte vaid seda, mis neile väljastpoolt paistab või mis muljet minust neile jätta püütakse. Maailm on kuri ja ebaõiglane koht, kuid sina ei pea olema.

 

Tule vaata mu südame sisse!

Alates ajast, mil retseptiblogijast sai terviseblogija, olen ma tirinud teid endaga kaasas ühel hiiglama suurel avastusretkel. Me oleme küll käinud ka maailmas ringi rändamas teiega, aga pean silmas eelkõige avastusretke minu tervise teekonnal. Ma olen pidanud elus palju läbi elama ning ma pole häbenenud seda teiega jagada, sest ainult läbi oma valu ja õppetundide, saan ma olla ka teile sel teekonnal toeks.

Nii olen ma jaganud teiega oma teekonda:

Võiks küsida, miks ma seda kõike teen? Ma olen internetiavarustesse seadnud üles oma eraelu, armuelu, hingevalu, ebakindlused, tervisemured jpm kõigile hindamiseks, kommenteerimiseks, naljatlemiseks, naermiseks, kritiseerimiseks jne… Ma olen saanud ÄÄRETULT palju haiget sellega. Aga miks ma seda teen? Miks riskida? Sest ma olen ka ääretult palju võitnud sellest. Kuidas küll, tekib küsimus? Hingesoojusega. Kõige suuuuuurem rõõm, mida üks inimene võib kogeda, on teise inimese aitamine ja sellest veel suurem rõõm on teist inimest rõõmustada. Ja see on minu eesmärk kõiges, mida ma teen. Pakkuda teile rõõmu läbi mu veidra huumori ja abistades teid igal võimalikul moel. Pakun seda valades teid igapäevaselt üle inspiratsiooniga, positiivsusega ja samas näidates teile ka oma kõige õrnemat, valusamat, katkisemat poolt, et te ei tunneks end oma hädades jumala eest üksi! Sest inimestena on meie suurimaks needuseks üksildustunne…

Usun, et me kõik teame, mis tunne on panna last naeratama, aidata vanainimest üle tee, viia kodutule süüa, teha heategevust, kallistada sõpra, kui tal on raske. See on see, mida tunnen mina, kui te saadate mulle tänukirja abi eest, kui sain olla teile toeks, kui sain juhatada teile kätte infolõnga, mida antud hetkel vajasite, kui sain inspireerida teid paremini toituma, oma keha eest hoolitsema ja rohkem liikuma. Mitte üks aitäh ei ole mul mööda külge alla jooksnud. Mitte kellegi mure pole mul kunagi märkamata ja vastamata jäänud. Ma olen püüdnud igaühele teist olla ALATI toeks. Kas ma olen selles perfektne? Vaevalt. Kas ma annan endast parima? Alati.

Ja ometi, ometi ometi ometi, jään ma sellega nii mõnelegi ette. Ma tegutsen täiesti omaette. Ma ei teeni info jagamise pealt raha. Ma ei ütle kellelegi, mida nad tegema peavad. Ma ei ütle ka, mida teha ei tohi. Ma ei löö oma kanalitel nimeliselt risti arste, kes oma patsiente alt vedanud on ja nende tervise sellega hävitanud on (kuigi mul oleks muidugi see võimalus mulle saadetud lugude juures ka arstide nimesid avaldada). Ma ei tee midagi sellist. Ma elan oma elu ja ma jagan oma kogemusi ja teadmisi. Ma jagan teie lugusid ja kogemusi. Ma jagan maailma tunnustatud teadlaste ja funktsionaalse meditsiini arstide teadmisi. Ja läbi selle olen ma aidanud sadu inimesi terveneda haigustest, millele lääne meditsiini arstid ütlevad, et puudub ravi, kuid sümptomeid saab kangete ravimitega kontrollida

Miks see neid mõndasid häirib, kui ma olen inimesi lihtsalt oma olemusega aidanud? Aidanud neil leida tee oma erakordselt võimeka keha tervendamise suunas? Leida tee tervisliku täistaimse täistoidu suunas? Leida tee aktiivse elustiili suunas? Leida tee terve ja tugeva mikrobioomi suunas? Just inimesi, kes ISE otsustavad, et nad tahavad võtta minu informatsiooni vastu. Keegi ei sunni neid minu tegemisi jälgima ega minu teekonnale astuma…

 

Kust ma oma hariduse olen omandanud?

Ei, mu teadmised ei tule unenägudest. Ei tule ka Cosmopolitanist. Ei tule ka blogidest. Ei loe tuimalt ka teadusartikleid. Üldse on veider arusaam mitmel arstitudengil ja arstil, et kui sa pole läbinud arstiteaduskonda, siis sa ei tea tervisest midagi, ei mõista informatsiooni ja ei oska kasutada informatsiooni. See on väga põnev suhtumine, sest:

  1. kes on need arstid ENNE kui nad arstiteaduskonda lähevad? Inimesed, kes ei ole läbinud arstiteaduskonda. 
  2. kellelt nad õpivad? Oma ala spetsialistidelt ja arstidelt.
  3. millel baseeruvad nende teadmised? Teadusel ja praktikal.

Nii, aga:

  1. kes olen mina? Inimene, kes ei ole läbinud arstiteaduskonda.
  2. kellelt ma õpin? Oma ala spetsialistidelt ja arstidelt.
  3. millel baseeruvad minu teadmised? Teadusel ja praktikal.

Me polegi nii väga erinevad, võiks ju öelda. Milles siis probleem? Minu info ei ühti mõnes osas nende omaga. Paraku on nii, et inimesed, kes pole õpivõimelised, avatud uuele informatsioonile ja ignoreerivad tõestusmaterjali, tunnevad end ohustatuna ja ründavad. Kõik mu teadmised tulenevad aga arstidelt, teadlastelt, spetsialistidelt jne. Enamik neist on õppinud läänemeditsiini tippkoolides, kuid olles avatud uuele informatsioonile, avanes nende kitsas silmaring ning nad hakkasid lisaks õppima ka funktsionaalset meditsiini. Nüüd suurim vahe, mis on funktsionaalsel meditsiinil ja läänemeditsiinil on see, et funktsionaalne meditsiin baseerub sellel, et sinus peitub vastus, kuidas terveneda (toitumine, elustiil, toksiinidest vabanemine, mikrobioom). Ehk SINA vastutad oma tervise eest ja SINU kätes on kõige võimsam tööriist iseenda heaolu jaoks. Ja olles hämmingus, kuidas on võimalik ravida haiguseid, millele läänemeditsiin ravivõimalust ei tunnista, on nad tundnud tugevat tungi seda maailmaga jagada.

Seega lühike vastus küsimusele “mis haridus sul on, et sa julged sel teemal üldse midagi jagada?”: ma jälgin neid arste igapäevaselt, ma loen nende raamatuid, ma võtan nende summiteid (juba kolmandat aastat ehk kokku vast u 300-400h), ma kuulan nende podcaste, intervjuusid, ma loen nende teadusuuringute interpretatsioone, ma jälgin neid sotsiaalmeedias ning ma olen ühenduses ka Eesti arstide, mikrobioloogide ja oma ala spetsialistidega, kes mind tervise alal nõustavad.

 

Mina, ega keegi teine, ei vastuta sinu otsuste eest!

Vahel siin ja seal saan ma ka kirju stiilis: “Sul on noored jälgijad ja nad võivad sinust võtta halba eeskuju!” Uhm, mida? Ma püüan vastuse sellisele tühjale süüdistusele võimalikult lühidalt ja selgelt kokku võtta:

  1. Mul ei ole noored jälgijad. 50% nii blogi kui Instagrami jälgijatest on 25-34 aastased. Sellele järgnevad 35-44 aastased ja alles siis 18-24 aastased. Kui mul oleks noored jälgijad, siis mu iga pildi peale oleks 8000 laiki ja kümneid kommentaare “essa!”, “millal uus postitus tuleb?”, “sa oled mu lemmik influencer!” Lapsed EI OLE minu jälgijaskond, minu sihtrühm ja minu sisu neid ei huvita.
  2. Mina ei pea toimima vaataja järgi, vaid vaataja peab valima, mida ta vaatab. Kas sa käid poelettidel pornoajakirju põletamas? Kas sa saadad oma lapse linna peale veebikaamera peas? Kas sa hoiad oma last infosulus kuniks ta on 18? Mis otsast on okei kellelgi öelda: “Sa peaks vaatama, mida sa räägid/teed/postitad”? Mis ajast vanemad ei õpeta oma lapsi, mida kuulata, järgi teha ja uskuda? Mis ajast noomid sa ilmataati? Miks ei pane sa oma last vastavalt riidesse?
  3. Mis täpselt on halb eeskuju? Et ma toitun tervislikult, mitmekülgselt ja taimselt? Et ma käin trennis? Et ma joon filtreeritud puhast vett? Et ma ei promo alkoholi ja rämpstoitu? Et ma väldin plastikut ja toksiine? Et ma jagan arstidepoolset infot? Et ma ei tarvita ühtegi ravimit? Et ma räägin mikrobioomi tervise olulisusest? Et ma vahel paastun (mida me oleme loodud tegema ja teeme kõik näiteks magamise ajal või kui oleme haiged ja isu pole)? Et ma räägin vaimsest tervisest ja selle olulisusest? Et ma räägin kui oluline on oma emotsioone tunda ja mitte alla suruda? Ma olen segaduses mis täpsemalt on halb eeskuju?

Ja siis on ajakirjanikke, arstitudengeid või teadmatuid, kelle põhimure on, et äkki minu soovitused võivad osutuda inimestele ohtlikuks. Kuidas ma sellisele vastaksin?

  1. Mina pole arst, kelle poole inimene pöördub, et oma terviseprobleemile lahendust saada. Ta teab, et ta võib saada viiteid informatsioonile või soovitusi, kuhu pöörduda, aga mina ühtegi patsienti endale ei võta, seega ei saa ma ka kellegi tervise eest vastutada. Igaüks langetab oma otsused ise, mida järgida ja mida mitte.
  2. Ma ei ole kunagi kellelegi kirjutanud toitumiskava ega dieedikava. Ma näitan inimestele, mida söön mina või millest ma hoidun. Ma edastan neile toitumisspetsialistidelt saadud informatsiooni tervisliku toitumise kohta ja ongi kõik. Kui keegi muretseb, et minu võimalikult täistaimne täisväärtuslik täistoit saab kellegi tervist kahjustada, siis sorri, peab olema ikka pea peale kukkunud. Enne võiks ta minna kiirtoidurestorani ukse taha märatsema, kui võtta üldse vaevaks mu poole pöörduda. Minu toitumissoovitused ühtivad ka riiklike tervisejuhistega.
  3. Ma ei anna kellelegi meditsiinilist nõu, palu kellelgi oma ravi lõpetada, käsi kellelgi minu juhiseid järgida jne. Ma olen alati püüdnud tutvustada inimestele võimalikult tervislikku teed, sealjuures rääkides asju läbi oma arstiga, olen alati õhutanud inimesi ise õppima, ise harima end, ise teavet otsima, sest me elame ju infoajastul. Ma olen üle kõige ärgitanud inimestes kriitilist meelt, sest väga suur arv haigusi ja surmasid on põhjustatud valediagnoosi ja valeravi tagajärjel! Me kõik peaksime ise oma elu eest vastutust võtma ning kriitilise meelega teisi kuulda võtma.
  4. Ma räägin ennekõike haiguste ennetamisest. Ja kui me ei tohiks haigusi ennetada viisil, mis on meie tervisele mitte ainult OHUTU, vaid ka HÄDAVAJALIK, siis mida me üldse teeme? Ka arstid nõustuvad, et mitmekesine täistaimne toit on hea tervise aluseks. Mina jagan lisaks toitumisele infot ka toksiinidest hoidumise, puhta vee ja paastumise kohta.
  5. Tuleb VÄGA kriitiliselt vaadata, mis täpselt on OHTLIK?! Kas kergekäeliselt välja kirjutatud ravimid või tervisliku eluviisi kajastamine? Ma isiklikult pole lahkunud arsti juurest ilma, et mulle poleks ravimeid välja kirjutatud. Kui me võtame ükskõik mis ravimi, siis see kujutab inimese tervisele ohtu (Ravimiameti kohaselt vähemalt). Ohtlik on tarbida misiganes ravimit. Ohtlik ei ole toituda tervislikult ja ennetada haiguseid!

Kõik ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimeteta ravim ei ole tõenäoliselt ravim – suure tõenäosusega puudub sellisel tootel ka ravitoime. Kliinilised uuringud on siiski suhteliselt lühiajalised, nendes osaleb väike arv patsiente ja need on niiöelda „ideaalsed“ patsiendid, kellel ei esine ühtegi teist haigust, kes ei kasuta ühtegi teist ravimit ja kes võtab ravimit täpselt nii nagu ette nähtud jätmata ühtegi manustamiskorda vahele (loe: keskmisele patsiendile mitte midagi ütlevad). Kliinilistes uuringutes ilmnevad tavaliselt suure esinemissagedusega ja lühiajalisel kasutamisel ilmnevad kõrvaltoimed. Tegelikus elus ei ole patsient „ideaalne“ – tal on kaasuvad haigused (mida vanem inimene, seda enam neid tavaliselt on) ja ta kasutab tihti teisi ravimeid. Tavapraktikas hakkavad seega ilmnema pikaajalisel kasutamisel tekkivad ja harvaesinevad kõrvaltoimed. Selgub kaasuvate haiguste mõju ning avalduvad koostoimetest tingitud kõrvaltoimed.”

Siinkohal kutsun teid kõiki üles ka kõige pisematest ravimi kõrvalnähtudest teatama:
https://www.ravimiamet.ee/ravimi-korvaltoime-teatis-patsiendile

 

Meie meditsiiniSÜSTEEM on katki!

Mul pole kunagi midagi arstide vastu olnud. Ma ise eelistan muidugi neid mitte väga külastada (kes eelistaks, eks?), aga noh, mul õnneks pole selleks ka vajadust olnud, sest ma ennetan haigusi, mitte ei tegele tagajärgedega. Ma hoolitsen oma tervise eest täna, et tema saaks hoolitseda minu eest homme. Mul on arstidest sõpru ja nad on vapustavad vestluskaaslased! Nende süda on õiges kohas ning nad on väga intelligentsed. Mulle meeldib nendega arutleda terviseteemadel ning näen, et meie tervisekäsitluses on äärmiselt palju ühist. Küll aga lööb mu tee lahku osade arstidega just raviteel. Nemad peavad järgima haiglaravijuhiseid, mis enamjaolt näeb ette tuntud haiguste leevendamist ravimite või operatsiooniga. Mina usun (ja olen tunnistajaks), et enamikke haiguseid saab leevendada või täielikult ravida elustiili muudatustega. Ma aktsepteerin, et nemad tulevad teisest süsteemist, ja nemad aktsepteerivad, et minul on neist erinev uskumus.

Aga miks nii pidevalt võtan ma sõna meditsiinisüsteemi teemal? Esiteks, nüüd juba teate, et ma saan oma hariduse välismaistest inglisekeelsetest allikatest, milleks on peamiselt ikka USA. Nende süsteem on ERITI katki ja selle vastu ei vaidle keegi. Me kõik teame seda, kõik räägivad sellest ja kõik tunnistavad selle laastavat tagajärge USA rahvastiku tervisele ja tervishoiusüsteemile. Inimesed maksavad hingehinda ravimite ja arsti vastuvõttude eest, arstid töötavad ülekoormusel, iga patsiendi jaoks on 10 minutit aega ning samas neid aina ravitakse ja ravitakse ning kõik käivad oma kollaste pillipurgikestega ringi identifitseerides end oma konditsioonidega, jäädes sealjuures aina haigemaks. Ja me räägime siinkohal ka lastest, kes on mitmel erineval ravimil, mis kontrolliks nende veresuhkrut, nende valusid, nende meeleoluhäireid, kolesterooli jne! Samas söövad nad koolilõunaks pitsat, burgerit, lasanjet ja pastat. Joovad kõrvale piima, limpsi või kontsentraadist suhkrumahla (ma käisin USA-s ja pidin seda oma silmaga tunnistama). Aga kõiki neid haiguseid “ravib” (loe: hoiab mingi aja kontrolli all) ikkagi Big Pharma mitte ju ometi elustiil…

Eesti, ühes teiste riikidega, on aina läänelikuma kultuuri poole teel. Kiirtoiduketid iga nurga peal – Viru tänaval üksteise otsas sama tihedalt nagu li*sid Punaste Laternate tänaval. Meie poeletid on vallutanud nisujahu, suhkur ja ebakvaliteetsed rasvad. Restoranimenüüs pead nägema vaeva, et saada taimset, gluteenivaba ja suhkruvaba toitu. Me liigume vähem, sööme rohkem, kasutame rohkem kui kunagi varem hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, meie toidus on aina vähem toitaineid ja aina rohkem raskemetalle, toksiine ja pestitsiide ning me tarbime aina rohkem ravimeid.

Ja no me ei suuda välja mõelda, miks küll me aina haigemaks jääme? Meditsiin peaks olema ju arenenud hüppeliselt, kuid siiani arstiteadus “ei mõista” miks tekivad autoimmuunhaigused ning õpetab arstitudengitele, et need on “ravimatud” ja vajavad vaid immuunsüsteemi tegevust pärssivat hormoonravi. Sest meie keha jääb haigeks ilma põhjuseta ja meie keha on nii suutmatu, et ta ei suuda terveneda. See on kõige hävitavam mõtteviis, mida me inimestena võime uskuda.

Ja ma ei pigista silma kinni, ega oota, et see inimestele saatuslikuks saaks, sest “mind see ju ei puuduta”. Isegi kui mina ei käi eriarste mööda, et saada ühelt steroidravimilt teisele ja ühelt AB kuurilt teisele, siis ma ikkagi tunnistan probleemi ja tahan olla kõigile toeks. Muidugi võiksin ma kõik oma õpingud enda teada jätta ja nende teadmistega ainult oma lähedasi aidata ja nii välistada avalikult mõnitavate arstitudengite pahameelt (see oleks mulle äärmiselt lihtne ja säästaks mu aega ja vaimset tervist), aga ma ei ole selline. Olen alati rääkinud, et tunnen, et mu kõrgem eesmärk siin Maal on inimesi aidata, sest mul on võime ja äärmiselt suur soov seda teha.

Ülilihtne, kiire ja tulus oleks iga päev Instagramis ja blogis reklaami teha ja oma eluga kekutada. Teeks palju ilusaid pilte endast, viskaks paar häshtäägi, pappi lendaks ja elu oleks lill! Aga ma sureksin seda tehes. See ei ole mina ja see ei ole minu Kõrgema Mina tee. Ja mul on isegi kahju, et see nii on, sest deeeeem, kui palju pisaraid ja aega ja valu see säästaks! Aga mul on kõrgem eesmärk siin elus. Ja kui kedagi mu jutt või tegevus ei huvita, siis jumala eest, ära loe ja vaata! Miks läheb see mõnele nii korda, et tal on vaja nagu anonüümne kommentaator lihtsalt “hävitada”? Kust tuleb see viha, äng ja kibestumus? Mis tegi selle hella südame nii katki? Selle üle saab otsustada igaüks ise.

 

Mis on funktsionaalne meditsiin?

Paljud küsivad: “Miks ometi ei lähe sa arstiks õppima? Ma tahaksin su patsient olla…” Ma põhimõtteliselt juba ei saaks. Minu arusaam “ravist” läheb osaliselt vastuollu läänemeditsiiniga. Tänapäeva arstiteaduse preventsioon, kirurgia, EMO ja kõik selline on minu silmis kummardust väärt! Fantastiline töö ja päästab miljoneid elusid. Aga ma mõtlen just haigla ravijuhiseid kroonilistele haigustele.

Kui näiteks dermatiidiga ei pea muud tegema, kui hormoonsalve määrima. Kui vähihaige saab palatis hommikusöögiks moosijogurtit ning röstsaia või ja singiga ning õhtul kiiritust. Kui aknega 13-aastane seksuaalelu mitte harrastav neiu saab nahaarstilt retsepti hormonaalpreparaatidele. Kui depressioonis 17-aastasele kirjutab perearst ilma psühholoogi nõustamisetagi välja antidepressandid. Kui 10 aastat tupeseenega vaevelnud 35-aastane naine saab igal naistearsti külastusel soovituse tupeküünaldele. Mis teadusest ja ravist me räägime?!

Science is never settled. Inability to learn, evolve and question is not science.

Mina sellist teadust küll õppida ei taha, mis on iganenud ja ei vasta tõele. Arstiteaduse tudeng ütles mulle, et nende õppekavas õpetatakse, et autoimmuunhaigused ei ole ravitavad. Kuigi teadus aina rohkem on tõestanud, et autoimmuunhaigused saavad alguse just soolestiku mikrobioomist, seega lasub seal ka vastus tervenemisele. Ma ei taha õppida teadust, mille tulemusel patsiendist saab püsiklient ning mis tuleb kasuks ennekõike Big Parmale (loe siit, kust läänemeditsiin üldse alguse sai).

Kes on üldse DOKTOR? Sõna, mis tuleneb ladina keelest, tähendab tegelikult õpetajat. DOKTOR peaks olema sinu ÕPETAJA, kuidas elada, mida süüa, mida vältida, kui palju liigutada, kuidas end tervendada jne. Aga läänemeditsiini doktorid on asunud hoopis torumehe tööle, kes hävitavad torusiiliga ummistusi ning lapivad lekkeid kuni järgmise külastuseni…

Mu Instagrami highlights on täis mu kallite jälgijate lugusid, kuidas nad ei saanud läänemeditsiinist abi, kuidas kedagi ei huvitanud nende haiguse tekkepõhjus, kuidas ravimid põhjustasid veel jubedamaid kõrvalnähtusid/tagajärgi ja omakorda uusi haiguseid. Palju on lugusid, kuidas nad on leidnud abi lihtsalt mind jälgides. Kuidas nad on leidnud tee päris toiduni, toksiinidest hoidumiseni, soolestiku tervendamiseni, stressi maandamiseni, paastumiseni jne. Kuidas nad on selle ISE enda jaoks leidnud ja kuidas nad on ISE end tervendanud. Sest keegi teine ei saagi meid tervendada. Me peame ISE sööma, ISE liikuma, ISE puhkama, ISE olema positiivsed, ISE vastutama!

Juba 2400 aastat tagasi teadis arstiteaduse rajaja Hippocrates: “All disease begins in the gut” ehk “kõik haigused saavad alguse soolestikust”. Kahju, et modernne meditsiin on selles osas arstiteadusest nii kaugele kaldunud… just seetõttu on enamik funktsionaalse meditsiini arste tulnud üle läänemeditsiinist, sest nad ei suuda end selle süsteemi lühikeste ahelatega piirata. Seega saavad nende patsiendid parima mõlemast maailmast! Ja just sellised arstid ongi minu õpetajad ehk DOKTORID!

 

Funktsionaalse meditsiini põhimõtted:

  1. Patsiendi-tsentriline mitte haiguse-tsentriline
  2. Süsteemne lähenemine: kõik meie kehas on omavahel seotud ja avaldab mõju ühtselt kogu süsteemile.
  3. Dünaamiline tasakaal geenide ja keskkonna vastastikusest mõjust
  4. Personaalne lähenemine, mis põhineb biokeemilisel indivuaalsusel.
  5. Elundireservi ja püsiva tervisliku seisundi edendamine.
  6. Tervis kui positiivne elujõud – mitte ainult haiguste puudumine.
  7. Fokusseeritud funktsioonile mitte patoloogiale.

Näiteks funktsionaalse meditsiini kohaselt ei ole ka depressioon haigus, vaid kaasuv nähtus. See pole omaette haigus, mida olen ka mina öelnud enne, kui üldse funktsionaalset meditsiini õppima hakkasin. Ometi tõmmati mind meedia (ja ka mitmete arstide, arstitudengite) poolt avalikult oksa selle eest ja siiani nad ei lase lahti kontekstivälisest väitest, et “minu arust pole depressiooni olemas”. Ma ei räägiks depressioonist nii palju oma esinemistel, podcastides, blogis ja Instagramis, kui see mu arvates mingi UFO oleks (kuigi ma usun, et ka UFOd on olemas ehk mingisugune elu väljaspool meie pisikest päikesesüsteemi, haha).

Depressioon läänemeditsiinis on haigus, mida saab kontrolli all hoida (antidepressantidega). Depressioon funktsionaalses meditsiinis on ravitav sümptom (kehvast eluviisist, kroonilisest stressist, düsbioosist, lekkivast soolest, vaimsest või füüsilisest traumast, ebasobilikust toitumisest, mõnest muust haigusest ja paljust muust tulenev, mis võib meie aju normaalset funktsioneerimist häirida). Seda tuleks vastupidiselt mitte alla suruda, vaid sellega tegeleda.

 

Lõpetuseks

Ärge siis unustage, et ka teadus eksib, ka arstid eksivad, ka süsteem eksib. Oluline on, et me õpiksime koos areneva teadusega ja küsitleksime kõike. Siin mõned rõvedamad näited kunagisest “teadusest”:

Seega igal patsiendil võiks olla ikkagi vabadus ise kriitiliselt analüüsida, keda või mida ta usub ning kuidas ta oma tervise eest hoolt kannab. Meil pole vaja meediat ja läänemeditsiinisüsteemi kasvataja positsiooni. Laste eest vastutavad nende vanemad ja täiskasvanud vastutavad enda eest ise.

The post Ma pole arstide vastu, vaid tervise poolt! appeared first on Paljas Porgand.

Tegin läbi kuivpaastu!

$
0
0

Antud postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Ma pole kunagi olnud nii sügavalt huvitatud tervisest kui praegu. Olen end juba viimane pool aasta metsikult harinud meid ümbritsevate mürkide, toitumise, une, ärevuse, hormoonide, vaktsiinide, paastumise, hammaste tervise jmt kohta. Selline tunne, et mida rohkem sa tead, seda vähem sa tead ja seda rohkem tahaks teada. See maailm on palju laiem, kui meile “promotakse” ja räägitakse. Ja kuigi ma olen seda juba aastaid öelnud, siis üha tugevamalt ma ka selle taga seisan, et meie tervis on täielikult meie endi (ja kahjuks ka meie vanemate) kätes. Täna piirdun ma aga ühe väga kitsa teemaga, milleks on ILMA VEETA paastumine. Jeapp, ma ise ka ei uskunud, et ma kunagi midagi nii hullumeelset ette võtaksin. Aga näe võtsin ja olen piisavalt selge, et täna veel teiega oma lugugi jagada, hehe! Kelle jaoks on paastumine üleüldse üks suur küsimärk, siis esmalt mine loe läbi mu postitus intervallpaastumisest ja veepaastust. Siis saad tulla siia postitusse piisavalt teadlikuna tagasi, et suuta ka kõike järgnevat mõista.  

Kuivpaast vs veepaast

Nagu juba nimetusest võib välja lugeda, siis kuivpaast tähendab kuiva paastu ehk ilma veeta paastumist. Veepaaste olen ma läbi viinud juba vägagi mitmeid, alates 24 h kuni 6 päeva. See on imeline viis, kuidas hoida oma keha ja vaimu noore ja tervena. See tugevdab immuunsust, ravib olemasolevaid haiguseid, tervendab soolestikku ja seedimist ning teeb oi kui palju enamat! Me kõik oleme loodud paastuma ning see on meie keha viis, kuidas autofaagiat käivitada. Paastumine on kõige kiirem viis organismi tervendamiseks, sest organismi energiavarud ei kulu seedimisele. Paastumine on kõige iidsem ravimisvahend, mis ei kaota vaid sümptomeid ning tee sind omakorda veel haigemaks nagu medikamendid. Lisaks on see kõige loomulikum organismi puhastumise viis. Paastumine on meie keha loomupärane instinkt, kui oleme saanud haavata või oleme haigestunud. Inimesel kaob söögiisu ning keha annab märku, et tervenemiseks on tal vaja seedimine peatada, et kogu energia suunata tervenemisesse. Küll aga ei kuula me oma keha ning sunnime end sööma, sest “kehal on ju energiat vaja et terveneda”… VALE! Kehal JUBA ON energiat, et terveneda, aga ja ta teeb seda siis, kui sa EI SÖÖ!  

Kust keha paastumise ajal energiat saab?

  1. Süsivesikud– toidust saadud süsivesikud on meie organismi primaarseks energiaallikaks. Süsivesikutest sünteesitakse glükoosi, mis läheb meie vereringesse ehk veresuhkruks, kandes energiat laiali nii üle meie keha. Glükoos on ka aju eelistatud energiaallikas. Glükoos, mida keha ei suuda koheselt kasutusse rakendada talletatakse meie lihastes ja maksas glükogeenina. Kui glükogeenivarud on täis, siis talletakse see rasvana. Ka üleliigne toidust saadud valk ja rasv talletatakse rasvavarudes.
  2. Glükogeen ehk glükoosivarud – peamine organismisisene energiaallikas on glükoos. Kui seda parajasti toidust pole saada, siis sünteesib keha seda glükoosivarudest, kus see on talletatud peamiselt polüsahhariididena. Tervel söömata 70 kg täiskasvanu maksas ja lihastes on talletunud keskmiselt u 400g. Kalorites teeb see u 1700-2200 kcal. Seega, kui kardad nälga surra, siis arvestades, et keskmise naise BMR on 1400 kcal ja mehel 1800 kcal, oled voodis lebodes juba 1-1,5 päeva täitsa safe!
  3. Rasvavarud – kui glükoosivarud on otsas, siis keha järgmiseks energiaallikaks on kontsentreeritud rasvavarud ehk triglütseriidid. Enamus sellest leidub meie naha ja lihaste vahel, kuid kahjuks (ebatervisliku eluviisi tulemusel) leidub seda üha enam ka organite vahelises koes vistseraalrasvana. Olenevalt sinu rasvaprotsendist jagub su kehale rohkem kui küll energiat paastumise ajal, sest 1 g rasva peidab endas 9 kcal. Keskmise 25% rasvaprotsendiga 70 kg kaaluva täiskasvanu puhul tähendab see pea 160 000 kcal! Seetõttu on paastumine ka imeline rasvapõletusvahend, sest iga natukese aja tagant söömisega ei saa pideva insuliini kohaloleku tõttu meie keha rasvavarude kallale minna. Esmalt on vaja põletada ära toidust saadud glükoos, siis glükogeen ja alles siis rasvavarud.

  4. Valgud – isegi kui rasvavarud peaksid lõpuks otsa saama (olenevalt rasvavarudest keskmiselt paar kuud kuni aasta paastudes), siis meie keha ei anna ikka veel alla ja sa ei sure nälga (küll aga võid surra toitainepuudusesse või nõrkedes/minestades end surmavalt vigastades)! Sel juhul asub meie keha neljanda eelistatud energiaallika kallale, milleks on skeletilihased (esmalt nõrgenenud ja haiged koed, paistetused, liited, armid, verevalumid, patogeensed organismid). Valgust energia sünteesimine on kehale üsna energiarikas protsess, mistõttu ei ole see keha esmaseks valikuks. 1 g valku sisaldab 4 kcal, kuid maha tuleks arvestada sünteesimisele kuluv energia (20-30%) ehk organismi netotulu oleks u 2,8-3,2 kcal. Arvestades keskmise inimese lihasmassiks 33%, siis 70 kg inimese kohta oleks tal kaloreid veel u 162 000 kcal.
Seega on ühel keskmisel 70 kg kaaluval inimesi kehas energiat varuks u 324 000 kcal, mis oleks võrdeline u 162 paastupäevaga. Enamik inimesi muidugi nii kaua vastu ei peaks ja sureks mõnesse tüsistusse, kuid see oli lihtsalt piltil näide, et demonstreerida, kui tark meie keha on ning ta ei jäta meid “rasketel” aegadel nälga. Ühe sõnaga, sa ei sure 1-3 päeva paastudes nälga.  

Kust keha kuivpaastu ajal vett saab?

Nüüd siis kõige põletavam küsimus: “Vesi on ju inimesel ellu jäämiseks kõige olulisem! Sa sured, kui sa vett ei joo!” Tõsi, üks päev kindlasti, kuid mitte 24 tunniga. Keskmiselt elab inimene üle 3-4 päeva ilma igasuguse veeta. Kuid ka see on treenitav… MITTE, et ma seda üldse teha soovitaksin. Vaatasin YT videot, kus üks naine treenis end pideva lühiajalise kuivpaastuga, et ette võtta 5 päeva kuivpaastu ning ta sai sellega imehästi hakkama. On inimesi, kes on jäänud ellu ka 10 päeva ilma toidu ja veeta, kuid see on juba pigem vaeeevu ellu jäämine. Aga kuidas see saab võimalik olla, kui vesi on meie keha ellujäämiseks erakordselt oluline? Sest meie keha on tark ja ettevaatlik nagu toiduga, siis meie keha oskab seda varuda. Pole ju kellelegi uudis “vett täis”, “turses”, “paistes” keha tähendus. See tähendab, et keha hoiab tavapärasest rohkem vett kinni. Tegelikult varub meie keha pidevalt vett, et taastada keha veetasakaal pärast rasket trenni, higistamist jms. 1-7% meie rasvarakkudest on vesi ning rasvarakud omakorda “põlevad” süsinikdioksiidiks ja veeks. Kuna kuivpaastuga on sul vaja lisaks energiale rasvast veel ka vett saada, siis on rasvapõletus ka oluliselt kiirem. Öeldakse, et kuivpaastu efekt on ajaliselt 3x võimsam kui veepaastu oma ehk 1 päev kuivpaastu = 3 päeva veepaastu. Ma pole sellist väidet kinnitavat teadust veel näinud, seega ei saa seda siin väita. Küll aga pean tunnistama, et tunne oli küll selline, olles läbinud varasemalt korduvalt 3-päevaseid veepaaste.  

Autofaagia

Autofaagia on kõige maaaaagilisem keha funktsioon enda tervendamiseks, taastamiseks, efektiivsemaks muutmiseks, puhastamiseks, tugevdamiseks ja palju muud. Olen sellest rääkinud oma paastumise postituses, kuid mis täpsemalt on autofaagia, kuidas see toimib ja mis on selle efekt meie organismile, võite lugeda nt siit: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3010857/.  

Minu kogemus ja tulemus

Ma olen end oma kehas tundnud juba pikalt mugavamalt kui kunagi varem. Olen juba pikemat aega toitunud enamasti taimselt, tarbinud rohkelt puu- ja köögivilju, hoidunud võimalikult palju gluteenist ning lisanud oma toiduahelasse supertoite ja tervendavaid toidulisandeid. Lisaks elimineerisin ma oma igapäevast palju toksiine (kosmeetika, puhastusvahendid, lõhnaõlid, kraanivesi, E-ained jne). Kõige selle tulemusel tunnen ma end energilisemana, mu uni on väga kvaliteetne, mu keha paistetus on veel rohkem alla läinud ja olen kaotanud ka mõne aastaid tallel istunud kilo. Sealjuures lugemata enam ühtegi kalorit, järgimata ranget treeningrežiimi, olemata toidust sõltuvuses jne. Ma olen teinud rahu toidu ja oma kehaga ja ma lõikan tänasel päeval intuitiivse toitumise kõige magusamat vilja!

Enne paastu

Minu otsus teha läbi kuivpaast polnud kuidagi seotud minu kehakaaluga. Kuigi ilmselgelt olin ma kursis ka paastu positiivsest mõjust kaalunumbrile ning naisena sellest ära ka ei ütleks. Aga pigem nägin seda kui toredat kõrvalmõju. Minu esmane eesmärk oli siiski keha tervendamine, detox ja immuunsuse tugevdamine. Kuna kevadel enne mu soolestiku teekonda veepaast kukkus mul päris kiiresti läbi, sest mu kehas oli arvatavasti palju jääkaineid, toksiine ja raskemetalle, siis tahtsin loota, et mu parem toitumine, keemiast hoidumine ja tervem soolestik teevad selle mulle seekord kergemaks. Paastumispäevaks valisin ma ovulatsioonipäeva, kuna siis on kehas testosteroonitase naistel kõige kõrgem. Testosteroon on põhjus, miks meestel on kergem toidust hoiduda, nende rasvapõletus efektiivsem ja treeningtulemused kiiremad. Olin korduvalt proovinud mensese ajal paastuda ja see oli mission impossible! Alles mõni aeg tagasi sain teada miks. Sõin päeva jooksul vähe ja kergesti seeditavat taimset toitu, mis sisaldas võimalikult vähe süsivesikuid (madala glükeemilise indeksiga). Kell 18 panin alla korraliku paugu vett ja võtsin kõik vajalikud mineraalid ja vitamiinid sisse. Seejärel suundusin trenni, kuhu ma enam veepudelit kaasa ei võtnud. See aitas mul esimese hooga higistada korralikult vett välja ja anda kiirem algus mu kuivpaastule. Ülejäänud 24 h ma hoidusin suuremast aktiivsusest, kuid jalutasin sellegi poolest palju. Ma veendusin, et paastupäev oleks võimalikult tegevusterohke, et mul ei oleks aega tunda janu ja nälga. See aitas väga kaasa. Käisin ühel üritusel, sõbrannadega väljas istumas ja siis sõitsin maale vanavanematele külla. Kuigi pean tunnistama, et olukorda raskendas asjaolu, et sõbrannadega istusime restoranis ja teised sõid mu lemmikut poke bowli ja vanavanemate juures oli laud heast ja paremast lookas. Vanaisa isegi ütles: “Viina võid ju ikka võtta!” Haha, ma oleks olnud sekundiga laua all! Kindlasti aitas mind kõige selle juures ka fakt, et Roomet seda minuga koos tegi. Ma mõistan täiesti, et paljudel ei ole seda luksust, sest nad elavad lastega, vanematega või elukaaslasega, kes paastu läbi viia ei tohi või ei taha. Kindlasti on raske kodus olla toidulõhnade sees ja kuulda kedagi vett alla kulistamas. Seetõttu soovitan teha seda päeval, mil oled üksi kodus, või võtta lihtsalt päev endale kodust eemal!
Paast läks meil mõlemal imehästi – ei mingit nälga ega imekombel ka janu! Peavalu jõudis alles järgmise päeva õhtuks kohale ning ma lausa tundsin, kuidas mu keha end puhastab! Uriin oli pruun ja setteline, mis tähistab organismi aktiivset vabanemist kõikvõimalikest toksiinidest, parasiitidest, kolesteroolist ja kõigest mittevajalikust. Ja seda loomulikul viisil! Meie keha on võimeline regenereeruma ja end uuesti üles ehitama. Selleks on vaja vaid tahet ja tõuget!
Paastu lõpetasin vähese veega. Võtsin sisse elektrolüüdid ja jõin klaasitäie vett vähese soodaga. Seejärel võtsin probiootikume, et mikrobioomi toetada, ning esimese toiduna sõin küpsetatud bataati ja sibulat. Läksime täis kõhuga magama ja järgmine päev oli kõik juba vanaviisi. Paastumine on imeline meenutus, kui vähe me tegelikult süüa ja juua vajame ning millised sõltlased me oleme. Kuivpaastumisega oleksin ma justkui andnud oma kehale restardi, sest mu kaal on pärast paastumist hakanud langema ja jõudnud kohta, kus ta oli viimati aastal 2017. Ma olen šokis. Ma tunnen end erksa, terve ja tugevana! Otsustasin proovida järgmist kuivpaastu juba järgmise ovulatsiooni ajal! Mõni inimene paastub iga nädal, mõni iga kuu ja mõni kord aastas. Kõige olulisem on, et me siiski annaksime oma kehale puhkust toidust ja seedimisest!
 

Kes võiksid kuivpaastu läbida?

Paastumine võiks olla osa iga inimese elust – seda siis intervallpaastu või pikema veepaastu näol. See on osa meie kehapärasest funktsioonist, mida me liiiiigagi harva (paljud mitte kunagi) kasutame. Selle võime tervendada on üüratu ning paastumine 16-24 h ei tohiks (ALATI leidub kõigele erandeid) avaldada negatiivset mõju. Kuivpaast aga vajab pikemat ettevalmistamist veepaastudega, et keha suudaks kuivpaastul piisavalt kiiresti adapteeruda. Kuivpaast võib osutuda ohtlikuks, kui:
  • sa oled rase või imetad
  • sa teed seda pikemalt kui 24 h
  • sa oled ravimitel
  • sa pole kunagi varem paastunud
  • sa oled kuumades oludes
 

A miks mulle seda kõike üldse vaja on??

Võiks ju arvata, et meie keha saab ise kõikide toksiinide elimineerimisega hakkama, sest meil on olemas selleks ettenähtud organid nagu neerud, maks, kopsud, nahk jt. Nad saavadki oma tööga suurepäraselt hakkama. Vähemalt kunagi said. Kunagi, kui:
  • inimene ei söönud koguaeg
  • inimene liikus rohkem
  • kui õhk oli puhas
  • kui vesi oli puhas
  • kui muld oli toitaineterikas ja puhas
  • kui toit oli puhas
  • kui organismi ei viidud toidu, kosmeetika, puhastusvahendite, ravimite, vaktsiinide ja muude viisidega toksiine, raskemetalle jpm.
Me peame arvestama kumulatiivse efektiga, mil toksiine tuleb nii palju peale, et meie keha ei saa nendest puhastamisega enam hakkama. See pole enam mingi uudis ja sellel teemal on tohutult palju teadustöid tehtud. Need mürgid mõjutavad meid ja need kanduvad ka emalt lapsele. Üks teadustöö leidis, et lapsed on juba enne sündi läbi platsenta kokku puutunud 287 toksiiniga, millest 180 on vähki põhjustavad, 218 neurotoksiinid ja 208 väärarengut põhjustavad. Teine teadustöö leidis, et pea 99% loodetest saavad emalt vere kaudu kõige enam selliseid väga toksilisi metalle nagu arseen, plii ja kaadmium. Ideaalses maailmas ei oleks meile kahjulikud toksiinid ja raskemetallid toiduainetes, ravimites ja tarbeesemetes lubatud. Ja võiks ju arvata, et on olemas mingi ühing või seadus, mis turgu reguleerib ja kontrollib, et tagada meie ohutus. Imekombel ongi, USA-s Toxic Substances Control Act (TSCA), mis aga on täiesti mitte-toimiv akt. Väljavõte ühest uuringust: “Viimase sajandiga on kümned tuhanded kemikaalid leidnud oma tee kommertsi ja keskkonda, enamasti ekstreemselt kõrgetes kogustes (mitu miljonit kilo aastas). Tänaseks päevaks on teada, kuidas need mürgid mõjutavad eelkõige arenevaid organisme ehk lapsi ja rasedaid. Primaarne federaalne seadus, mis peaks reguleerima kemikaalide kasutust USA-s, ei ole suutnud kaitsta lapsi ja rasedaid alates ajast, mil see vastu võeti 35 aastat tagasi. Alates sellest ajast on kümnetest tuhandetest kemikaalidest reguleeritud vaid 5 kemikaali (polychlorinated biphenyls (PCBs); fully halogenated chlorofluoroalkanes; dioxin; asbestos; hexavalent chromium). TSCA on nii ebaefektiivne, et USA kongress pidi muutma seda akti, et US Environmental Protection Agency (EPA) saaks reguleerida asbesti, mis on üks kõige toksilisemaid substantse.” Ja asbest ei ole ikka veel keelatud, kõigest reguleeritud, sest selle taga on meeletu lobitöö. Meil ei tasu uskuda, et kõik, mis müügil on puhas ja seiffff, sest muidu see ju poleks müügil. Meil tasub teha ise uurimistööd ja välja selgitada, mis on need toksiinid, millega te enim kokku puutute ja teha elus vastavaid muudatusi. Kunagi pritsiti DDT-d tüdrukutele seelikute alla, lastele söögi peale või söödi seda sootuks sisse, arvates, et see on kahjutu. DDT on tänaseks päevaks keelatud, see on kergesti bioakumuleeruv (ehk meie kehasse jääv) ja väga mürgine pestitsiid. See on ka põhjus, miks paastumine ja detox on tugevaks terviseks nii olulised! Need toksiinid ja raskemetallid kahjustavad meid pidevalt ja mida rohkem me nendega kokku puutume, seda kõrgem on akumulatsioon ja rängem mõju.

DDT riigipoolne propaganda

Mida teadus ütleb?

Teadustöid veepaastust on tuhandeid. Tasub vaid endale huvi pakkuva teemaga seoses neid otsida. Kuivpaastu kohta on küll vähem, aga ka piisavalt, et endale sel teemal mingi pilt ette manada, millest mõned on siin: Andke teada kommentaarides, kas olete kunagi paastunud? Kuidas see teil läks? Põhjused, raskused, tulemused? Kas teeksite seda veel?

The post Tegin läbi kuivpaastu! appeared first on Paljas Porgand.


Jõuludeks nahk ilusaks!

$
0
0

Pole enam mingi uudis, et ma vannun mineraalmeigi nimel juba aastaid ja viimased poolteist aastat just Bellapierre’i nimel. See bränd on saanud mulle nii südamelähedaseks, sest nende väärtused käivad minuga käsikäes: läbipaistvus, naturaalsus, tervis, kvaliteet ja kindel tulemus. Kõik Bellapierre’i tooted on sündinud meie naha nimel ning meie ilu jaoks! 100% mineraalne bränd, mis ei kasuta oma toodetes kunstlikke parabeene, täite-, lõhna-, värv- ega säilitusaineid, vaid ainult mineraale, taimsed õlisid ning nahale täiesti ohutuid koostisosasid. Miks ma olen otsustanud just Bellapierre mineraalkostmeetika kasuks, mida see sisaldab ning kuidas toimib, loe SIIT!

Ma andsin juulikuus nendega koostöös välja Paljas Porgand iluboxi, mis sai suureks hitiks ning müüdi välja tohutu kiirusega! Pole ka ime, sest boxis olid vaid minu lemmikud BP tooted, mis on läbinud minu  kvaliteedikontrolli ning mida kasutan igapäevaselt, pakkudes mulle perfektsuseni lihvitud meigitulemuse, mis samaaegselt EI UMMISTA POORE ega TEKITA AKNET! Vastupidi, laseb nahal hingata, kaitseb seda väliste tegurite eest ning on põletikuvastase toimega (tänu tsingile). Boxi tegi eriti populaarseks sellega kaasnev soodustus, mis andis -30% alla kõikidelt toodetelt, mida te ise sinna lisada otsustasite. Ei olnud vaja tellida ühtegi toodet, mis teil kodus juba olemas oleks või mida te ei soovi. Boxi sisu oli täiesti teie endi teha! Sest meie huvi pole teile saata tooteid, mis jääksid niisama seisma ja raiskaksid teie väärtuslikku raha.

 

Uus ja veel parem – jõulubox!

Nagu ikka, siis head asja tuleb korrata, tehes heast asjast veel parem asi. Nii ka iluboxiga! Olen tänaseks ära proovinud teie palvel ka teie lemmiktooted ning teinud neile range kvaliteedikontrolli. Seega võib boxist leida lisaks minu uusi ja vanu lemmikuid, mis eelmisesse boxi ei mahtunud! Jõulubox tuleb nüüd kahes suuruses, olenevalt sellest, palju tooteid te tellida soovite!

Jõulubox on imeline kingitus nii iseendale kui ka kõigile, kellest hoolite! Sest vastupidiselt laialdaselt levinud uskumusele meie ei usu, et ilu nõuab ohvreid! Ilu nõuab hoolt ja armastust! Ja seda BP oma toodete kvaliteedi ja puhtusega pakubki – hoolt ja armastust oma naha vastu – mitte peites meie ilu, vaid rõhutades seda!

Enne – pärast

Lubage mul tutvustada Paljas Porgand jõuluboxi, mis annab teile võimaluse soetada minu kõige enam kasutatud ja armastatud tooteid taas 30%-lise soodustusega! See tähendab, et kõikidest minu iluboxi tootest on sul võimalik valida 3 kuni kõik tooted -30%-lise soodustusega. Et -30% soodustus aktiveeruks, kasuta ostukorvis kupongit “paljasporgandbox”! Kõikidele teistele toodetele kehtib endiselt mu kood “paljasporgand”, mis annab -10% soodustust!

 

Jõuluboxi saate lisada:

  1. MEIGIALUSKREEM – kasutan seda alati enne õhtumeiki, kui eesmärk on saavutada võimalikult veatu meik, sest see katab kõik naga ebatasasused ning jätab naha siidiselt pehmeks! Muidugi võib seda ka igal teisel ajal enne meiki kasutada, kuid hommikuti kasutan ma juba niigi nahka siidiseks tegevat mineraalset päikesekaitset. Liiga palju tooteid ei tahaks meigi alla üksteise peale kihitada. Primer on rikkaliku geelja koostisega, mis ei ummista poore ning on nahale õrn.  Kanna väike kogus primerit üle näo ja oota 2-3 minutit toote täielikuks imendumiseks.
  2. PEITEKREEM (mina kasutan light tooni) – ülikatva toimega peitepulk, mida kasutan alati oma tumedate silmealuste peitmiseks. Kanna toode väikeste tõmmetega soovitud kohtadele ning kasuta Bella Blendrit, et see tupsutades hajutada. Peitekreem KINDLASTI kinnitada heleda mineraalpuudriga (silme all kasutan ivory tooni) või kontuuripaleti heleda presspuudriga.
  3. BB KREEM (kombineerin light ja dark tooni jumele vastavalt) – kombinatsioon nahahooldusest ja ideaalsest katvusest. Vananemisvastase koostisega  BB kreemi saab kasutada nii jumestuskreemi, peitepulga, päikesekaitse kreemi (SPF 15) kui ka niisutava kreemina. Toode püsib kaua peal, hoiab rasust ja läikima kippuvat nahka kontrolli all ja tulemus jääb kaunis ning ühtlane. Parima tulemuse saavutamiseks soovitan peale kanda see Bella Blenderiga. Eriti veatu tulemuse jaoks soovitan BB kreem kinnitada õrna kihi mineraalpuudriga. Aitäh, et mulle seda soovitasite!
  4. BELLA BLENDER – hüpoallergeenne, lõhnatu ja ei sisalda lateksit, mis tõttu sobib ka kõige tundlikumale nahale. Olen blenderit kasutanud aastaid jumestuskreemide pealekandmisel. Bella Blender sobib ideaalselt BB kreemi peale kandmiseks. Esmalt teha märjaks ja lasta sel võimalikult palju vett endasse imada, et vaja läheks peale kandmisel minimaalselt toodet ja tulemus oleks veatu. Kasutada tupsutades.
  5. MINERAALNE JUMESTUSPÕHI – toode, millest sai mu armusaaga alguse. Tõesti parima katvuse ja püsivusega mineraalpuuder mu aastatepikkuse kogemuse juures! Kasutan silme all ivoryt, talvel iseruunistunud keha puhul cinnamon tooni ja suvel isepruunistunud + päevitunud naha puhul nutmeg tooni! Puudrit kannan ma silme alla ja punnikeste/armide peale peitepintsliga, mis võimaldab eriti head katvust ning ülejäänud näole tihedama puudripintsliga, mille leiate reisikomplektist. Mida suurem pintsel, seda õrnem katvus, mida tihedam pintsel, seda parem katvus.
  6. JUMESTUSPALETT NÄO KONTUURIMISEKS – täielik lemmik kontuurpalett. Antud palett on loodud põskede, nina, lõuajoone ja otsmiku kontuurimiseks ning põsesarnade ja kulmukaare esiletoomiseks. Sealsed puudrid on samuti mineraalsed! Kui seda paletti proovisin, siis viskasin oma NYX paleti kohesele minema! Nina kontuurimiseks kasutan üht vana ninakontuurimispintslit ning ülejäänud näo kontuurimiseks Bellapierre’i põsepunapintslit, millega on hajutamine väga lihtne!
  7. MINERAALNE PÕSEPUNA (lemmik toon amaretto) – kõigest kolmest koostisosast (Mica, Titanium Dioxide, Iron Oxides) tehtud 100% mineraalne põsepuna annab põskedele ÜLIILUSA pehme õhetava kuma! Tänu põsepuna tekstuurile kohandub see perfektselt iga nahatooniga. Kuna tegemist on puhta pigmendiga, siis toodet läheb korraga vaja kõige imetillukesem kogus (nagu päriselt ole kogusega ettevaatlik, haha!) ning seda jagub aastateks kui mitte mitmekümneks aastaks! Kuna toode on 100% mineraalne, siis sellele ei kehti ka mingit “parim enne” tähtaega!
  8. KULMUPALETT – ma ise kasutan kulmupigmentpuudrit, kuid see sama asi on paletis pressitud vormis. See palett sisaldab endast pintsette, pintslit ja kulmuharja, kolme kulmutooni ning highlight tooni. Paletis olevad toonid on valmistatud 100% mineraalidest, mis ei ärrita nahka, ega
    ummista poore ning on väga tugeva pigmendiga ehk toodet kulub tõesti vähe. Lisaks saad kasutada kulmude modelleerimisel mitut tooni, et luua 3D efektiga perfektsed kulmud! Toode ei kulu päeva jooksul maha ega lähe laiali.
  9. PEITEPINTSEL – kasutan seda punnikeste ja tumedate silmealuste katmiseks ning silmalauvärvide pealekandmiseks.
  10. PÕSEPUNAPINTSEL – kasutan näo modelleerimisel.
  11. MATT HUULEPULK (lemmik toon incognito) – täieliku katvusega mineraalne matt huulepulk. Ei kuivata huuli ÜLDSE, sest sisaldab toitvaid koostisosasi nagu päevalille ja jojoba õli. Kestab peal tunde, kuid pärast söömist ja musutamist oleks vaja huulemeiki värskendada.
  12. KISS PROOF LIP CREME (lemmik toon incognito) – täieliku katvusega matt vedel huulepulk, mis nagu päriselt ka püsib peal eemaldamiseni! Ainus huulepulk, millega Room mulle nõus musi tegema, haha! Ei määri mitte mingil moel ning ei vaja värskendamist. Võib natuke huuli kuivatada, mistõttu niisutan huuli enne selle peale kandmist. Kui pikemalt kandes hakkab liialt huuli kuivatama, siis soovitan neid niisutada huuleläike või -palsamiga. Ideaalne üritusteks, kus on palju söömist, joomist, higistamist, suudlemist, tantsimist. Ehk siis igaks peoõhtuks ja ka basseinipeoks!

Instagramis on käimas ka AUHINNAMÄNG, kus võid võita endale minu jõuluboxi! Vaata ka minu make-up tutorialeid SIIT (jõuluboxi eri), SIITSIIT ja SIIT! Mis Bellapierre tooteid kasutad/oled kasutanud? Missugused on sinu lemmikud? Kas kasutad mineraalmeiki või tavakosmeetikat? Miks? Igasugune tagasiside on oodatud!

The post Jõuludeks nahk ilusaks! appeared first on Paljas Porgand.

EPL intervjuu täisversioon

Kumb toob tegelikult enesearmastuse – kas areng või taandareng?

$
0
0

Uurisin Instagrami vahendusel, mis postitust soovite kõige enam… Nagu juba pealkirjast võib lugeda, siis ikka enesearmastuse teemal. Paljud teist on märganud, et olen läbi raskuste, valu ja sisevaatluste kasvanud oluliselt tugevamaks, kõikumatuks, enesekindlamaks ja end armastavamaks naiseks. Ma olen pidevalt hoidnud teie kätt pulsil oma enesearmastusteekonnal, mis on olnud minu jaoks elu kõige käänulisem rada, kuid ometi olen üle kõige soovinud seda teiega täie aususega jagada, sest loodan, et paljud naised tunnevad end minu loos ära, saavad seeläbi tuge ja ehk isegi inspiratsiooni, kuidas edasi liikuda.

Kõige põnevam kogu mu loo juures on see, et enesearmastust ei saavutanud ma ühegi levinud õpetuse järgi. Ka seda postitust algselt kirjutama hakates, ei osanud ma panna veel näppu sellele MISKILE, mis mind enesearmastuseni tõi. Nagu olen aga ka varasemalt rääkinud, siis oma mõtteid valjult (iseendale või teistele) või kirjalikult (nt blogides) väljendades, jõuame me järeldusteni, milleni me oma peas ei jõuaks. Teaduslikult tõestatud. Nii alustasin ma antud postituse kirjutamist ühest kohast (suutmata otseselt sõnadesse panna, mis on see MISKI siis ikkagi, milleni ma jõudsin), lõpetades sellega, et seedisin oma kirjutatut paar päeva, ning täna hommikul ärgates oli vastus mul olemas. Ja ma ütlen teile ausalt, et ma olin äärmiselt šokeeritud, kui avastasin, mis TEGELIKULT enesearmastus on ning seejuures ka kiirtee selleni, kui sa oled sellest teadlik. Ma olen äärmiselt põnevil teiega oma avastust jagama ja seejärel teie mõtteid kuulama. Ma pole seda kuskilt lugenud ega kuulnud. See teadmine jõudis minuni kõrgemalt – olgu selleks universaalne teadvus, Kõrgem Mina, Jumal – kuidas keegi seda nimetada soovib.

The post Kumb toob tegelikult enesearmastuse – kas areng või taandareng? appeared first on Paljas Porgand.

Kroonilisest põiepõletikust antibiootikumideta vabaks!

$
0
0

Täna vaatan ma lapsepõlves kuuldud lugusid põiepõletikust justkui järjekordset muinasjuttu. Tekib siis, kui istud külma kivi peal ja ennetad siis, kui hoiad varbaid soojas. Nii kasvasin ma üles uskudes, et põiepõletik pole miskit muud kui tussu külmetushaigus. Nagu enamik noori tüdrukuid püüdsin ka mina ikka ja jälle põiepõletiku kinni. Vanavanemad ütlesid, et mu mantel on liiga lühike ja sain selle eest isegi sooja pika mantli endale, haha. Aga tegelikult on põhjus sootuks mujal ja avastasin seda pool aastat tagasi, mil tõmbasin endale kroonilise põiepõletiku kaela. Lahti saamine oli vaevaline, kuid antibiootikumide poole mu käsi ei ulatunud. Siin on minu kogemuslugu, kuidas ma põiepõletikust naturaalsel teel vabanesin!

 

The post Kroonilisest põiepõletikust antibiootikumideta vabaks! appeared first on Paljas Porgand.

Hispaania vol1: “Ma vihkan Hispaaniat!”

$
0
0

Kes veel pole kursis, siis põgenesime segasest Eestist veel segasemasse Hispaaniasse ja seda lausa kuuks ajaks. Isegi, kui siin on piirangud mõnes mõttes karmimad, on siin ikkagi elu ilusam, rahulikum, soojem, päikselisem ja elamusterikkam. Või kas on? Sest päevast, mil ma ütlesin kallimale: “Kolime siia elama, ma armastan Hispaaniat!” järgmisel päeval ma nutsin talle: “Ma vihkan Hispaaniat! Me poleks pidanud siia tulema”. Kas Hispaania on segane või hoopis mina või mõlemad? Seda otsustad juba sina, kui tuled kaasa minu seiklustele Hispaanias ja saad teada, miks politsei meid endaga kaasa viis! Lisaks vaatame üle Hispaania piirangud, tingimused, plussid ja miinused.

 

The post Hispaania vol1: “Ma vihkan Hispaaniat!” appeared first on Paljas Porgand.

Siduja – kõige olulisem abimees puhastumisel!

$
0
0

Olen detoxist palju kirjutanud. Seega ei hakka ma kordama miks on detox oluline ning kuidas ma igapäevastest mürkidest hoidun. Täna keskendume me hoopis erinevatele ainetele, mis aitavad meie keha mürkidest puhastada. Sest isegi, kui toituda äärmiselt puhtalt ja juua puhast vett, on keskkonnamürgid, neurotoksiinid, hallitus, raskemetallid, ftalaadid, pestitsiidid jt vältimatud. Jumal tänatud, et nii palju, kui on inimene loonud siia maailma mürke, on loodus meist ikkagi samm ees ning pakub meile tohutult palju võimalusi, kuidas neist mürkidest taas lahti saada.

 

Mida teada enne detoxi?

Alati enne detoxi võiks nõu pidada selleks ette nähtud spetsialistiga (soovitatavalt funktsionaalse meditsiini taustaga), et panna paika võimalikult ohutu ja samas efektiivne detox plaan, sest päris detox ei ole kõigest rohelise tee või rohelise kohvi ekstrakti tarbimine. Tõeline detox vabastab meie organismis vähem ja rohkem ohtlikke ühendeid. Et need turvaliselt organismist välja toimetada ning mitte ringlusesse jätta, mis teeks meile rohkem kahju kui kasu, on vaja kasutada selleks ettenähtud sidujat ehk inglise keeles binderit. See neutraliseerib toksiini ning uhub ta turvaliselt meie kehast välja.

 

Mis asjad on binderid ja kuidas nad toimivad?

Toksiinide sidujad on sarnased seebi molekulile, millel on kaks otsa — üks seob end vee molekuliga ja teine õli molekuliga. Nii suudab seebivesi eemaldada nõudelt, pindadelt ja ka meie keha pinnalt rasva. Toksiinide sidujad käituvad samamoodi, sidudes toksiinide ja kehavedelikega, moodustades kombinatsiooni, mida keha suudab välja viia. Lisaks toksiinidele seovad nad ka biofilmi meie soolestikust, mis põhjustab soolestiku düsbioosi. Biofilm on justkui patogeenide kaitsekilp, mille abil nad peidavad end immuunsüsteemi eest. See aitab patogeenidel meie kehas ellu jääda ja toota kahjulikke jääkaineid. Seega tuleb esmalt hävitada biofilm, et siis vabanenud toksiinid kehast välja uhtuda ja patogeenid hävitada.

Siinkohal tulevadki mängu binderid, et vabanenud biotoksiinid siduda ja kehast välja viia. Ilma nendeta jäävad toksiinid meie kehasse enterohepaatilisse ringlusesse soolestiku ja maksa vahel. See esineb siis, kui toksiinid on sidumata ehk toksilised, ning selle asemel, et need soolte kaudu väljutada, imenduvad nad taas soolestikus ja jõuavad otsapidi jälle maksa töötlusesse. Selline pidev protsess koormab keha.

Tüüpiline on müüt, et kuna sidujad soevad endaga toksiine, siis seovad nad ka mineraalaineid, põhjustades nii mineraalainetepuudust. Mõni binder võib vähesel määral siduda teatud mineraalaineid, kuid see ei tähenda, et nad viiksid kehast olulisel määral mineraalaineid välja. Lisaks on enamik toksiine positiivse laenguga, mistõttu tõmbavad nad automaatselt ligi negatiivse laenguga sidujaid. See teema küll vajab veel uurimist, kuid loomkatsetes on üldiselt leitud, et nt zeolite ja aktiivsüsi ei avaldanud sigade ja kitsede toitainete tasele negatiivset mõju. Et aga kindlasti vältida toitainete välja uhtumist, võib sidujaid võtta tühjale kõhule. Nii ei tohiks nad segada toitainete imendumist mingil moel. Millal iganes otsustad seda võtta, toob binder ikkagi kordades rohkem kasu kui kahju.

Teine müüt keerleb aktiivsöe ümber, väites, et see on sama mis grillsüsi. Tegelikult on detoxis laialdaselt kasutatav aktiivsüsi saadud erinevatest orgaanilistest süsinikku sisaldavatest ainetest ning on puhas. Tihtipeale on allikaks kookos, bambus, puit, maapähklid vmt.

 

Erinevad binderid

Sidujaid on mitmeid erinevaid ning siduja valik sõltub eelkõige puhastuja eesmärgist ja vajadustest. Toon esile mulle enim silma jäänud sidujad ja kuidas nad toimivad:

  • Zeolite savi — seob endaga palju erinevaid toksiine ning eskordib nad kehast välja. Eriti kasulik kõikvõimalike positiivse ioonlaenguga toksiine nagu raskemetallid, BPA ja pestitsiidid.
  • Fulviin- ja humiinhapped — väikestest negatiivse laenguga aatomitest (nagu süsinik, vesinik ja hapnik) fulviin- ja humiinhapped tõmbavad ligi positiivse laenguga raskemetalle, herbitsiide ja pestitsiide.
  • Puuvilja pektiin — tuntuimad on õuna- ja sidrunipektiin — on väga suure imavusega, tõmmates nagu magnet ligi erinevaid biotoksiine. Eriti hästi seob elavhõbedat ja pliid ning hallitusega kokkupuutest mükotoksiine. Pektiinidel on lisaks ka põletikuvastane ja prebiootiline toime.
  • Aktiivsüsi — peen must pulber, mis on saadud erinevatest orgaanilistest materjalidest nagu nt bambus ja kookoskoor. Keemilise protsessi tulemusel saadakse kõrgel temperatuuril lagunemise tulemusel süsi, mis seotakse hapnikuga, saades nii aktiveeritud süsi. See on võimeline siduma pea kõiki mürke meie kehas, tehes sellest ühe kõige mitmekülgsema siduja. Lisaks on see parim abimees leevendamaks ebamugavustunnet kõhus.

 

Millist binderit kasutan mina?

Detox on minu jaoks vana sõber. Seni olen kasutanud selleks Biolatte Havitalli, magneesiumsoolasid, glutatiooni ja paastumist. Lisaks olen rohkem tegelenud toksiinidest hoidumisega ning tekitatud kahju tervendamisega. See kõik muutus jaanuarikuus, mil minuga võttis ühendust Black Stuff Eesti, kes tegeleb detox toodete müügiga. Täpsemalt erinevate Black Stuff toodete ja Trinero kapslite müügiga. Nad olid huvitatud koostööst, nähes, et tegelen aktiivselt keha puhastamisega ning tervise promomisega ehk ühtin nende väärtustega. Esmalt olin skeptiline ja nõudsin neilt välja tõestust, et nende toode toimib, sest ütlen ausalt, et ma polnud see aeg binderitest veel otseselt kuulnud.

Nad saatsid mulle kogu info, teadustööd aktiivainetest ning ka oma toodetega saavutatud edulood. Ma olin päris üllatunud, et see info minu jaoks nii uuenduslik oli. Olin nõus tooteid proovima ning võtsin ette nii Black Stuffi pulbri kui ka Trinero kapslid. Olnud u 10 päeva neid mõlemat igapäevaselt tarbinud (alustasin üpriski kohe pärast paastulaagrit), tekkisid mul otsaette, põskedele, kätele, jalgadele, õlgadele ja seljale pisikesed punnikesed, mida pole ma varem kogenud. Ehmusin ära ning võtsin nendega ühendust. Nad vastasid, et tooted toimivad sel juhul efektiivselt, kuid kui punnikesed häirivad, siis võtaksin vaiksemalt ja jätaksin praegu pulbri kõrvale. Ajutiselt jätsin mõlemad kõrvale kuniks punnikesed täiesti kadusid. Siis jätkasin vaikselt Trineroga, kuid ei tarbinud seda päris igapäevaselt. Vahel jäid sisse ka pikemad pausid, kuna läks lihtsalt meelest.

Ühel päeval, kui kuulasin järjekordset health summitit, seekord detox teemal, tulid ette erinevad viisid, kuidas keha puhastada. Suur osa sellest pühendati binderitele. Ja jutuks tuli muidugi aktiivsüsi ning fulviin- ja humiinhapped. Neid kiideti taevani ning mõni arst tarbib neid lausa igapäevaselt kogu oma perega. Siis käis mul klikk ära, et see sama ongi ju Black Stuff! Olin järsku toodetest ülielevil ning soovisin õpitud infot ka teistega jagada. Koostöö Black Stuffiga on selleks ideaalne viis, sest nii jõuab see sisu kõikide lugejateni tasuta ning loodetavasti leiavad paljud endale toreda abimehe, mida toksiinidest puhastumisel kasutada!

 

Black Stuff

Black Stuff on kaduma läinud osa meie toidulaualt. Põllumajanduses on kvantiteet muutunud olulisemaks kui kvaliteet ja selle tulemusel on saadustest kaduma läinud huumus koos meie organismile vajalike ainetega. Ained, mis vastutavad meie kehas toitainete imendumise ning jääkainete, viiruste ja toksiinide väljaviimise eest on nüüd toidus vähe kättesaadavad. Uuringud on näidanud, et kui mulla humiinainete protsent langeb alla 2%, siis ei suuda pinnas põllukultuuride kaudu elusorganismidele vajalikku kogust pakkuda. Huumusprotsent on näiteks Indias 0,4%, Mehhikos 0,6% ja Euroopas keskmiselt 1,6–1,9%.

Black Stuff, mis on toodetud mulla normaalseid protsesse imiteerides, on kase ja musta pässiku (chaga) ekstrakti looduslik ühend, mis sisaldab oksüdeeritud ligniinide tulemusena suures koguses humiin- ja fulviinhappeid, aga ka polüfenoole (11454mg/100g). Fenoolid parandavad tervist, kuna need on äärmiselt tugevad antioksüdandid. Polüfenoolid on taimsed metaboliidid. Neid saab oksüdeerida kinoonideks kas spontaanselt molekulaarse hapniku juuresolekul või ensümaatiliselt, vahendatuna paljude erinevate mikroorganismide poolt. Need neutraliseerivad raku ainevahetuse kõrvalproduktina tekkivate soovimatute hapnikuradikaalide hävitava reaktiivsuse. Sellisena parandavad nad rakkude tervist, mis on kasulik peaaegu kõigile keha süsteemidele. Antioksüdandid on eriti olulised immuunsüsteemi optimaalseks toimimiseks! Fenoolid on osa taime loomulikust kaitsest päikese ultraviolettkiirguse (UV) eest. Epidemioloogilised uuringud näitavad tugevalt, et taimse polüfenoolirikka dieedi pikaajaline tarbimine pakub kaitset vähkkasvajate, südame- ja veresoonkonnahaiguste, diabeedi, osteoporoosi ja neurodegeneratiivsete haiguste tekke eest.

Black Stuffi võib tarbida nii söögiga kui ka toidukordade vahel. Esimesel juhul aitab ta rohkematel toitainetel, vitamiinidel ja mineraalidel imenduda ja teise variandi puhul läheb suurem rõhk jääkainete ja toksiinide eemaldamisele. Black Stuffi võib tarbida üldist tervist toetavalt, kuid paljud tarbijad on leevendust saanud ka soolestiku-, naha-  ja liigesteprobleemidele. Lisaks on märgatud suuremat energiataset, keha paremat vastupanuvõimet haigustele ja kiiremat taastumist peale sporti. Ta tasakaalustab meie soolestikku ja on toiduks “headele” bakteritele, tugevdades nii ka immuunsust. Black Stuffi tarbimise puhul on ka täheldatud põletikuvastast toimet ja tuge suuhaavandite või põletiku ravis. Trinero sisaldab lisaks Black Stuffile ka kanepiteed, mis võib eriti kasuks tulla ärevuse ja unetuse korral. Black Stuffi e-poes on lisaks saadaval ka Black Stuffi sisaldavad tooted koertele ja hobustele. Lisainfot toodete kohta leiad siit: https://bit.ly/33ikFXk

Kas Sina oled kunagi detoxi läbinud? Mis sidujaid kasutad Sina? Millised on olnud tulemused?

Sooduskood “paljasporgand” annab 10% soodustust Black Stuffi e-poes kuni 15.05! Lisaks soovitan osaleda nii Instagrami, kui ka Facebooki auhinnamängus, kus anname võitjale ära soovipäraselt kas Trinero või Black Stuffi!

Postitus on sponsoreeritud Black Stuff Eesti poolt. Sellegipoolest on minu kogemus 100% minu kogemus ja tooted
on läbinud pikaajalise katseperioodi 
ning mul on rõõm nendega koostööd teha.

The post Siduja – kõige olulisem abimees puhastumisel! appeared first on Paljas Porgand.

Hispaania vol2: “Ma armastan Hispaaniat!”

$
0
0

Mu viimaste aastate kõige ilusam kuu on seljatatud ja lõpuks leian ma aega, et ka teile sellest pajatada. Antud postitus on kohustuslik kirjandus kõikidele, kes unistavad Hispaaniasse reisimisest, on võtnud selle omale päevakorda või on Hispaanias juba reisinud! Kuu aega kõige imelisemaid kogemusi ning ohtralt ringi rändamist on loonud mulle mälestuse kogu eluks. Jagan Sinuga kuu jagu sihtpunkte, mida ma soovitan külastada, et garanteerida kõige ilusam Lõuna-Hispaania reisi kogemus. Esmalt, kui Sa pole veel lugenud Hispaania postitustesarja esimest osa, siis alusta kindlasti SELLEST!

 

The post Hispaania vol2: “Ma armastan Hispaaniat!” appeared first on Paljas Porgand.


Hispaania vol3: Rahajuttudest ja kolimismõtetest

$
0
0

Naljakal kombel on kolmas Hispaania postitus see kõige oodatum, kus räägiksin Hispaania eluoludest, rahast ja reisi väljaminekutest, toidust ja kas ma tõesti tahan Hispaaniasse ära kolida nagu Instagramis korduvalt hõisanud olen. Selles postituses ma jagan teiega parimaid nippe, kuidas Hispaanias Covidi hulluses hakkama saada, kuidas 3-nädalase autorendi eest vaid 57 eurot maksta, kuidas kuuks ajaks villa vaid 350 euro eest saada ning miks tulla siia vaid üheotsa piletiga, sest lahkumine saab olema paganama raske. Kas ma juba planeerin Hispaaniasse kolimist või millised on mu plaanid Eestist nahad teha?

Enne kui postituse juurde asume, loe läbi Hispaania vol1 ja Hispaania vol2 postitus, et mõista kõike, millest siin juttu tuleb!

The post Hispaania vol3: Rahajuttudest ja kolimismõtetest appeared first on Paljas Porgand.

Mis põhjustab sõltuvust ning kuidas sellest PÄRISELT vabaneda?

$
0
0

Suurem osa inimesi (kui reaalselt mitte kõik) on parasjagu või on ühel etapil oma elust olnud sõltuvuses ühest või teisest asjast, ainest, tundest või tegevusest. Sõltuvuse põhjuseid võib kindlasti olla mitmeid, kuid see on tugevas korrelatsioonis ÜHE FAKTORIGA, mis muudab meie ajukeemiat alatiseks. Ma jagan teiega oma kogemust sõltuvustega, mis on ALATI olnud nende põhjuseks ning tunnustatud sõltuvuseksperdi selgitust sellele. Tagantjärele on uskumatu näha, et kui ma astusin ühe elusuure sammu (mida ekspert ainsa lahendusena ka näeb), siis kadusid kõik sõltuvused mu elust!

 

Minu ajalugu sõltuvustega

Mul on olnud mitmeid sõltuvusi nagu näiteks:

The post Mis põhjustab sõltuvust ning kuidas sellest PÄRISELT vabaneda? appeared first on Paljas Porgand.

Toidutalumatuse test – kõik, mida sa teada võiksid!

$
0
0

Mul on toidutalumatuse testidega juba pikem ajalugu. Olen neid teinud erinevates kohtades erinevatele toiduainete hulgale ning saanud iga kord ka erinevad tulemused. See on teema, mille osas saan vähemalt kord kuus lugejatelt küsimusi. Seega usun, et see postitus tuleb kasuks paljudele, kes veel pole päris täpselt aru saanud:

  • mis vahe on toidutalumatusel ja toiduallergial
  • millest tekib toidutalumatus
  • mis on toidutalumatuse testi eesmärk
  • mis juhtub, kui tarbida toiduaineid, mille vastu esineb talumatus
  • kuidas toidutalumatustest vabaneda

 

Mida tähendab toidutalumatus?

Toiduallergia ja toidutalumatus ei ole üks ja seesama asi. Seega toidutalumatuse korral ei pruugi sümptomeid koheselt ilmneda nagu allergia puhul. Allergia määramiseks on olemas omaette allergiatestid. Toidutalumatusest tingitud ilmingud avalduvad pikema aja jooksul. Need ei avaldu nii tajutavalt ning võivad jääda täiesti märkamatuks, kuid võivad ajapikku koormata organismi ja põhjustada tõsiseid haigusi.

Toidutalumatuste tekkeks on mitmeid põhjuseid. Toon välja 2 peamist:

  1. ensüümide puudulikkus – seedesüsteemi ärritavad teatud toiduained ning ensüümid ei suuda neid lagundada. Võib tekkida ärritunud soole sündroom ehk IBS.
  2. lekkiv sool – sooleseinad on saanud kahjustada ning lasevad toiduosakesi läbi vereringesse, kus tekib immuunreaktsioon ehk IgG antikehad tarbitud toiduainetele.

Hippocratese “All disease begins in the gut.” on siia sobilik näide, et mõista, kuidas nõrgenenud mikrobioom, sellest tekkinud soolepõletik ning sellest omakorda tekkinud soole limaskesta kahjustused võivad põhjustada talumatusi toitude suhtes. Kui mikrobioom on ülekurnatud, siis võib kahjustunud sooleseina tõttu sattuda soolesisu läbi sooleseina, põhjustades immuunreaktsiooni, mille peale tekivad igG antikehad meie veres antud toiduaine vastu. Samasuguse reageeringu ehk antikehade tekke võivad põhjustada ka nahale kantud kreemid-pesemisvahendid ja ka sissehingatavad osakesed nagu näites hallitusseente osised ehk selles testis Aspergillus niger. Neid samu igG antikehasid toidutalumatuse test aitabki tuvastada. Kuid nagu ehk aru saate, siis nende toiduainete välistamine ei ole ainus lahendus… Sest põletikulise soole puhul tekib lõpuks talumatus järgmiste toiduainete suhtes, mille vastu eelnevad välja vahetatakse, isegi tervislike toitude vastu.

Kui probleemiga mitte tegeleda, võite leida end järgmistes võimalikes olukordades:

  1. Vaikne autoimmuunsus: positiivsed antikehade tulemused, kuid sümptomeid ei esine
  2. Autoimmuunreaktsioon: positiivsed antikehade tulemused ja sümptomide esinemine
  3. Autoimmuunhaigus: keha on piisavalt koormatud, et areneb välja krooniline autoimmuunhaigus

 

Sagedasemad toidutalumatuse ilmingud:

  • peavalud,
  • väsimus,
  • liigesepõletikud,
  • diabeet,
  • kilpnäärme põletik,
  • gastrointestinaalhäired (Crohni tõbi, tsöliaakia ja ärritunud soole sündroom),
  • naha probleemid (atoopiline dermatiit, akne ja psoriaas),
  • psüühilised häired,
  • depressioon,
  • ülekaalulisus,
  • kõrgvererõhutõbi,
  • fibromüalgia,
  • kõrge kolesterooli tase,
  • podagra jne.

 

Toidutalumatuse testimisest

Toidutalumatuse korral leitakse testi käigus verest immunoloogiline vastus, mida puudulikult lõhustatud või sooleseina suurest läbilaskvusest (lekkiv sool e leaky gut) tingitud toiduained võõrkehadena esile kutsuvad. Toidutalumatuse testi puhul määratakse antikehi (IgG) või leukotsüütide reaktsiooni. Lastele seda testi otseselt ei soovitaks kohe esimese asjana, kui mingi toiduaine suhtes kahtlus, vaid esmalt proovida välistusmeetodit ja teadlikku toidulaua tasakaalustamist toitumisnõustaja toel..

Härm viib läbi Synlab Eesti Cytolisa® testi 176 toiduaine suhtes. Testi läbiviimine ise on äärmiselt lihtne. Põhimõtteliselt nagu iga teine vereproov. Parim teha hommikul ärgates tühja kõhuga (10h söömata) ja vett enne tarbimata (vähemalt 2h joomata). Enne vereproovi andmist väldi võimalusel paar-kolm päeva seedimist mõjutavaid ravimeid/toidulisandeid (nt ensüümid). Mina hüppan selleks tavaliselt voodist otse autosse ja Synlabi süstlasse. Suts ja valmis ning vereproov saadetakse Synlabi Saksamaa laborisse. Testi vastus edastatakse nõustajale maksimaalselt 16 päeva jooksul. Testi vastuseid saab tellida eesti, inglise ja vene keeles.

Toidutalumatuse testi näidis

Minu testitulemused on alati näidanud, et mulle ei sobi piimatooted, mesi, aedoad, liha, mereannid, viinamarjad ja gluteeni sisaldavad toiduained! Põnev selle juures on see, et ma tõesti ei sallinudki viinamarju (ja rosinaid), mett, gluteeni, liha, piimatooteid ja ka aedube. Justkui mu isu teaks, mis mulle ei sobi. Tänaseks ma ikka veel ei söö neid, küll aga armastan vahel veini juua ja mida üllatust, viinamarjad on listist ära kadunud. Kunagi varem oli mul probleeme ka läätsedega, kaeraga ja kaunviljadega (eriti sojaga), aga neist olen soolestiku tervendades üle saanud ja söön neid tänaseks igapäevaselt.

 

Kuidas pärast testi edasi toimida?

Testi tulemused võivad paljude jaoks olla ootamatud ja suisa hirmutavad. Mõnel võib ees olla täitsa päikeseloojang (punased ja oranžid foorid), teisel aga roheline aas. Esimene samm võiks olla igal juhul reageeringut põhjustavate toiduainete vähendamine või välistamine teatud perioodi jooksul. Võib juhtuda, et see võimaldab toiduainet tulevikus menüüsse tagasi tuua. Kuigi need on kindlasti toidud, mida võiks süüa ka tulevikus harvem ning väiksemates kogustes, et keha mitte liigselt koormata.

Kindlasti on välistatavate toitude seas ka toiduaineid, mis ühel või teisel põhjusel pole niikuinii meie keha ja tervist toetavad, vaid vastupidiselt põletikulised, ning mille menüüsse tagasi mitte toomine tuleb vaid tervisele kasuks (gluteeni sisaldavad toiduained, piimatooted, sealiha, alkohol jt)!

Kui toidutalumatust tekitavaid toiduaineid edukalt vältida, võib märgata tervise üleüldise seisundi paranemist – alanenud põletikutase, stabiilsem immuunsüsteem (alanenud allergiad, nahaprobleemid jt), parem uni, kergem enesetunne, parem seedimine ja kõhu läbikäik ning muude krooniliste haiguste paranenud seisund. Nagu aga varasemalt kirjutasin, siis vaid toitumise muutmine ei ole siinkohal lahendus. Tegeleda tuleb ka eluviisi ülevaatamise ning soolestiku tervisega, et, lisaks põletiku alandamisele, tervendada ka lekkiv sool, et vältida tulevikus toidutalumatusi. Kuidas soolestikku tervendada, loe mu postitusi antud teemal SIIT, SIIT, SIIT ja SIIT!

Ja kuna 80% meie immuunsüsteemist on meie soolestikus, siis on puhtloogiline, et tervenedes oma soolestiku, terveneb ka meie immuunsüsteem, mis võib ümber pöörata ka toidutalumatused. See aga ei tähenda, et kõik toidutalumatused saaks elimineerida lõplikult, sest me kõik oleme erinevad ja meie kehad reageerivad erinevatele ainetele erinevalt. Mõne geenidesse on kirjutatud, et talle teatud toiduaine lihtsalt ei sobigi ja nii ongi! Aga kuidas iganes Sa toidutalumatusest püüad vabaneda, siis ära unusta oma soolestike eest hoolitseda, sest muidu leiad end oravarattast, kus sümptomid tulevad tagasi.

Paljud inimesed ei tea, et nende tervis võiks olla parem, sest nad on harjunud pideva kehva enesetundega ning ei tule selle pealegi, et võiks oma toidulaua üle vaadata ja soolestikku tervendada. Haiguse mitte ilmnemine ei tähenda veel optimaalset tervist! Optimaalne tervis tähendab kõrget energiataset ja libiidot, head und, head väljanägemist ja palju muud!

 

Boonus!

Et aidata Sul saavutada optimaalne tervis, siis mul on rõõm jagada teiega oma kauaaegse partneri ja suure sõbra Härmi eripakkumisi eksklusiivselt Sinule:

  1. -20% toidutalumatuse testile koodiga “TEST20” kuni 19.08!
  2. -15% kogu Härm tootevalikule (komplektidele ei kohaldu) koodiga “paljasporgand” kuni 19.08!

Juuli on Härmi sünnipäeva kuu ja selle tähistamiseks pakuvad nad palju erinevaid sooduspakkumisi! Nende uudiskirjadega liitunud saavad teada iga nädal uuest loosist, seega pane ka end kirja, et anda õnnele võimalus just Sulle naeratada!

Lisaks minge piiluge Paljas Porgandi Instagrami lehele, et osaleda auhinnamängus, kus loosime välja 1 tasuta toidutalumatuse testi!

Andke mulle kommentaarides teada, kas teie olete kunagi toidutalumatuse testi teinud? Millised olid tulemused? Kas tajusite mõne toidu puhul ka ise talumatust, mida test kinnitas? Kas muutsite seejärel toitumist? Ootan huviga teie lugusid!

Postitus on sponsoreeritud Härm OÜ poolt, et saaksite kõik seda tasuta lugeda!

The post Toidutalumatuse test – kõik, mida sa teada võiksid! appeared first on Paljas Porgand.

Suvine ilubox: vankumatu meik!

$
0
0

Minu suured instasõbrad nägid mu ekstaasi, kui esimest korda palavalt armastatud BellaPierre’i tooted ka festivalimeigis proovile panin! Reivisin end Beach Grindil puhta lolliks, mis toimus muidugi kuumalaine ajal. Ja niigi kergesti higistav neiu nagu ma olen, vooooolasin ma sõna otseses mõttes higist. Higi oli lausa nii palju, et mul kulmudest tilkus seda silma ja ripsmeliim sulas mu higist lahti. Ainus asi, mis aga ei voolanud ja sulanud, oli mu MEIK!

bellapierre-mineraalne-mineraal-meik-kosmeetika-nahk-akne-tervis-jõulud-kingitus-ilu-box-paljas-porgand-blogi

1. ja 2. päeva meik BellaPierre toodetega

Ma olin šokeeritud, et kahel päeval pärast tundide viisi hüplemist, higistamist ja näo pühkimist Roometi särki, oli mu meik ideaalselt paigas. Isegi mu silmalauvärvid olid selged ning ei meenutanud lapse esimesi värvikatsetusi! See oli ühtlasi esimene kord, mil proovisin BellaPierre’i glitterit, silmalaupigmente ning päikesepuudrit, ja ma olin äärmiselt tänulik, et sellise brändi oma ellu olen kutsunud. Paremat meiki ei ole ma veel kohanud!

bellapierre-mineraalne-mineraal-meik-kosmeetika-nahk-akne-tervis-jõulud-kingitus-ilu-box-paljas-porgand-blogi

Foto: Rauno Liivand, Beach Grind

Ekstaas oli suisa nii suur, et see ärgitas mind tegema uut iluboxi, mis on mõeldud kõigile, kes otsivad oma meigilt vastupidavust, naturaalsust, veekindlust, efektiivsust ja muidugi taskukohasust! Lubage ma räägin teile lähemalt, miks ma ülepeakaela BellaPierre toodetesse armunud olen!

Mina, kes ma olen arvatavasti proovinud ära enamik meigibrände, s.h ka mineraalmeigi, olen jäänud juba aastateks truuks BellaPierre’ile ning põhjus on lihtne. See lihtsalt TOIMIB! Minu silmis kõige imetlusväärsem BellaPierre’i juures on:

  • puhtus — tooted on mineraalsed, ilma vajamineva jamata, parfüümita ning kerged nahal.
  • nahka tervendavad omadused — mineraalid kaitsevad ja isegi parandavad nahka. Ei mingit aknet!
  • efektsus — pigmendid on puhtad ja efektsed. Vaja läheb vähe, et saavutada palju!
  • veekindlus — tooted tulevad veega ainult siis maha, kui see su eesmärk on ehk puhastades.
  • püsivus — toodetega võib kasvõi magama minna ning järgmisel päeval sama värske meigiga ärgata.
  • taskukohasus — kuna toodet ei kulu pea üldse, siis püsib see äärmiselt kaua.
  • valik — valikus on kõik tooted ja pigmendid, millest unistada võid ja rohkemgi veel!
  • bränd — brändiesindaja on mulle kalliks ja armsaks inimeseks saanud, kellel on sama kõrged väärtused ja standardid kui mul.

Lisaks võite minu varasemaid postitusi BellaPierre’i omaduste kohta lugeda SIIT ja SIIT!

 

Suvine ilubox

Suvine ilubox on inspireeritud toodetest, mis püsivad peal ka kõige kuumema ilmaga, kõige higisema näoga, kõige ootamatuma vihmaga ja kõige märjema suplusega!

bellapierre-mineraalne-mineraal-meik-kosmeetika-nahk-akne-tervis-jõulud-kingitus-ilu-box-paljas-porgand-blogi

Need on tooted, mis pakuvad Sulle särava ja naturaalse look‘i minimaalse pingutusega:

  • 100% mineraalne jumestuspõhi, mida olen kasutanud kõige kauem ja ei vahetaks millegi vastu välja. Vajadusel sega erinevaid toone kokku sobiva tooni saavutamiseks. Veatu tulemus, kauapüsiv, kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest ja ei tekita aknet.
  • Peitepintsel, mida kasutan näo ebatasuste ja punnide katmiseks mineraalpuudriga. Sobib hästi ka tumedate silmealuste tugevamaks katmiseks ning üllatavalt hästi ka silmameigi peale kandmiseks!
  • BB kreem, mida armastan kasutada kõige väiksemas koguses, et anda näole ühtlase ja särava jume ilma tugevama meigita. Ei tule nuttes ega higistades maha, isegi nägu kuivatades mitte. Samuti kasutan seda puudri all, kui soovin veatut fotomeigi tulemust.
  • Bella Blender, millega BB kreemi peale kanda. Enne peale kandmist niisutada.
  • HD meigialuskreem, mis valmistab naha ette veatuks meigiks. Täidab peened kortsud ja teeb naha ühtlaseks ja siidiseks. Kasutan peo- ja fotomeigi jaoks või kui pean meigiga olema terve päev.
  • Kontuurpalett, mida olen kasutanud aegade algusest! Kõik vajalikud toonid on ühel paletil esindatud, et luua tõeline 3-D meik!
  • Mineraalsed päikesepuudrid, mis säravad ja sillerdavad eriti just päikese käes! Tõeline suvine lemmik, luues kauni päevitunud jume nii näole kui kehale. Toodet võib segada kehakreemi, et panna särama kogu keha või kanda rangluudele, et tuua dekolteed esile. Toodet kulub minimaalne kogus!
  • Mineraalsed põsepunad, mida ma kasutan ka siis, kui ma muud meiki ei kanna. Väike pune põskedel loob näole noorusliku ja tervisliku sära! Palju erinevaid toone, et anda Sulle naiselik ja särtsakas ilme! Toodet kulub olematu kogus, sest pigment on tugev ja annab kohese tulemuse!
  • Põsepunapintsel, mida kasutan ainult kontuuri ja päikesepuudri peale kandmiseks. Põsepuna pealekandmiseks on see minu jaoks liiga intensiivne ning kuju on justkui loodud kontuurimiseks.
  • Kulmupalett, mida ma ise tegelikult ei kasuta. Küll aga kasutan paleti pressitud puudreid lahtisel tolmpuudri kujul, kuid neid enam kahjuks ei toodeta. Kui need puudrid mul kord paari aasta pärast otsa peaks saama, siis lähen kindlasti üle paletile! Vot nii vähe vajad sa BellaPierre’i tooteid, sest need on lihtsalt nii efektiivsed.
  • Matid kauapüsivad vedelad huulepulgad, millesse armusin esimesest proovimisest! Need ei määri, ei lähe laiali ning katavad täielikult. Armastan kasutada üritustel, kus joon ja söön, fotoshootidel ning olukorras, kus tahan kindlasti ka kaaslasega musitada. Pikema aja vältel kuivatab huuli, seega kanna kaasas ka huulepalsamit, et huuli vahepeal niisutada!
bellapierre-mineraalne-mineraal-meik-kosmeetika-nahk-akne-tervis-jõulud-kingitus-ilu-box-paljas-porgand-blogi

Väike ja suur ilubox

Ostes 3 BellaPierre’i toodet Paljas Porgand suvise iluboxi kollektsioonist, saate sooduskoodiga “paljasporgandbox” -20% kuni -40% soodustust* kõikidele ülaltoodud toodetele! Kui soovid aga midagi väljaspool iluboxi sinna lisada, siis kasuta minu tavapärast koodi “paljasporgand“, et saada tootelt -10% soodustust! Ärge unustage, et iluboxe on vaid piiratud koguses ja nagu varasem kogemus on näidanud, siis nad kaovad pigem kiiresti, sest hea asi kaua ei oota!

*kupong ei tööta teiste kupongidega.

PS! Mine piilu ka mu Instagrami auhinnamängu, et võita väike ilubox soovitud toodetega endale täitsa tasuta!

Postitus on sponsoreeritud BellaPierre’i poolt!

bellapierre-mineraalne-mineraal-meik-kosmeetika-nahk-akne-tervis-jõulud-kingitus-ilu-box-paljas-porgand-blogi

The post Suvine ilubox: vankumatu meik! appeared first on Paljas Porgand.

Mu juuksed pole kunagi nii siledad olnud!

$
0
0

Noniii, lõpuks toon teieni postituse, mida ma olen Instagramis juba mõnda aega haipinud. Ulme, kui paljud teist olid huvitatud toodetest, mida ma juba kuid kiitnud olen, mis muutsid mu juuste kvaliteeti tundmatuseni ja seda vaid heas mõttes. Vabandan, et teid nii pikalt õnge otsas küll hoidsin, aga tahtsin olla toodete kvaliteedis kindel, veenduda tulemustes ning tuua teieni kõik korraga ühes postituses, et saaksin jagada kõike olulist korraga.

Olen juba pikemat aega pühendanud end looduskosmeetikale ja toksiinivabale elustiilile (võinoh, arvestades, kui palju toksiine kõik sisaldab, siis ma peaks vast ütlema “vähendatud toksiinisisaldusega elustiilile”). Nii olen juba viimased paar korda värvinud juukseid üldse taimedega, mis ravivad juukseid, mitte ei kahjusta neid! Värvimise kohta saat lugeda blogipostitust SIIT ja SIIT või vaadata erinevate salongide värvitööd mul Instagramis SIIN, SIIN ja SIIN!

Kui juba panustada juuste värvimisse, siis on oluline panustada ka juuste hooldusesse. Juuksehooldus on mul naturaalne 0lnud juba pikemat aega, kuid täitsa ökosertifitseeritud looduskosmeetika tooteid ma juustele veel leidnud ei olnud. Ja mis me veel kuumakaitsest või geelist räägime, eks? Neid ju ei ole naturaalseid, ega?! Eksisin!

 

Kuidas Curly Girl method-i proovimine muutis mu (juuste) elu

Mu kõige armastatum juutuuber Sarah’s Day, keda olen ka siin korduvalt maininud, läks mingi aeg heatless (ingl. k. kuumavabaks), et oma hõredaid juukseid hooldada – neid paksemaks ja tugevamaks saada. Et juuksed aga niisama lappes heinad poleks, siis ta tegi pidevalt Curly Girl Method-it. See on kuumavaba ja võimalikult juustesõbralik viimistlusviis. Hakates uurima, kuidas sel meetodil endale “loomulikud” ilusad lokid saada, olin hämmingus, et see ei hõlma endast vaid kuumast hoidumist, vaid palju enamat.

Näiteks kirjeldati seal, mis kõik peale kuuma veel juukseid kahjustab ning kuidas võimalikult tugevat, paksud ja ilusad juuksed saada. Seal toodi välja soovitusi nagu:

  • ainult juuksejuuri pesta šampooniga, sest šampoon kuivatab juukseid. Šampooni võiks vaikselt hakata asendama vaid veega pesuga, kuni lõpuks polegi šampooni vaja ja saabki vaid veega hakkama
  • juukseid mitte kammida harjaga, vaid näppudega läbi tõmmata.
  • juukseid mitte kuivatada rätikuga, sest see kahjustab juuksepinda, vaid lasta lihtsalt kuivada
  • kui teha lokke, siis naturaalset geeli kasutada ja juuksed jätta padjapüüri või T-särki, mitte rätikusse

Proovisin ka mina lokimeetodi ära ja tulemus oli imeilus! Ja uskumatu, et kasutasin selleks Gyada ökosertifikaadiga tooteid ja ka nende täiesti naturaalset geeli (jah, ka minu küsimus oli: selline asi on üldse olemas?!)! Küll aga tundsin, et see pole minu stiil ja otsustasin ikkagi oma juurte juurde jääda.

Küll aga olen alates sellest ajast vaid juuksejuuri šampoonitanud, rätiku kasutamisest hoidunud ning juukseid vaid korra pärast pesu sirgendanud (ma pesen juukseid vaid kord nädalas). Ka selleks muretsesin võimalikult hea kõige uuema GHD sirgendaja. Lisaks olen hooldanud oma juukseid kõige imelisemate toodetega, mis on mu juuksed teinud nii heaks, et ma pole enam isegi Olaplexi hoolduses käinud, mida ma varem vähemalt 2x kuus salongis ikka teha lasin, et juusteid siledana hoida.

Foto: Artur Ivlijev

 

Ökosertifitseeritud juuksehooldustooted, millesse ma armusin

Waku Organicsi läbi avastasin ma Radico juuksevärvi ja ökojuuksurid, peanaha analüüsid ja igast ökotooteid juustele. Minu suurim avastus oli Gyada – noor ja innovatiivne Itaalia kaubamärk, mis toodab ainult sertifitseeritud looduskosmeetikat. Sertifitseeritud looduskosmeetika tähendab, et tooted on läbinud erapooletu audiitori kontrolli, kus kontrollitakse toodete koostisosad, pakendamine ja kogu tootmisprotsess nii, et see vastab keskkonnasõbralikele ja jätkusuutlikkuse tingimustele. Looduskosmeetika koostisosades jälgitakse, et toode ei sisaldaks selliseid sünteetilisi koostisosi, mis on looduskosmeetikas keelatud.

Looduslikes sertifitseeritud juuksehooldustoodetes ei kasutata silikoone ja plastikuid, mida kasutatakse laialdaselt tava juuksekosmeetikas (silikoone kasutatakse juuksepalsamites ja plastikuid viimistlustoodetes). Lisaks sellele et need ained ummistavad juuksepoore ja pikaajaline kasutamine teeb juuksed kuivaks ja elutuks, kanduvad need ka veekogudesse ja reostavad vee elukeskkonda.

Foto: Artur Ivlijev

Gyada toodetes kasutatakse silikooni asemel erinevaid õlisid ja võisid, mis toidavad ja ravivad juukseid. Viimistlustoodetes kasutatakse plastikute asemel kummiakaatsiat (acacia senegal), mis annab juustele tuge ja elastsust, tegemata juuksed raskeks, või ksantaankummi (xantan gum). Mõlemad on looduses kasvavad puukoorest saadud koostisosad.

Üks asi, mis lõi mul alarmi pea kohal undama, oli koostisosade listis Parfum. Uurisin ka kohe järele, kas tegemist on sünteetilise lõhnaainega või eeterlike õlidega. Tuleb välja, et looduskosmeetikas kasutatakse lõhnaainetena eeterlikke õlisid. Eeterlik õli toimib ka toote säilitusainena. Kui aga koostisaosa on alla 1% toote koostisest, siis ei pea seda eraldi välja tooma millise eeterliku õliga on tegemist ja võib jätta tarbijale eksliku mulje.

 

Mis tooted ma endale tellisin ja mida iga hinna eest soovitaksin

Gyada tootevalik on päris lai, mis tegi mulle sobiliku tootesarja valimise veidi keeruliseks. Õnneks oli mul tagavaraplaaniks Gyada Spirulina sari, mis on sobilik kõikidele juuksetüüpidele. Kuna ma aga tundsin, et mu juuksed on pärast pesu kahused, siis leidsin enda jaoks ideaalsed tooted – Gyada Anti-Frizz tootesarja!

Nimelt tellisin ma sellest sarjast šampooni, palsami, juuksesprei ja lisaks Gyada Disciplining silendava siidise juuksemaski. Tooted lõhnavad IMELISELT nagu oleksid juuksuritoolis. Ja noh rääkimata tulemusest… ma ei teadnud, et nii siidist tulemust on üldse võimalik kodus ilma juuksuri abikäeta saavutada!

Ja pärast seda kui ma kasutasin Gyada siluvat kangasmaski… mu unistus täitus! On olnud pikalt mu unistus, et mu juuksed püsiksid sirged ja kahuvabad ka päevi pärast juuste viimistlust (nagu pärast juuksuris käimist) ning ma ei peaks oma juukseid iga päev kuumtöötlusega kahjustama! Ja I kid you not mu juuksed olid pulksirged 6 päeva kuni järgmise pesuni… ja ma käisin isegi saunas, haha!’

 

E-poes ringi tuuseldes, avastasin, et Gyadal on olemas ka kuumakaitse! See on selline kreem, mida kanda ühtlaselt juustesse. Minule meeldib kanda seda õrnalt niisketesse juustesse, et seda oleks mugav ja lihtne ühtlaselt laiali ajada. Ei jäta juukseid raskeks ega rasuseks.

Teine suur avastus oli Gyada kuivšampoon! Tavapärastest toksilistest aerosoolkuivšampoonidest totaalselt erinev pulberkuivšampoon, mis ei jää juustes näha ja tõesti toimib! Kõigest väike kogus pulbrit pihku, ajan käte vahel laiali ning “tõstan” pulbriste kätega justkui juuksejuuri ning tõesti eemaldab üleliigse rasu. Saadaval punastele, heledatele ja pruunidele juustele.

Koodiga ”PALJASPORGAND” saad soetada kõiki Gyada tooteid kuni augusti kuu lõpuni 20% soodsamalt! Lisaks mine tšeki mu Instagrami loosimängu, kus annan ära ühele õnnelikule Gyada Spirulina 5-osalise komplekti, mis on sobilik kõikidele juuksetüüpidele:

  1. Gyada tugevdav šampoon spiruliinaga 250ml
  2. Gyada tugevdav juuksepalsam spiruliinaga 200ml
  3. Gyada tugevdav ja kooriv juuksepesuvahend spiruliinaga 200ml
  4. Gyada spiruliinat sisaldav juustesse jäetav seerum 150ml
  5. Gyada tugevdav juuksemask spiruliinaga 250ml

Postitus on sponsoreeritud Waku Organics poolt.

The post Mu juuksed pole kunagi nii siledad olnud! appeared first on Paljas Porgand.

Viewing all 349 articles
Browse latest View live