Juba homme 25, pole nalja pikalt midagi! Vauh, see oli küll üks ootamatu riim. Aga tegelikult ka. Veel paar kuud tagasi elasin ma oma õe korteris, olin lastetu ja vallaline pealekauba. Samal ajal toidupoes käies, uurivad LHV vennad mult, kas ma juba hiljaks pole jäänud oma pensionifondi valimisega. No hallo, kas mul tõesti mulla lõhn järel? Kuigi eks ma olen aus, pani mõtlema küll. Kõik ümberringi muudkui abielluvad ja sigivad ning mina püüan välja mõelda, mis riiki järgmisena reaalsuse eest põgeneda, hehe! Kuigi me kõik ju olemegi erinevad. Igaüks naudib elu omal moel ning minul on fookus hetkel karjääril ja maailma avastamisel ning kui aeg küps, küll siis ka see mees ja lapsed tule. Sellegi poolest tundsin, et pean oma elus mõned tähtsad sammud tegema ja edasi liikuma ehk siis tere tulemast saagasse: üheksas kolimine kahe aasta jooksul ja üks ootamatu beebi.

Alustame sellest, et ega ma nüüd pikalt õe kaelas elanud. Mind ootas lihtsalt ootamatu kolimine ees ning ei leidnud sobivat üürikorterit piisavalt kiiresti. See pole ka asi mida uisa-päisa teha. Been there, done that! Ja siis möödub paar kuud ja ängistus nii suur, et tahaks kohe välja kolida ja selle ÕIGE pesa leida. Niisiis võtsin aja maha, nautisin õde ja ta meest (ok, see kõlas üpris veidralt, kuid eks see kooselu seda mõneti ka oli, haha) ning valisin rahulikult uut eluaset.

Mille järgi valida korterit

Ja nii sattus mu teele igasugu sulelisi ja karvaseid. Võib-olla oleks alapealkiri kergem sõnastada “mille järgi mitte valida korterit”, kuid positiivsuse mõttes läheneme ka positiivse nurga alt. Minu suurimad kriteeriumid korteri otsingul tähtsuse järjekorras on:

• renoveeritud  või uus korter – mulle ei meeldi lagunevad ja kasutatud korterid, mis näevad väsinud välja, pole up to date ning vajavad pidevat hoolt. Tehnika (eriti köögitehnika) võiks olla uus ja asjalik ning kodu olla võimalikult heledates toonides. Uus korter tähendab tihtipeale ka madalamaid kommunaalkulusid.
• valgusküllasus – olen elanud keldrikorrusel ja olen elanud väga pimedas korteris, kuhu paistis päevavalgust vähem kui keskmise inimese tagumenti. See on valem masenduseks ning krooniliseks väsimuseks. Pealegi ei õnnestunud mul kodus kunagi ühtegi toidupilti või muud postitusteks vajalikku pildistada.
• asukoht – mida linnale lähemal, seda parem, sest seda rohkem liigun jala (#10tuhatsammupäevas) ja vähem taksoga ning seda vähem kulub aega kodust väljas toimetusteks. Ühistranspordi peatus võiks olla paari minuti kaugusel ning kodu ümbritseda hea infrastruktuur. Parimal juhul võiks korter olla jõusaali all ja toidupoe kohal, hehe. Kelle huumorisoon on too serious, siis ei, ma ei taha elada jõusaali all ja toidupoe kohal, vaid nende vahetus läheduses.
• kodu energia – ükskõik kus või kellega me oleme, oleme ümbritsetud energiaväljadega. Ma tajun kohe ära, kas mingi kohaga seostub mulle hea või halb energia. Antud korteri puhul tunnetasin ma juba pildilt ära, et see korter on mulle loodud ning sisse astudes tajusin ka selle imelist energiat. Ma pole kunagi varem paremini maganud, kui oma praeguses kodus.
• üürileping – sellest võiks omaette postituse lausa kirjutada, kuidas üürileandjad püüavad ikka üürnikke lohku tõmmata lepingutes leiduvate aukudega. Olin pea allkirjastamas ühe teise korteriga lepingut, kus üürileandja saatis mu pikalt, kui palusin juristi soovitustele tuginedes teatud lepingupunkte muuta. Need punktid hõlmasid endast seda, et üürileandja oleks ikka kohustatud ka tagatise tagasi maksma. Selle peale saatis üürileandja mind aga pikalt. Laske kindlasti leping enne juristil läbi töötada ja vältige igasugu sularahamakseid!

Minu uus kodu

Minu uus kodu asub kesklinnas vanema kortermaja viimasel korrusel. Kuna lift puudub, siis mu keha tänab mind antud valiku eest. Korter ise on äsja enne minu sisse kolimist renoveeritud, 37,5 m², väga ilusa viimistlusega, vaikne, valgusküllane ning sooja energiaga. Ei oleks osanud paremat korterit leida ausalt öeldes. Köök on ka mõnusalt suur, viimase peal tehnikaga ja vägagi stiilne, mis on minu jaoks ülimalt oluline.

Suure voodiga magamistuba saadab walk-in garderoob, kuhu mahuvad kõik mu Adidase trenniriided ja tossud ära, hehe! Lisaks on seal palju ladustamisruumi mu raamatute, igasugu träni ja kasvõi kümne pagulase jaoks. Kui peaks ruumist puudu jääma, siis on mul keldris ka oma boks, mida ma veel vaatama pole jõudnudki.

Koju kõik vajalik

Esimesed sammud seadsin ma Jyski, kust olen alati leidnud soodsamaid lahendusi kodutarvete jaoks. Nii ostsin ma sealt ladustamiskorvide komplekti, ilusad lisataburetid, eriti mõnusa ja karvase pleedi, päris stiilsed köögirätikud, ülisuured ja pehmed padjad ning teki, päris nutika lahendusega põrandapesumopi ja veel väiksemat pud-padi. Väike bro tip ka – kui mujal poodides maksab riidekuivatusrest 30-50€, siis saab Jyskist kõige ilusama ja odavama kuivatusresti 9,99€ eest. Olen sealt ühe igasse korterisse muretsenud ja pole kordagi katki läinud nagu nendel muidu kombeks on.

Et koju stiilielemente tuua, külastasin ka HomeArti, kuhu btw on imearmas kohvik ka nüüd sisse ehitatud. Nende matcha latte mandlipiimaga viib keele alla! See on hästi armas pereettevõte, mis esindab lihtsa vormiga, funktsionaalset ja skandinaavialikku stiili. Olen varasematesse korteritesse samuti sealt mõnusaid asja kaasa haaranud, kuid seekord sattusin natuke suuremate leidude otsa. Näiteks on WC keraamika nende poest. See sobis ideaalselt mu vannituppa ning ma ei oleks osanud leida armsamat komplekti.

Leidsin sealt veel söögiriistade komplekti, millest võinuks vaid unistada. Must, minimalistlik ja stiilne. Köögiseina kaunistab nüüd vinge redel, kuhu külge saab riputada pilte, riidekotte, põlle, potitaimi või mida iganes aga hing ihaldab. Saan seda kasutada ka täitsa redelina, kui köögikapi viimased riiulid mu kätt peaks vajama.

Köögilauale sain ma HomeArtist eriti omapärase ja ilusa keraamilise aluse, kus peal põletada nende 100% biolagunevaid küünlaid. Nende küünalde eripära seisneb selles, et põletades jäävad neil ämblikuvõrku meenutavad seinad püsti! Mul on kodus veel mitmeid küünlaid ja aluseid neilt, mida leidub nende poes suures valikus nagu ka potitaimi.  Nii jõudis minu koju ka selline rippuv potihoidja, keraamiline pott ja rahapuu.

Nagu teate mu Instagrami kaudu, armastan ma tsitaate. Ma armastan mõtet, et mõne lausega võib jätta hinge sügavama jälje, avardada mõttemaailma, motiveerida ja inspireerida. Nii ei saanud ma mitte lahkuda ilma pildiraamita, mis ütleb: “You are beautiful just the way you are“. Näen seda iga kord magamistuppa astudes oma öökapil ja, usud või mitte, see on tugev mõjutaja alateadvusele.

Kuigi ma armastan väga oma uut kodu, siis tundsin, et midagi on puudu. Puudu on sellest ülisoojast kodutundest. Tahaksin justkui oma silma järgi seda veel rohkelt sisustada. Luua kööki, elutuppa ja magamistuppa terviklikku lahendust. Miskit, mis kanduks ühest toast teise ja karjuks “See on Merilini kodu!”. Seega võtsin ühendust sisustuspoega ning minu juures käis külas väga hinnatud kodumaise poe Valhalla Living sisekujundaja. Olen kätte saanud nende pakkumise ning ootan neid pikisilmi tagasi oma koju, et näha, kuidas nende lahendus mulle sobib. Sellest aga juba järgmises kodu postituses! Loodan, et olete sama elevil kui mina, sest nende ideed olid imelised!

Aga muidugi oli puudu ka “elukaaslasest” ja kellestki, kellele oma pulbitsevat energiat ja armastust pakkuda. Ma armastan üksi elada, kuid veel rohkem armastan ma armastatuga koos elada. Kellegagi, kes mind koju ootaks, minu kallistusi ja suudlusi vastu võtaks. Et oleks keegi, kellega oma mänguhimu välja elada, kellele oma pikast päevast lobiseda ning kellega kaisutada. Ühesõnaga, ei kellestki muust kui ühest tõelisest KASSIST!

Saage tuttavaks – minu esimene beebi Elli

Natuke taustalugu ka… Mul on peres olnud alati palju lapsi ja loomi. Meil on olnud u 8 kassi, 3 koera, kümmekond hamstrit, küülik ja 4 paharetti. Seltsis segasem nagu öeldakse. Olen eluaeg armastanud loomi ning igatsenud juba aastake omale karvast seltsilist. Kui varem ei olnud selleks soodsat võimalust, siis oma kodus tundsin, et miski ei hoia mind enam tagasi. Mul on võimalik teha üks loom õnnelikuks ja talle kodu pakkuda ja nii ma ka teen!

Kass turvakodust

Ilmselgelt on juttu kodutu looma abistamisest, sest usun, et nad kõik väärivad armastust ja hoolt. Niisiis lõin ühel õhtul lahti MTÜ Kasside Turvakodu FB lehe ja jäin scrollima. Sattusin ühe kiisu video otsa ning ma tajusin temaga sama tunnet, mis korteriga. Ütlesin sekundi pealt: “Ma tunnetan, et tema on see õige!”. Sõbrad ei tahtnud uskuda, aga juba järgmine päev oli mul turvakoduga kohtumine kokku lepitud, et teha Elliga tutvust. Ja sama tunne jätkus ka turvakodus ning otsus sai kohe langetatud – Elli tuleb minuga koju!

Elli saabus turvakodu hoole alla 30. märtsil, kui ta päästeti ühest suvilate piirkonnas asuvast kassikolooniast. Ühtekokku toodi sealt ära 25 kassikest ning Elli oli üks nendest. Kui esialgu oli Elli väga kartlik ja ootamatust tähelepanust heitunud, siis turvakodus oli ta paitustele igati avatud. Enne kui kiisu uude koju lubatakse, veendub turvakodu uue omanike sobilikkuses, esitades täiendavaid küsimusi. Süda läks soojaks nähes, kui hästi nad loomade eest hoolt kannavad. Lahkudes Elliga turvakodust, hakkasin ma ka nende püsiannetajaks. Kutsun üles kõiki sama tegema, et panustada üheskoos loomade heaolusse.

Kui uurisin, kui vana Elli on, siis nad arvasid, et turvakodusse saabudes oli ta umbes aastane. Nii paningi Elli sünnipäevaks 30.03.2016. Seega on Elli samamoodi jääraplika ning tema sünnipäev kandubki otse üle minu omale, milleks on 31.03. Palju õnne tibupoeg!

Ettevalmistused kiisule

Enne kui Elli koju tõin, soovisin veenduda, et kodu ootab teda täie rauaga. Nii tegin korraliku eeltöö ning ruttasin ülipika listiga PetCitysse. See on küll loomade paradiis! Suurim lemmikloomapood, mida mu silmad näinud on. Lisaks poele, on seal ka loomakliinik, -hotell ja –grooming.

Niisiis muretsesin Ellile enda diivani kõrvale oma diivani ehk ronimispuu. Kassidele meeldib väga ronida ja kratsida ning see oli üks lahendus mõlemale. Valisin ka kõige karvasema ja pehmema pesa enda voodi kõrvale, millel kiri “My Favourite Cat“. Tean, et kiisud armastavad enim just pehmet ja karvast aset, kuhu nad justkui sisse saaksid vajuda.

Minnes hügieenitarvete poole, siis valisin ma liivakasti suure hoolega, sest sellega on mul lapsepõlvest halbu kogemusi küll. Tihtipeale kassiliiv haises, jäi karva ja käppade külge kinni ning pudises igale poole. Seetõttu valisin ma kinnise liivakasti, millel on õhufilter ning sulguv luuk. See minimaliseerib pissihaisu levikut ning liiva välja kandumist.

Ka kassiliiva soovitati mul hoolega valida. Võtsin muidugi parima täiesti naturaalse maisist kassiliiva, mis lukustab kogu paha lõhna endasse. Liivakast oli reaalselt mul voodi kõrval lahtiselt terve esimese nädala, kui kiisu end voodi all peitis ja ma ei soovinud, et ta sinna alla roojaks. Mida noh, muidugi algul ka juhtus… Sellest järgmises postituses pikemalt. Aga mitte kordagi ei tundnud ma paha lõhna ja ei ühtegi graanulit liivakasti ees. Väike nipp on veel kasutada liivakasti põhja kattena spetsiaalseid kilesid, et liivakasti hoida pikemalt puhta ja värskena. Nii on ülilihtne kogu liiva välja vahetada ning seejärel põhja pesta. Piisab vaid lapiga üle tõmbamisest.

Muidugi pidin ma kassitoidukausid muretsema köögiga kokku sobituvad, seega ühe tumehalli ja teise valge. Ostsin alla ka veekindla alusmati, et vältida jooginõu ümber minemisel põranda paakumist. Kassitoiduna soovitas turvakodu mul valida vaid kõige kvaliteetsemat toodangut – näiteks Aatu või Applaws. Esmalt võtsin prooviks Aatu kuivtoidu ja lihakonservid ning Elli on lausa hull nende järele!

Enne lahkumist hakkasid mulle silma ka kaelarihmad. Soetasin ühe täitsa sümboolses mõttes, sest seal kohapeal sai graveerida oma lemmikule spetsiaalne nime ja omaniku numbriga ripatsi. See oli ütlemata armas ja olulise tähendusega minu jaoks. Lisaks ostsin juurde jalutustraksid juhuks, kui tõesti peaks kunagi Elliga kuhugi minekut olema. Pole kunagi varem kassile veel kaelarihma kaela ja jalutustrakse selga pannud, aga kunagi ei tea kui vaja võib minna. Better safe than sorry! Muidugi sai ostetud veel igasugu põnevat nänni nagu kassi pissi lõhna- ja plekieemaldi, kassi karva puhastusvahendid, palju erinevaid mänguasju, maiuseid jms.

Järgmises kodupostituses räägin Elli kojutoomisest, meie edusammudest ja üksteisega sõbrunemisest ning lõpliku kodutunde loomisest! Kommentaaridesse ootan kirju teilt, kes te olete samuti looma võtnud varjupaigast või tänavalt. Kui kaua võttis loomal aega, et harjuda? Kuidas protsessi kiirendasite? Lisaks sooviksin teada teie üürimiskogemustest – mis on sinu suurimad õppetunnid, mis on olulisim korterivaliku juures ning kuidas on suhted üürileandjatega olnud?

The post Ma sain kodu ja lapse! appeared first on Paljas Porgand.