Vauhhh. Kirjutan seda postitust äärmise šoki äärel. Nimelt kirjutas mulle Õhtulehe ajakirjanik messengeri:
Hei, Merilin! Kirjutan sulle Õhtulehest. Kuulsin just Aastahiti ülekandest, et uuel aastal võtab sinu asemel “Naistesaunas” koha sisse Kethi Uibomägi. Kas oleksid nõus pisut kommenteerima, et miks nii?
Enne kui ka “Naistesauna” truud ja armastatud kuulajad šoki saavad, siis lubage ma räägin teile, mis juhtus. Usun, et teil on õigus teada, millega Raadio 2-e puhul tegu on ning mitte jääda pilkasesse pimedusse.
“Naistesaun” sai alguse pelgalt telefonikõnest mulle Raadio 2-lt, kus oldi kursis minu pühendumusega naisi aidata ja inspireerida, nendega igasuguste filtriteta oma elukogemusi jagada ning tuua avalikkuse ette ühiskonnakriitilisi murekohti. Nad soovisid sellest teha raadiosaadet üpriski mehelikus Raadio 2-s, et tõmmata ligi naiskuulajaid ja suurendada oma kuulajaskonda. Ilmselgelt olin ma KOHESELT nõus, kuigi ilmselgelt seda mingiks reaalseks sissetulekuallikaks nimetada ei saanud. See oli ennekõike passion project ja tahtmine suuremal moel naisi aidata.
Mult küsiti, kes võiks olla minuga hästi kokku sobiv, kuid piisavalt kontrastne raadiosaatejuht? Mul polnud õrna aimugi, kuna ma ei käi väga avaliku elu tegelastega läbi. Vähemalt ei tea kedagi piisavalt hästi. Raadiost pakuti välja Kristel Aaslaidu, kellega olen korduvalt kokku puutunud, aga ega ma temast palju ei teadnud. Ainus mis teadsin, et tegemist on väga ägeda, avameelse, not mainstream ja naljaka inimesega. Ehk ühtesõnu: “Sobib ülihästi!”.
Lõime Kristeliga pead kokku ja mõtlesime välja oma tulevase raadiosaate kontseptsiooni ja nime. Lõpuks jõudsimegi selleni, et see saab olema justkui naistesaun, kus naised unustavad hetkeks, kes nad on, ei häbene oma keha selle ebaperfektsuses ja oleme kõik ühel latil samasugused. Ehk siis räägime südamest südamesse, ausalt ja maskideta (või peaks ütlema riieteta?) elust enesest ja naisteasjadest. Teeme meeste üle nalja, räägime enda ebakindlustest ja enesearmastusteekonnast, pasundame niisama lollusi, rõvedusi ja teeme palju nalja. Noh, nagu naistele ikka kombeks. Kokkuvõttes saame ikka ja jälle aru, et: “Ah, me ei tea asjast mitte midagi!” ja lähme laiali ning nimetame just räägitut “saunalavajuttudeks”. Ikka nagu on need jutud, mida “naised saunas rääkisid”!
Ja sellest sai midagi enamat minu jaoks kui raadiosaade. Ma ootasin alati pikisilmi salvestusi. Ma olin südamest tänulik kõikidele kuulajakirjadele ning ma õppisin tundma üht väga ägedat inimest, oma kaassaatejuhti Kristelit. Ma nägin tänu “Naistesaunale”, et ma pole üldse oma muredega üksi ja kõik me naised oleme veidi “katki” ning vajame palju hoolt ja armastust. Ja seda nägid ka kõik kuulajad ning saime tuua kergendust nii mõnegi naise südamesse ning naiste paremat mõistmist nii mõnegi mehe südamesse.
Foto: Raadio2
Kuna meie raadiosaade osutus niivõrd popiks, siis sai kuulajate soovil pelgalt 1-tunnisest suvisest hooajalisest raadiosaatest lausa püsiv 2-tunnine saade. Me saime laupäevase prime time‘i kell 10-12 ja seda jäädavalt. Võinoh, kas saime jäädavalt?!
Nagu te teate, siis olen ma väga… AUS. Ja üpriski otsekehese suuvärgiga. Sest mis seal salatseda või varjata või karta, eks ole? See on vaid minu arvamus ja ma ei pea seda häbenema.
Üks raadiosaade rääkisime me pandeemiast, selle mõjust meile, meie suhtumisest sellesse jne. Ütlesin muidugi otse välja, et minu silmis (nagu ka väga paljude) on see kõik LAASTAVALT ülepaisutatud, lockdown võiks olemata jääda ja maske ka inimesed õigest kanda ei oska, mistõttu on see kõik suht naljanumber. Muidugi jäin ma raadios viisakamaks, sest kui raadiosaate idee juba välja pakkusin, siis oli vastus kohe väga vastuhakkav, et seda teemat üles ei tohiks võtta. Minus tekkis kohe ohumärk, et kas tegemist on tsensuuriga? Miks ei tohi? Miks me võime rääkida oma number kahel käimisest, oma karvakasvust, menstruatsioonist, seksist, nibudest, porrist ja mida kõike, aga kui asi puudutab mingit viirust, siis peame hoidma suud lukus? Ma muidugi olin väga verbaalne väljendades, et selline osaline suukorv mulle ei istu ja tegin selgeks, et ega me sinna fooliummütsidega ei lähe. Me tahame lihtsalt päevakohasest teemast rääkida ja saime rohelise tule.
Vestlus oli väga põnev ning avaldasime ausalt arvamust, aga eks ikka jah, hoidsin ma suud vähe rohkem kinni, sest noh riigiraadio ju ikkagi. Kui peaminister julgeb oma FB lehel avaldada rahvale valet koroonavaktsiini kohta: “Igaühele, kes kasutab võimalust vaktsineerida, annab see kaitse koroonaviiruse eest.” (huvitav, et vaktsiinitootjad oma katsetega seda veel küll leidnud pole), siis kuidas suhtub riik sellesse, kui tema raadios ma väljendan oma arvamust, et maskid pole nii kaitsvad midagi (arvestades kuidas neid kantakse) ja lockdown avaldab rohkem kahju kui kasu meie ühiskonna heaolule. Ju minu arvamuses nähti niivõrd suurt ohtu oma autoriteedile, et üsna pea saabus mulle kiri e-mailile Raadio 2-lt (mitte minu kontaktisikult, kellega üldse muidu KÕIGES suhelnud oleme):
Aitäh, et väljakutse vastu võtsid ja olid nõus jätkama aasta lõpuni. Just selgus, et järgmisel suvel ei kannata R2 eelarve meil täiemahulise programmiga jätkata, see puudutab ka Naistesauna, aga enne suve sooviks proovida selle saate formaati veel teisi kooslusi, et hoida sarja muutumises ja hinnata saatejuhtide rotatsiooni perspektiivikust.
Kas ma saan aru, et sellega on siis kõik? See kiri tuli šokina, sest sellisest asjast polnud keegi KORDAGI rääkinud. Selle kirja saime me Kristeliga mõlemad siis, kui oli aeg planeerida järgmise saate salvestuse aeg. Kuidas parandab see eelarvet, kui meid Kristeliga välja vahetatakse? Kus see loogika on? Oma kontaktisikult sain selgituseks, et saatejuhid roteeruvadki koguaeg. Et meile mõlemale leitakse asendaja. Et see on raadios tavapärane…
Kas ma saan aru, et on tavapärane lasta kahel saatejuhil luua raadiosaade, selle kontseptsioon, see üles ehitada, saada raadiole uusi kuulajaid läbi nende u 50 tuhandete jälgija ja siis nad minema visata? Kas ma saan aru, et ärakasutamine on tavapärane praktika igas raadios? Mina sellega kursis pole. Kui nii on, siis andke andeks, aga ma poleks kunagi oma jalga sinna tõstnudki. Ma saatsin Raadio 2-e südames kuu peale ja leppisin sellega, et esmamulje oli petlik – justkui nad eristuks teistest meediakanalitest ja oleksid “vaba häälega”.
Kuid tõepoolest tuli üllatusena ajakirjaniku kiri, et Kristel justkui ikkagi jääb alles ja mind hakkab asendama Kethi, kellega mind juba asendas reisisaate tegemisel seesama kontakt Raadio 2-s. Jeapp, me pidime tegema ka telesse reisisaate ühe kolmanda isikuga. Kuid siis öeldi mulle et ikkagi raha pole ja asi jääb ka koroona tõttu katki, kuid sotsmeedias nägin, et mindi reisile hoopis Kethiga, haha. Milline nali!
Enivei, ei mu süda ei murdunud, aga silmakirjalikkusel pole piire. Kui sa oled vähegi oma arvamusega ja võib-olla ei nõustu kõigega, mida süsteem sulle sisse söödab, siis sind süüakse lihtsalt välja. Nii on kõigile mugavam.
“Aga aitäh Sulle tehtud töö eest ja oli tore. Uudised saad sa kätte ajakirjanikult. Tšaupakaa! Ja muide, meil juba 4 saadet lindistatud Kristeli ja Kethiga, aga me ei kavatsenudki sulle teada anda, et me su niimoodi üle lasime. Aa, ja ilusat vanaaasta lõppu ka ikka! Ära siis viha pea, sest saatejuhID peavadki roteeruma…”
The post Mind leilitati “Naistesaunast” välja? appeared first on Paljas Porgand.