Postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Pole vast kõrvust mööda läinud kellelgi, kes mind vähegi jälgib, et ma tegin äsja läbi 6-päevase veepaastu. Hoidsin teid kõige toimunuga kursis oma InstaStorydes ja muidugi oli mitmeid, kes hoidsid avalikkust kursis ka oma ARVAMUSEGA sellest, et mina julgen paastuda 40-aastase kogemusega arsti käe all selleks ette nähtud meditsiinilises asutuses Loodus Biospa, mis on paastukuure läbi viinud juba kümneid aastaid. Seame teadmatute inimeste kriitika aga kõrvale, kes oskavad kritiseerida vaid kolmandate isikute elu, ja lubage ma räägin otseisikuliselt teile oma loo!

Olen juba üsna pikalt olnud teekonnal aina puhtama ja tervema mina poole. Muidugi olen ma olnud füüsiliselt aktiivne ja toitunud tervislikult ning mitmekülgselt juba nii kaua, kui ma sellest bloginud olen (vau, juba 6 aastat!), aga nagu enesearengu puhul, siis on ka see pidev õppimine, mugavustsoonist välja astumine ja arenemine. Paljud asjad, mida ma tegin 6 aastat tagasi, olid keskmise inimese silmis tervislikud, kuid tänaseks päevaks minu silmis seda enam pole. See tähendab, et mu toitumisharjumine on kasvanud ja arenenud koos uute teadmistega.

Mida ma silmas pean? No näiteks:

• täisteratooteid, arvates et need on tervislikud, sest tegemist on täisteraviljaga. Gluteen igal moel on tänaseks minu silmis ebatervislik (sellest juba tulevases blogipostituses). Lisaks ei pruugi täisteravili olla tervislikum, sest viljakestad on need, mis petsitsiide ja muid toksiine enim sisaldavad.
• kõrge valgusisaldusega tooted, arvates et vajan u 125-200g valku päevas. See on see fitness elu. Tegelikult on valk raskesti seeditav ja me ei vaja üldsegi nii palju valku. Valin tervise üle fitnessi iluideaali.
• suhkruasendajad, mida valisin isegi üle mee, vahtrasiirupi, kookossuhkru ja agaave. Tänaseks valin pigem naturaalse suhkru kui suhkruasendaja ja väldin üldse igasugu magustajaid ja eriti veel sünteetilisi.

Ma võiksin neid näiteid tuua veel mitmeid ja mitmeid, aga see pole praegu mu point. Point on see, et ma näen, kui palju pestitsiide, raskemetalle ja toksiine olen ma tarbinud kõik need aastad, kui arvasin, et olen “tervislik”, mis on täitsa suhteline mõiste. Olen detoxist rääkinud viimasel ajal palju (loe SIIT) ning tundsin, et tahaks kehale teha korralikku restarti, kui ma selle teekonna juba ette võtan. Lihtsalt puhastada seda, nagu teen seda ikka ja jälle paastuga. Olingi ette võtmas pikemat paastukuuri, kui avastasin enda jaoks Loodus Biospa ning sealse detox-kuuri. Detox-kuur oleks minu jaoks midagi uut, sest paastumine on mul juba ammune sõbranna. Seetõttu otsustasin võtta ette hoopis selle, et ka teiega midagi uut jagada!

Loodus Biospa – puhastumine kogenud arsti käe all

22 aastat tagasi asutas dr. Natalia Trofimova Loodus Biospa, kes on ühtlasi sel alal enimmüüdud raamatu “Paastuga terveks” autor. Soovitan kõigil oma esimene paast (olgu ta lühike või pikk) sooritada meditsiinilise järelvalve all. Kui võimalik, siis just paastuga hästi kursis oleva arsti käe all. Ja selleks pole paremat kohta kui looduslähedane Loodus Biospa butiik-SPA Lõuna-Eestis, kus on kohapeal sinu eest hoolt kandmas meditsiiniõed, füsioterapeudid, massöörid ja muidugi paastumise koha pealt väga laia silmaringiga dr. Trofimova, kes on töötanud ka välismaal paastu”laagrites”.

Kui soovid saada vastuseid küsimustele:

• Kellele paast sobilik on ja kellele vastunäidustatud?
• Miks on paastumine kasulik?
• Kuidas seda läbi viiakse?
• Kuidas ette valmistada ja hiljem paastust välja tulla?

Siis kuula kindlasti minu intervjuud dr. Trofimova endaga siit:

Ettevalmistus puhastuskuurideks

Ütlen ausalt, et ega ma kodus paastudes suuremat ettevalmistust ei tee. Kui tegu 1-päevase paastuga, siis on see tavaliselt täitsa spontaanne. Juhtub siis, kui näiteks mingi haigus on kallal, magan pool päeva maha, on väga tegus päev või järgneb see hoopis jõuludele või mõnele muule suuremale söömale. See on mu keha loomupärane viis öelda, et tee toidust väike paus. See on täiesti normaalne ja võiks olla osa iga inimese eluviisist. Me ei pea end toiduga vägistama ju koguaeg…

Enamasti on paastud planeeritud mul ovulatsiooni ajale, sest siis tunnen end kõige paremini, kõht ei lähe nii tühjaks, pole emotsionaalset söögiisu, pole tujukas ja energiat on üldse rohkem. See on muidugi kõigil individuaalne. Kahe või enama päevase paastu eel ma tarbin vähem süsivesikuid ning eelistan just madala GI-ga, et veresuhkrut hoida stabiilse ja madalana. Nii läheb keha kiiremini ketoosi ja nälg ei tule peale. Lisaks veendun, et mu kehas oleksid tagatud vajalikud mineraalained ja vitamiinid ehk siis vajadusel teen paari päevase elektrolüütide, magneesiumi, B-vitamiini, D-vitamiini vmt kuuri. Joon rohkelt vett, töödeldud toitudest hoian eemale, alkoholile pole üldse kohta, soovitatakse ka kohvist loobuda ja valku vähem tarbida. Kõige parem on süüa pehmeid ja kergeid toite, mis ei jääks soolestikku liiga kauaks istuma.

Siis tuleb panna vaim valmis, mõelda positiivselt ning oleks tore ju seada endale eesmärk, mis kursil hoiab. Minu eesmärk oli pakkuda oma kehale puhkust, tuge, hoolt ja armastust ning kogeda sealjuures ka midagi uut ja põnevat!

Detoxilt paastule

Alguses ma eeldasin, et detox-kuur hõlmab endast rohkem raviteesid, spetsiaalseid ravimtaimede komplekse, supertoite, mürke siduvaid lisandeid, homoöpaatilisi terasid jm healthnut stuffi. Selle mõttega sai see ka valitud. Soovi siiski ka arsti järelvalve all pikem ravipaast ära proovida jätsin esialgu tulevikku. Pean ausalt tõdema, et hirm detox-laagrit ette võtta oli suurem, kui 6-päevast paastu. Kes on kunagi paastunud, siis teab, et paastul olles sa ei ole näljas. Kui keha lülitub ketoosi ümber, on elu ilus ja nälg harva et näpistab. Versus dieeditamine, kus oled pidevalt näljane ja justkui selle vähese toidu ohver, mida süüa võid. Keha saadab pidevalt signaale: “Söö veel!”

Veetnud esimese päeva detox-kuuril, otsustasin, et tahan pigem ikkagi veepaastu teha, sest detox seal oli midagi muud, kui ootasin, ning ei tahtnud oma keha lihtsalt tugevasse kaloridefitsiiti seada. Ma ei salli näpistavat nälga ja pigem siis võtan seal oldud ajast maksimumi oma keha heaks. Arstile mu otsus sobis, sest nii saame mu soolestikku täitsa “sügavuti” puhastada. Hehe, kannatust, me jõuame selleni!

Esmalt andis doktor mulle mingid spetsiaalsed soolad, mis ajavad kõhu õrnalt lahti ja aitavad juba eos soolt puhastada. Siis võtsin sisse mineraalained (naatrium, kaalium, magneesium, tsink) ja paast võis alata! Kuigi dieedi mõttes läksin ma üle paastule, siis detox-kuurilt võtsin ma ikkagi midagi ka paastukuurile kaasa. Jätsin alles S. Kneipp’i vesiravi ja lümfidrenaaži Lymphastim BTL-6000 aparaadiga.

Päev paastul

Kuidas nägi välja minu igapäevane paastupäev? Hommikuäratus oli seatud juba kella 7-ks, mis on minusuguse vaba töögraafikuga inimese jaoks surm. Olen harjunud ärkama u 9-10 ajal ja siis voodis tunnikese lösutama ja kohvi jooma. Nüüd pidin harjuma ära hoopis millegi muuga. Varbad sussidesse, hommikumantel selga ja toru per*se. Jap, lugesid õigesti. Iga hommik algas varakult juba klistiiriga, sest kell 8:00 oodati sind kubujussina kuni -20°C pakasega õue, kus tegime kõik koos hingamisharjutusi ja hommikuvõimlemist. Seejärel võtsid kõik kepid kaenlasse ja läksid iseseisvalt kepikõndi tegema. Vot, kus on äratus!

Jumal tänatud, et ma ikkagi haarasin kaasa kindad, mütsi ja salli, sest ma ei kanna neid kunagi. Ja jumal tänatud, et ma otsustasin selle Luhta parka ikkagi osta, sest kahtlus oli küll, kas üldse mingit miinuskraadi see talv saab, rääkimata lumest. Ilma selleta oleks ma ka ära külmunud! See hoidis mind soojas pealaest kesksäärteni! Lisaks oli mul seal all veel topelt pusa ja topelt püksid, brrr!

S. Kneipp’i vesiravi tehti mulle iga hommik pärast kepikõndi. Läksin kohale trikoos ning mind valati esmalt kuuma ja seejärel külma surveveega üle! See kestab paar minutit ning äratab täielikult üles! Lisaks tõstis see mu madalat vererõhku ja paastuga alanenud kehatemperatuuri. Ütlen ausalt, et sellise asja kõrval jääb kohv väga nõrgataks äratajaks, haha! Mina, kes ma külma vett üldse ei armasta, kiljatasin esimene kord nii, et kostus vast ka Tasku keskusesse. Iga järgnev kord läks vesi küll aina külmemaks, kuid minul ootus enne teraapiat aina suuremaks. Ma armusin sellesse täitsa ära!

Lisaks hommikusele treeningule, treenisime me päeva jooksul veel korralikult, et hoida keha liikumises ja noh, olgem ausad, enamik inimesi, kes paastuma lähevad, tahavad ikkagi ka kaalust alla võtta. Keskpäeval oli meil saalis 30-minutiline võimlemine, mis võttis täitsa võhmalegi, hehe. Kasutasime raskuste asemel vastupanuvahendeid nagu GymStick ja kummilindid. Nendega sai teha ära kõik harjutused, mida jõusaalis tehakse tavapäraselt raskustega.

Õhtuti ootas meid enamasti vesiaeroobika, kuid mõnel õhtul ka jooga või šin-do. Vesiaeroobika toimus spaa osas, kus on mõnusalt soe ja suur bassein, mis on iga hommik ja õhtu ka niisama ujumiseks avatud. Lisaks sellele saab iga õhtu ka sauna kasutada, et toksiine higi kaudu väljutada.

Seejärel järgneb õhtune klistiir ja siis, opsti, teki alla sooja ja magama! Päeva jooksul saab lisaks veele  juua ka taimeteed ning keskpäeval aluselist köögiviljapuljongit. Iga päev leiab aset ka dr. Trofimova vastuvõtt, kus vaadatakse üle elulised näitajad, kehakaal ja saab küsida arstilt nõu, anda teada muredest, kurta südamevalu (ok, nali) jms.

Kas ma pidasin vastu?

Oleneb millele. Kas paastule, klistiirile või sügavsooltepuhastusele? Aa, kõigele? Mnooo, lubage ma jutustan. Me peame arvestama, et ma läksin Loodus Biospaasse teadmisega, et ma läbin detox-kuuri. Ma polnud klistiiriks ja sügavsooltepuhastuseks ei mentaalselt ega füüsiliselt (kui selleks saab üldse füüsiliselt ette valmistuda, haha) ette valmistunud. Seega tuli see mulle paraja šokina ja isegi kahtlesin, kas selle osaga kaasa lähen. Ega keegi seda toru mulle tagaukse vahelt sisse vägisi ei lükka. Kutsumata külalisi vastu ei võeta, ütleme nii. Küll aga tegi doktor mulle selgeks, et see on oluline ja vajalik osa. Miks? Seda saate intervjuust järele kuulata.

Mis ma poolikult ikka seda asja teen. Teeme siis juba klistiiri ka. Klistiiritädi veel viskas nalja, et kui juba heteromehed seda teevad, siis üks noor naine küll kartma ei peaks, haha. Seega tegin korralikult kõik klistiirid ära ja pole üldse hullu. Esimene kord küll vead õega kihla, kas õnnetus juhtub poole trepi peal või toas WC ukse ees. Aga nagu treenerid ütlevad, et kõik lihased on treenitavad, siis tundub, et pole see sulgurlihas ka mingi erand!

Üldse KÕIK õed ja töötajad, kellega ma kokku puutusin, olid NII TOREDAD, rõõmsameelsed ja hoolitsevad. Kui keegi sulle parajasti sügavsoolepuhastust teeb ja sa tahaks sealt laualt iiveldusest maha roomata, siis on tore küll, kui on kõrval tädike, kes su kõhukest silitab ja gaase välja juhatab. Räägime siis sellest kõige huvitamast asjast – sügavsooltepuhastusest. 1x käib kuuri sisse. Kui aga soolestik sellega puhtaks ei saa, siis võib ka lisaks võtta. Mõni teeb seda seal suisa 3x. Pole kindel, kas hakkas meeldima rohkem tulemus või protseduuri käik (sorri, halb nali).

Mina tegin kokku 2x, sest see oli mul ka esimene kord. Ja esimesel korral on vastupanu suurem ja võib lausa paha hakata. Põhimõtteliselt on see nagu klistiir, kuid kahe toruga. Üks suunab vee sisse ja teine laseb välja. Ja mõlemad torud paistavad kenasti läbi, nii et näed täpselt mis sulle sisse läheb (et see poleks Coca-Cola või torusiil eks?) ja lõbu pärast võid vaadata, mis sealt siis ka välja tuleb. Alguses kõiksugused väljaheitejäägid. Kuid pärast mitmendat klistiiri ja pikemat paastu pole sellest enam midagi järel. Siis hakkab sealt eemalduma sapivedelik (kollakas-roheline) ja nii palju kui ma aru sain, siis see määrabki, kui edukas soolepuhastus on. Eesmärk on see vedelik välja saada. Ja oi seda tuleb palju.

Alguses kui sapivedelik pole välja tulnud, läheb süda väga pahaks, kui ta parasjagu liikvele saadakse. Mul hakkas nii halb, et kätest ja jalgadest läks veri täitsa välja. Arvatavasti tuli siin mängu ka mu madal vererõhk. Aga nii pea kui sapp oli väljas, hakkas jube hea. Igaks juhuks anti mulle ka mett keele alla, et veresuhkrut tõsta veidi.

Sapp polnud ainus ootamatus, mida protseduur eemaldas. Sealt tuli ka kohutavalt palju lima. Japp, lima, mis istub sooleseintel. See tuli välja pikkade ribadena, ehmatades ära, kas tegu ussidega. Õnneks õde lahustas mu kahtlused ruttu. Teine soolepuhastus möödus oluliselt kergemini, paha ei hakanud ja sapp tuli ka kergemini välja. Ainus ebamugav hetk on see, kui oled täiesti vett täis ja kõhus hakkab ääretult raske.

Paastu pidasin ka vastu. Kuigi esimesed kolm päeva on kõige raskemad. Kolmas päev siis tavaliselt KÕIGE raskem (ketopalavik) ja seejärel hakkab nii kerge ja hea (ketoos), et tekib tunne nagu võiksidki jääda paastule. Kuna mu vererõhk langes teisel päeval ikkagi väga madalale, siis andis arst mulle porgandimehu päevaseks tarbimiseks sõõm-sõõmu haaval. See aitas väga ja järgmine päev oli taas hea olla. Kõigil on ligipääs ka meepotile, kui peaks pea hakkama ringi käima või nõrkus peal olema. Sel juhul võib 0,5 tl mett koheselt aidata!

Paastu ajal tasub tähele panna, kuidas keha teisiti toimima hakkab. Et hoida kokku energiat, aeglustub jäsemetes vereringe (paikne nõrkus, külmatunne, surin, pearinglus järsult tõustes jms), ilaeritus väheneb, higilõhn ja hingeõhk on hapukad (ketokehadest), piss on puhas kui vesi, meeled teravnevad ning magad vähem (et toitu paremini jahtida/leida), tunned kõiki lõhnasid ülitugevalt, silmanägemine võib teravneda, paned rohkem ümbritsevat tähele, vaimne ühendus on tugevam (taipamised, meditatsioon jne) jpm. See on ilus aeg, kui seda teadvustada endale.

Paastulaager ei ole koht, kuhu minna end karistama või kaotama kilosid, mida toitumisega alla ei saa. Sest paastult tavatoitumisele tagasi minnes, võtad siis valede toitumisharjumuste korral kaalust tagasi juurde. Paastulaager on eelkõige inimestele, kes soovivad oma kehale ja vaimule anda puhkust, seda puhastada, teha läbi detoxi vms. Seal oli põnev tutvuda vanemate inimestega, kes on käinud seal aastaid. Mõni lausa kümneid! Mulle jäi koheselt silma üks 68-aastane mees, kes paastub pidevalt. Ta oli niiiii kraps, tegus ja õnnelik. Ta säras! Ta pidas trennis alati lõpuni vastu, ta võttis ette kõige pikema kepikõnni raja (10 km), ta lihtsalt õhkas elujõust. Ja muidugi nägi ta ka väga hea välja! Mis te arvate, mis ta saladus on? Paastumine. Sest paast on meie kehale omapärane viis peatada vananemist ja terveneda.

ÄRA TEGIME!

Kui ootate kaalutulemusi, siis neid ma ei jaga. Kaal ei olnud minu eesmärk. Lisaks on see väga individuaalne. Tuleb arvestada, et suurem osa kaalust tuleneb sellest, et su soolestik on tühi, glükoosivarud on otsas ja keha laseb ka liigsest veest lahti. Tuleb arvestada ka, et taas sööma hakates, tuleb ka kilosid tagasi. Ma ei taha, et see postitus ärgitaks kedagi seda teekonda ette võtma puhtalt kaalualandamise eesmärgil, seetõttu ma ei paku teile seda rahuldust. Loodan, et kaalu alandamiseks püütakse muuta eelkõige oma toitumist ning liikuda rohkem. Loodan, et paastumist võetakse rohkem kui keha tervendamist ning soolestikule puhkuse pakkumist, millega kaasneb ka kaalualandus, mis viib omakorda lähemale ka tervemale kehale (kui inimene just alakaalus pole).

Nüüd soovin sinult küsida, kas sina oled paastunud? Kas oled sellele mõelnud? Mis on sind takistanud? Kui oled paastunud, siis kas tegid seda meditsiinilise järelvalve all? Kui kaua ja mis eesmärgil? Räägi mulle oma lugu! Olen põnevil neid lugema!

The post Paastulaager: raske aga väärt kogemus! appeared first on Paljas Porgand.